Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime MRd=W*fyk/ϒM = ### kNm Paindetugevuse kontroll MEd/MRd = 0,43 < 1 - OK. Tugevus on külladane Lõikekandevõime VRd=Av*0
KK(Kasuskoormus): qk= 9,4 kN/m2 As,1= 80,04 mm2 põrand=20mm 0,4 OK(omakaal): gk= 2,25 kN/m2 mahumass 20kN/m2 KOKKU: 12,05 kN/m2 Valime armatuur diameetriga: Arvutuskoormus arm, dia= 6 mm As,arm= 28,3 mm2 KK(Kasuskoormus): qk= 14,1 kN/m2 Leff1= 1,84 OK(omakaal): gk= 3,18 kN/m2 n= 2,831 tk/meetris
toru läbiviigu kohas suurendada (joonis 4.7). Tihendamata pinnas Joonis 4.7 Vundamendi süvise suurendamine kanalisatsioonitoru kohas 4.4 Vundamendi mõõtmete määramine lähtudes kandepiirseisundist Vundamendi mõõtmed määratakse lähtudes tingimusest Vd < Rd Minimaalsete mõõtmetega ja töökindla vundamendi korral peaks Vd ≈ Rd Vd – vundamendile tallale mõjuv talla normaali suunaline arvutuskoormus, mis sisaldab ka vundamendi omakaalu ja talla servadele toetuva pinnase kaalu. Rd – pinnase tugevusest ja mahukaalust, talla mõõtmetest ning süvisest sõltuv arvutuskandevõime. Dreenimata tingimustes (pinnase tugevuse määrab dreenimata nihketugevus cu) määratakse kandevõime seosest Rd = A′[(2 + π )cu bc scic + q ] ( 4.1) Dreenitud tingimuste puhul (pinnase tugevuse määravad sisehõõrdenurga ja nidususe
betoonp~oranda omakaal: g1d = 0, 60 · 1, 8 = 1, 1kN/m plaadist v¨aljaulatuva abitala omakaal: g3k = 0, 32 · 0, 20 · 25 = 1, 60kN/m norm. omakaal kokku: gk = 3, 6 + 1, 1 + 1, 60 = 6, 3kN/m Arvutuskoormused: 7 kasuskoormus: qd = q · qk = 1, 5 · 22, 3 = 33, 5kN/m omakaalukoormus: gd = 6, 3 · 1, 2 = 7, 56kN/m arvutuskoormus kokku: pd = 33, 5 + 7, 56 = 41, 06 41, 1kN/m Abitala toetub v¨ alisseitele 250mm ulatuses, peatala laiuseks eeldan 300mm. Arvutuslikud avad: 0, 30 0, 25 lef f,1 = 6, 20 - + = 6, 18m (48) 2 2 0, 30 0, 30
etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma olulise vältimatu remondita; - tugevus: materjali mehhaaniline omadus mida mõõdetakse tavaliselt pingeühikutes. (4) Koormustega seotud terminid: - alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukor- ra vältel ja mille suuruse muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse; - arvutuskoormus (Fd ): suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavaruteguriga F, - avariikoormus (A): reeglina kestuselt lühiajaline koormus, mille esinemise tõenäosus pro- jekteeritud kasutusea vältel on väike. Avariikoormus võib põhjustada raskeid tagajärgi, kui ei võeta kasutusele eriabinõusid: - dünaamiline koormus: koormus, mis annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse, - kinniskoormus: kindla suuruse ja suunaga koormus, mille paiknemine konstruktsiooni ula-
98 kus S01 esialgne enam koormatud trossiharu koormus N; Gkp0 konksu ja ploki mass kg; Zk kandvate trossiharude arv; n veerelaagrite kasutegur. Järgmisena leitakse arvutuslik trossi tõmbetugevus, kus arvestatakse tõstetava koormuse väärtust ning varutegurit. Arvutuslik jõud S01a on leitud valemiga (2.3) S 01a kv S 01 5.5 20934 N 115134 N 115.134 k N , (2.3) kus S01a ühe trossiharu arvutuskoormus N; kv trossi väikseim lubatud varutegur [2, lk 14]; S01 trossi ühe haru suurim koormus N. Valitud on kompaundkonstruktsiooniga trossitüüp: K-P [1, lk. 13, tabel 7]. Vastavalt arvutusliku jõu S01a suurusele (traadi tõmbetugevusel 160·107 N/m2) on saadud trossi läbimõõduks dtr = 15,0 mm [1, lk 14, tabel 9]. [1, lk. 22, tabel 25] põhjal olen veendunud, et valitud plokimehhanismile sobib sellise
* läbipainded ja deformatsioonid, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust, takistavad selle normaalset kasutamist või kahjustavad mittekandekonstruktsioone; * konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; * konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused 24. Norm- ja arvutuskoormuse mõiste (p 1.5.2). Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,20 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. 25. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused (p 1.5.3). Materjali normtugevus fk on mingi, tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali
