............5 Elektrivõrgu elektrilise skeemi koostamine (punkt 4)..........................................................5 Trafode suurus ja arv (punkt 5)...............................................................................................6 Alajaamade ja liinide tabelid (punkt 6) ...................................................................................6 Sisestame elektrivõrgu arvutusmudelisse (punkt 7).................................................................7 Arvutusmudeli tulemused (punkt 8)........................................................................................7 Leida elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel (punkt 9) ..........8 Leida kogu elektrivõrgu ehitusmaksumus (punkt 10) ..............................................................9 Leida ekspluatatsioonikulud 50 aasta kohta (40% elektrivõrgu maksumusest) (punkt 11) .....10 Leida kaoenergia ja selle maksumus 50 aasta kohta (punkt 12) ......................
(3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, ka- sutatakse kahte erinevat osavarutegurit. Koormustulemite arvutussuurused (1) Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele - näiteks sisejõud, pinged, deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus Ed leitakse arvutuskoormuste, mõõtmete ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal: Ed = E(adl, ad2... Fd1, Fd2...) (2) Mõningail juhtudel, eriti mittelineaarse arvutusmudeli puhul, tuleb kasutada veel täienda- vat osavarutegurit. mis kajastab arvutusmudeli ebatäpsusi. Seda tegurit võib rakendada kas koormustele või sisejõududele sõltuvalt sellest, kummal juhul see tagab suurema turvalisuse. (3) Mittelineaarse arvutusskeemi puhul, (koormustulemid ei ole koormusest lineaarselt sõltu- vad) võib kasutada järgmisi lihtsustatud juhiseid: (a) kui koormustulemid kasvavad koormustest kiiremini, rakendatakse osavarutegu- reid koormuste normsuurustele,
arvutustega või piirduda arvutuskoormuste, mõõtmete Geomeetriliste mõõtmete ainult kasutuspiirseisundiga: ja materjalide omaduste arvutussuurustena - mõningate lihtsate arvutussuuruste põhjal: Ed = käsitatakse tavaliselt konstruktsioonide puhul võib E(adl, ad2... Fd1, Fd2...) vastavaid nimimõõtmeid ad nende sobivust tuvastada Mõningail juhtudel, eriti = anom Juhul kui ilma arvutusteta, kasutades mittelineaarse arvutusmudeli geomeetriliste mõõtmete vastavaid konstruktiivseid puhul, tuleb kasutada veel hälvetel on oluline mõju juhiseid või küllaldastele täiendavat osavarutegurit. konstruktsiooni kogemustele tuginevad mis kajastab arvutusmudeli töökindlusele, ettekirjutusi. ebatäpsusi. Seda tegurit võib võetakse arvutussuuruseks Arvutussuurused. rakendada kas koormustele ad = anom + a, kus a on
(3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, kasutatakse kahte erinevat osavarutegurit. Koormustulemite arvutussuurused (1) Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele - näiteks sisejõud, pinged, deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus Ed leitakse arvutuskoormuste, mõõtmete ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal: (2) Mõningail juhtudel, eriti mittelineaarse arvutusmudeli puhul, tuleb kasutada veel täiendavat osavarutegurit. (3) Mittelineaarse arvutusskeemi puhul, (koormustulemid ei ole koormusest lineaarselt sõltuvad) võib kasutada järgmisi lihtsustatud juhiseid: (a) kui koormustulemid kasvavad koormustest kiiremini, rakendatakse osavarutegureid koormuste normsuurustele, (b) kui koormustulemid kasvavad koormustest aeglasemalt, rakendatakse osavarutegureid koormustulemite normsuurustele. Osavarutegurid
