Arvutigraafika I arvestustöö (0)

ABIELU
Abielu   on   juriidiline   (seadustel   või   tavadel   põhinev)   isikute   vaheline   suhe   perekonna 
moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi.
Abielu laiemas mõttes võib olla kahe inimese vaheline suhe (monogaamia, sealhulgas ka 
homoseksuaalne suhe) või ka kolme ja enama inimese vaheline suhe (polügaamia, grupiabielu 
vms). Kitsamas mõttes peab abielu olema kahe vastassoost isiku vaheline suhe.
„Abielu“ tähendusi inimkonna ajaloos:
• Vana-Kreekas ei olnud vaja spetsiaalset tseremooniat, et registreerida abielu. Oli ainult 
vajalik partnerite omavaheline kokkulepe ja fakt, et nad peavad üksteist vaatama ja 
tunnustama   kui   abikaasasid.  Abielu   sümboliseeris   armastust,   omavahelist    austust , 
võrdsust ja ohverdusi. 
• Vana- Rooma  ühiskonnas kaotas naine abielludes oma perekonnas õigused ja päris 
need uue  perega . Naisest sai oma mehe omand.
• Vanas Iisraelis nähti naist kui kõrget väärtust, mille eest tuli hästi hoolitseda.
•  Jaapanis  tohtis mees oma naist kodus külastada öösiti. Naine aktsepteeriti mehe ellu 
alles siis, kui tal sündis laps või ta kaotas oma vanemad.
Abielu traditsioonid ja nende muutumine:
Tänapäeval on pulmade  traditsionaalne  osa vähenenud, igaüks korraldab  pulmi  nii, nagu 
oskab   ja    rahakott    võimaldab.   Materiaalne   külg   on   tõusnudki    esikohale    pidustuste 
sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude,  tantsude  
ja laulude näol. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Neist tänapäevale 
kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et  rituaalid  võetakse tarvitusele koos 
oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust.
• Pruudikimbu tellib  pruut  ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval 
kaunis   kimp   kingituseks   ja   üllatuseks.   Pruudikimp   kaotab   tähenduse,   selle 
tellimine  on lihtsalt üks pulmaeelne toiming.
• Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on  pulmad  lühenenud, 
kestavad enamasti päeva, harvemini kaks.
•  Vanadest  tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete  panemine , et  viina  norida 
ja mõrsja röövimine.
• Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on  astunud  kas  palgaline  
peojuht   või   mõni   noorpaari   mõjukalt   esineda   oskav   sõber   -    pulmavanem .   Ka 
tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed 
pulmajuhid.
• Pikad,   rikkalikud   ja   ülipidulikud   pruutkleidid   muutusid   soosituks   1970-ndate 
aastate   lõpul   ja   1980-ndatel   aastatel.   Käesoleval   aastakümnel   on   valged, 
romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks.
• Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub  loor . Algselt oli naise peakate - 
linik , rätik, müts või tanu - märgiks  neiu  siirdumisest  abielunaise  seisusesse. Alles 
hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on  loori  
sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib 
olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitsite poolt  kantav ehe.
• Kirjalike   kutsete    saatmine    on   tänapäeval   üks   kindlamaid   pulmatraditsioone. 
Suulist kutsumist ei kasutata.
• Algselt sai pulmatseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris 
tema   kuulumist   mehele.  Hiljem  on  levinud   sõrmuste   vastastikune   sõrmepanek. 
Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või 
laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks.
• Traditsiooniline pulmatort on  mitmekihiline , sümboliseerides intiimelu algust ja 
viljakust.   Tordi   lahtilõikamine   ning   jagamine   tähendab   peo   kulminatsiooni. 
Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja  peigmees  omakorda tema kätt. 
Samal ajal võib pruut püüda laua all  peigmehe  jalale astuda, et ka perenaise sõna 
majas  maksma  hakkaks .
• Pruutpärja mängimine on tänapäeva pulmapeo kindlamaid tavasid. Selle rituaaliga 
valitakse   välja   järgmine   pruut   ja   peigmees   ning   nõnda   sümboliseeritakse 
perekonnaelu järjepidevust.
Abielu lahutamisest:
• Rooma   õiguses   oli   abielu   käsitatav   abikaasadevahelise   vabatahtliku   ühendusena 
(lepinguna), mida algul võis  abikaasade  eluajal lahutada üksnes mehe nõudel, hiljem 
mõlema abikaasa nõudel või abikaasade kokkuleppel.
• Kristlik    kirik    käsitas   abielu   kui   mehe   ja   naise   vahelist   igavest   püha   liitu   ega 
tunnustanud   abielulahutust.   Seetõttu   sai   keskajal   Euroopas    kehtinud    õiguse   järgi 
abielu lõppeda üksnes ühe abikaasa surma tõttu.
• Tugeva katoliikliku taustaga riikides võib abielu lahutamine olla keelatud (nt Maltas), 
sest    roomakatoliku    kirikus   kehtib   abielu   lahutamatuse   põhimõte   tänini   ja   abielu 
võimatuse   korral   on   võimalik   abikaasade   lahuselu,   kuid   mitte   abielu   juriidiline 
lahutamine.
• Evangeelne kirik tunnustab abielu lahutamist mõjuvate põhjuste olemasolu korral. 
Osas riikides tunnustatakse abielulahutust üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral, 
s.o kui abikaasa on teise abikaasa suhtes süüliselt käitunud või kui abielu on faktiliselt 
purunenud  (nt Inglismaal, Leedus ja Türgis), osas riikides on võimalik abielu lahutada 
ka abikaasade kokkuleppel (nt Saksamaal, Soomes ja Rootsis).
• Eestis   lahutatakse   abielu   abikaasade   ühise   kirjaliku   avalduse   alusel 
perekonnaseisuasutuses   1–3   kuu   möödumisel   avalduse   esitamisest.   Abielu   lõpeb 
sellisel juhul abielulahutusakti koostamisel.
• Islamireligioonis saab abielu lahutada mees, öeldes kolm korda oma naisele: "Talaq, 
talaq, talaq"(talag tähendus: ma lahutan sinust)
• Kanadas saab abielu lahutada vaid siis kui on olnud vägivalda abielus, on elatud 
vähemalt aasta lahus või on tulnud esile abielurikkumist.
•  Iirimaal  on abielu lahutamine võimalik 1997. aastast. Paar saab lahutada alles siis kui 
nad on lahus olnud vähemalt 4 aastat.
• Brasiilias tohib abielu lahutada alates 1977. aastast. Kui paar on olnud lahus rohkem 
kui   aasta   ja   neil   pole   alaealisi   ega   erivajadustega   lapsi   ning   paar   on   jõudnud 
konsensusele, siis võib abielulahutus toimida. Paar saab lahutatud umbes ühe kuni 
kahe nädala jooksul.