normaalset kasutamist või kahjustavad konstruktsiooniga külgnevaid mittekandekonstrukt- sioone; − konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; − konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused. 1.5.2. Norm- ja arvutuskoormused Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga γF , näiteks Fd = γFFk, Gd = γGGk, Qd = γQQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele γG = 1,2 ja muutuvale koormusele γQ = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused
- koormusvariant (ingl k load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering: - piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone, - projekteeritud kasutusiga: (4) Koormustega seotud terminid: - alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille suuruse muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse; - arvutuskoormus (Fd ): suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavarutegurigaF, - avariikoormus (A): reeglina kestuselt lühiajaline koormus, mille esinemise tõenäosus projekteeritud kasutusea vältel on väike. Avariikoormus võib põhjustada raskeid tagajärgi, kui ei võeta kasutusele eriabinõusid: - koormus: konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või välistingimustest põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus). Kaudseks
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged
saab posti kinnitada vahetult vaiaga (joonis 5.73 c), monteeritava posti kas keevisega tarilehtede kaudu (joonis 5.73 d) või vaia ülaossa tehtava kannu kaudu (joonis 5.73 e). Ühe vaia puhulposti all tuleb arvestada vaia paigaldamise paratamatust ebatäpsusest tingitud ekstsentrilisusega. Vaia peale mõjuvast momendist tingitud horisontaalpaigutise vältimiseks oleks soovitav, et vaiad on omavahel seotud talastiku või põranda kaudu. Üksikvaiale mõjuv arvutuskoormus peab jääma väiksemaks vaia arvutuskandevõimest. Arvutuskandevõime tuleb määrata ettevaatlikumalt, kui vaiagrupi ja vaiavälja puhul.Suure hulga vaiade puhul võib arvestada, et mõne juhuslikult nõrgema vaia koormuskantakse keskmisest suurema kandevõimega vaiale. Üksikvaia puhul peaks arvestama kõige väiksema võimaliku kandevõimega. Vajumise kontroll ei ole vajalik, kui vai on löödud tugevasse pinnasekihti (kõva savi või tihe liiv ehk kruus, kalju)
ruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta; · tugevus: materjali mehaaniline omadus,mida mõõdetakse tavaliselt pinge ühikutes. (4) Koormustega seotud terminid: · alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille suuruse muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormuse suurus saavutab teatud piirväärtuse; · arvutuskoormus (Fd): suurus, mis on saadud normikoormuse korrutamisel osavaruteguriga F; · avariikoormus (A): reeglina kestuselt lühiajaline koormus, mille esinemise tõenäosus projekteeritud kasutusea vältel on väike. Avarii- koormus võib põhjustada paljudel juhtudel raskeid tagajärgi, kui ei võeta kasutusele eriabinõusid; · dünaamilised koormused: koormused, mis põhjustavad konstrukt- sioonile või tema osadele märgatava kiirenduse;
normaalset kasutamist või kahjustavad konstruktsiooniga külgnevaid mittekandekonstrukt- sioone; konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused. 1.5.2. Norm- ja arvutuskoormused Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga F , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,2 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused
annaabi.ee 