Krediidi- ja sissenõudepoliitikat saab jagada neljaks osaks. Missugune järgnevatest ei sobi nende nelja hulka? a. Krediidimüügi tähtajad ja tingimused b. Krediidianalüüs c. Krediidiotsus d. Juurdeostupoliitika 7. Käibevarade tase sõltub … a. Ettevõtte tegevuse iseloomust b. Müügikulu kasvu (või languse) määrast c. Ettevõtte ostude stabiilsusest 8. Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse: a. kolmeastmelist arvutusmudeli b. neljaastmelist arvutusmudelit c. viieastmelist arvutusmudelit 9. Milline alljärgnevatest tehetest iseloomustab käibekapitali leidmist? a. tulud – lühiajalised kohustused b. omakapital + pikaajalised kohustused c. käibevara – lühiajalised kohustused 10. Käibevara on a. traktor b. raha pangakontol c. tootmishooned 11. Milline alljärgnevaist ei ole käibevara finantseerimisstrateegia kirjeldamisel kasutatav käibevara grupp
6.27) 19. Vundamendi vajumid. Määramine. Millised tegurid mõjutavad vajumi suurust? Vundamendi projekteerimisel on vajumi õige prognoosimine otsustav tegur ehitise töökindluse tagamiseks. Sellest sõltub otseselt vundamendi konstruktsiooni ja tüübi valik. Vundamendi vajumi arvutamise usaldusväärsus sõltub paljudest teguritest. Täpsus sõltub eelkõige pinnase kokkusurutavuse õigest hindamisest ja teiseks arvutusmudeli vastavusest tegelikele pinnaseoludele. Väiksem osatähtsus on koormuse määramise täpsusel ja vundamendi geomeetriliste mõõdete võimalikel kõrvalekalletel arvutusel eeldatutest. Käesolevalt vaadeldakse kasutuselolevaid mitmesuguseid võimalikke erinevaid arvutusmeetodeid. Mõned neist baseeruvad teoreetiliselt rangele elastsusteooria lahendile, teised kasutavad lihtsustatud seoseid või on empiirilised.
Vajumite arvutamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Meil kasutatakse põhiliselt tavalist summeerimismeetodit (kihikaupa summeerimine) või elastsusteooria valemit. 4.3.2.1. Elastsusteooria valemid Elastsusteoorial rajaneva meetodi aluseks on arvutusmudel, mis vaatleb pinnast lõpliku paksusega lineaarselt deformeeruva kihina. Arvestatakse kõigi pingekomponenetide mõju. Meetod on kasutatav vaid siis kui reaalsed pinnasetingimused vastavad arvutusmudeli eeldustele, tähendab lihtsa geoloogilise lõike korral, kus: - ühtlase pinnakihi paksus on 3 4 korda suurem talla mõõtmetest; - vundament toetub suhteliselt õhukesele ühtlasele pinnasekihile, mille all on praktiliselt kokkusurumatu pinnas. Elastsusteooria valem ühtlase pinnase puhul. Meetod on kasutatav, kui vähemalt kolmekordse tallapaksuse osas on pinnas ühtlane ja selle deformatsioonimooduli võib lugeda konstantseks. Sügavamal ei tohi olla
materjaliomaduste arvutussuuruste põhjal, s.t. E d = E (ad 1 , ad 2 ,..., Fd 1 , Fd 2 ,...) (3) kus: ad 1 , ad 2 , jne. on määratletud EPN-ENV 1.1 jaotises 9.3.4 ja Projekteerimise alused 26 Fd 1 , Fd 2 , jne. - jaotises 9.3.1. (2) Mõningail juhtudel, eriti mittelineaarse analüüsi puhul, tuleb kasutada veel täiendavat osavarutegurit, mis kajastab arvutusmudeli ebatäpsusi. Seda tegurit võib rakendada kas koormustele või sisejõududele, sõltuvalt sellest, kummal juhul see tagab suurema turvalisuse. (3) Mittelineaarse analüüsi puhul, s.t., kui koormustulemid ei ole koormusest lineaarses sõltuvuses, võib kasutada järgmisi lihtsustatud reegleid: (a) kui koormustulemid kasvavad koormustest kiiremini, osavarutegureid rakendatakse koormuste normisuurustele (enamasti tehakse nii!);
