millist laadi teavet fail sisaldab, mis tüüpi failiga on tegemist ning milline programm peaks selle avama. Faililaiend ilmub pärast punkti faili nime lõppu. Faili nimes Minufail.txt on faililaiendiks .txt - see annab arvutile teada, et tegemist on tekstifailiga. NB! Failinime laiendeid ei tohi ise kustutada ega muuta, kuna peale seda ei pruugi faili avamine või selle sisu muutmine enam õnnestuda. Õpijuhis 1. Alustuseks salvesta see fail enda arvutiõpetuse kausta. 2. Faili nimeks pane/muuda Faililaiendid_Perekonnanimi. Failinime muutmiseks tee faili peal parem hiireklikk - Nimeta ümber. NB! Jälgi, et sa ei kustuta faili nime muutes faililaiendit .odt! 3. Infootsing internetist - guugelda (www.google.ee) internetis märksõnu faililaiend või faililaiendid. Võid ka iga laiendit eraldi guugeldada. 4. Kopeeri faililaiendid sobiva failitüübi taha selliselt, et need kustuks
vaatama. Kolmapäeva õhtul planeerisin, kuidas ma oma vaba aega järgmisel päeval sisustama hakkan. Otsisin välja kapist mitmed vanad CD-plaadid, mida polnud ammu kuulanud ja kavatsesin ära teha järgmise nädala kodutööd. Tavaliselt kuulan ma hommikuti raadiot, sellepärast oli harjumatu möödunud päeva tähtsamad uudised ja Star FM’i sünnipäevamäng kuulamata jätta. Koolis olles ei tulnud mul vajadust kasutada internetti kuni arvutiõpetuse tunnini, mil avastasin et olin valinud ülesande tegemiseks vale päeva. Pidime tunnis koostama PowerPoint esitluse ja ma ei pannud tähelegi kui avastasin ennast otsimas Google’ist pilte ja materjali vajaliku teema kohta. Otsustasin, et koju jõudes siiski jätkan ülesandega, aga õnnetuseks pidin saatma järgmise päeva kodutöö õpetaja meilile, mille täitmiseks pidin kasutama internetti. Kokku olin ilma meediata 13 tundi, aga arvan et oleksin suutnud olla kauem, kui
Tallinna Reaalkool 3D Modelleerimine Ahti Pent ja Jürgo Nooni Tallinna Reaalkool Eesmärk ·Ergutada õpilaste loovust ja insenertehnilist mõtlemist ·Selgitada tänapäevast eseme loomise protsessi ·Suurendada koostööd tööõpetuse, kunsti- ja arvutiõpetuse ja muude ainete (matemaatika, füüsika, keemia vahel · Erivajaduste õpilane saab osaleda esemete loomise protsessis Õpilane saab osaleda eseme loomisel kui: Disainer Insener Tööpingi operaator Tallinna Reaalkool Joonestamis ja modelleerimisvõimalused - võimalused CAD CAM programmid, ·BlockCAD ·QCad ·AutoCad ·Solid Edge ·NCCad jne CAD (Computer Aided Design) arvuti toel toote kujundamine (joonestamine,
Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal kelle kodukohta transport nii tihti ei käi. Tänapäeval minnakse kooli jalgsi, bussiga või autoga. Oskar Lutsu aegses koolis viidi osad õpilased koolimajja hobustega , sest neil oli liiga pikk maa jalgsi minemiseks. Nagu tänapäeva koolis oli ka neil laulmise tund, matemaatika, eesti keel, maateadus ehk geograafia ja teised tunnid, küll aga ei olnud keemia ja arvutiõpetuse tunde. See-eest oli neil aga usuõpetus, kus nad õppisid kõike oma usu kohta ja lugesid piiblit, tund oli kõigile õpilastele kohustuslik. Mina arvan, et tänapäeva noortele on antud liiga palju vabadust. Näiteks meie klassis valitseb täielik segadus ja meie muusikaõpetuse õpetaja arvates oleme me kooli kõige lärmakam klass. Vahel olen ka mina üks nendest, kes lärmab, aga seda juhtub vaid siis kui ma kellegagi ühes pingis istun. Vanasti sai selline asi toimuda vaid siis