Ristlõike summaarne väändemoment jagatakse tavaliselt kahte ossa: TEd = Tt ,Ed + TW ,Ed Tt,Ed - St. Venant'i väände (vabaväände) väändemoment Tw,Ed - takistatud väände väändemoment Lihtsustusena võib avatud ristlõigetel jätta vabaväände (St. Venant'i väände) mõju jätta arvestamata ja suletud ristlõigetel võib loobuda takistatud väände mõjust. Põikjõu ja väändemomendi üheaegsel mõjumisel tuleks plastse arvutusmudeli kohase lõikekandevõime määramisel väände mõju arvestamiseks vähendada lõikekandevõimet Vpl,Rd suuruseni Vpl,TEd,Rd nii, et oleks rahuldatud tingimus kus Vpl,TEd,Rd võib leida järgmiselt: t ,Ed M0 Vpl,TEd,Rd = 1 - Vpl,Rd - I- ja H-ristlõigete puhul fy 1.25
7.2 Tulemused 76 7.3 Õhulekkekohad 78 8 Energiatõhusus 82 8.1 Energiatõhususe mõjurid 82 8.2 Meetodid 84 8.2.1 Analüüsitud tüüpelamu kirjeldus 84 8.2.2 Arvutusmudeli kirjeldus ja valideerimine 85 8.2.3 Ahju arvutusmudel 88 8.2.4 Energiatõhususarvutuste lähteandmed 90 8.2.5 Analüüsitud energiatõhususmeetmed 92 8.3 Energiaarvutuste tulemused 92 9 Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 97 9.1
sõltub Ruudukujulise vundamendi jaoks on samade tingimuste jaoks (=0) nidususe väärtusega. eelkõige pinnase kokkusurutavuse õigest hindamisest ja teiseks saadud valem... 5.3.3 Kriitiline kõrgus nidususe ja sisehõõrdega pinnasel arvutusmudeli vastavusest Ristkülikulise vundamendi kandevime määramiseks juhul kui =0, tasapinnalise lihkejoone puhul (Culmani lahendus) tegelikele pinnaseoludele. Väiksem osatähtsus on koormuse määramise kasutatakse ka valemit... Ülesande lahendamiseks kasutatakse tugevustingimust lihkepinnal
lõikekandevõime. ( V Ed Vc , Rd ). Arvutusliku põikjõukandevõime arvutamisel tuleb arvestada kas arvutusmudel on plastne või elastne. I-profiili korral leitakse V Ed Af seina nihkepinge valemiga Ed = , kui 0,6 , kus Af on ühe vöö pindala Aw Aw ja Aw on seina pindala. Põikjõu ja väändemomendi üheaegsel mõjumisel tuleks plastse arvutusmudeli kohase lõikekandevõime määramisel väände mõju arvestamiseks vähendada kandevõimet. 4. Kiivele külgsuunas toetamata tala, mis on tugevama peatelje suhtes painutatud tuleks dimensioneerida nii, et arvutuslik paindemoment oleks väiksem kui arvutuslik kiivekandevõime. Talal, mille surutud vöö on külgsuunas piisavalt toetatud, kiiveoht puudub. (ruutristlõikega ja ümartorudel sealhulgas ka
72 7 Vundamendi vajumi arvutamine 7.1 Üldised seisukohad Vundamendi projekteerimisel on vajumi õige prognoosimine otsustav tegur ehitise töökindluse tagamiseks. Sellest sõltub otseselt vundamendi konstruktsiooni ja tüübi valik. Vundamendi vajumi arvutamise usaldusväärsus sõltub paljudest teguritest. Täpsus sõltub eelkõige pinnase kokkusurutavuse õigest hindamisest ja teiseks arvutusmudeli vastavusest tegelikele pinnaseoludele. Väiksem osatähtsus on koormuse määramise täpsusel ja vundamendi geomeetriliste mõõdete võimalikel kõrvalekalletel arvutusel eeldatutest. Käesolevalt vaadeldakse kasutuselolevaid mitmesuguseid võimalikke erinevaid arvutusmeetodeid. Mõned neist baseeruvad teoreetiliselt rangele elastsusteooria lahendile, teised kasutavad lihtsustatud seoseid või on empiirilised. Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on enamasti
annaabi.ee 