väidavad, et oskavad tajuda piire, kust üle minna pole mõttekas Internetiohtude käsitlus koolis Koolis on internetiohtudest räägitud erinevalt osades koolides on põgusalt sellel peatutud, teistes on sellest põhjalikumalt räägitud kas arvutitunnis või on mõni vastava valdkonna asjatundja käinud loengut pidamas Õpetajad leiavad, et koolis peaks sellist infot jagama spetsialistid või arvutiõpetajad. Kuna arvutiõpetuse tund on koolides erinevates vanuseastmetes, ei pruugi see olla parim lahendus. Ennetustöö peaks hakkama juba väga varajases eas kodus, kui arvutit ja internetti kasutama hakatakse Nooremad õpetajad oleks nõus ja juba ongi põiminud selle teema oma õppeainesse. Vanemad õpetajad, kelle kogemused on ka ehk väiksemad, panustaks pigem vanemate ja spetsialistidele See, mida ja kuidas ohtudest on räägitud, on kooliti väga erinev. Samuti viis, kuidas sellest räägitakse ning
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa
esindab mingit menüüvalikut ja nuppudena on tööriistaribale välja toodud just sagedamini vajaminevad valikud. Kerimisriba- ehk kerijad (scroll bar). Kerijad koosnevad kahest sammnupust ja nende vahel asuvast kerimisnupust ehk liugurist (slider). Liugur näitab milline osa dokumendist nähtav. Kerimisnupu suurus sõltub aknas paikneva info kogumahust, st mida rohkem on aknas infot, seda väiksem on liugur. Arvutiklassi sisekorraeeskirjad: Arvutiklass on ette nähtud õppetöö (arvutiõpetuse tunnid, ainetunnid, arvutikursused, ringitunnid jms) läbiviimiseks. Kasutajateks võivad olla kõik selle kooli õpilased, töötajad, vilistlased. Erandjuhtudel teised isikud (kooskõlastatud kooli direktoriga). Arvutiklassis viibimine on lubatud ainult arvutiõpetaja, ainetundi läbi viiva õpetaja, ringi juhendaja või kooli juhtkonna poolt volitatud isikute juuresolekul. Arvutiklassi kasutaja on kohustatud: 1)Järgima käesolevat eeskirja ja alluma õpetajate korraldustele
probleemidele. Sissejuhatuses selguvad autori kavatsused, kokkuvõttes tema töö tulemused, sisu on tee kavatsustest tulemuseni. Kirjaoskus on miski, mis omandatakse koolis emakeele tunnis. Siinjuures on oluline aru saada, et see keel, mida õpetatakse, ja see, mida kasutatakse, on üks ja seesama. Õpetatakse selleks, et teda osataks paremini kasutada. Nagu näiteks arvutiõpetust õpetatakse selleks, et arvutit paremini kasutada. Arvutiõpetuse tunnis ei väljuta programmidest algkäivituse või juhtme läbilõikamise teel ja üldiselt ei peeta selliste meetodite vältimist informaatikaõpetaja veidruseks, millega väljaspool tunde ei pea arvestama. Samuti ei õpita emakeelt õpetaja rõõmustamiseks, vaid selleks, et osata seda kasutada. On palju olukordi, kus oskus kirjakeeles arukaid tekste kirjutada on vajalik; on palju erinevaid ootusi keelekasutuse osas suhtlemisel, milleks tuleb inimestega kokku puutudes valmis olla
...................................... 12 2 Sissejuhatus Oma uurimustöö teen kolmest samaväärsest tekstitöötlusprogrammist, milleks valisin Openoffice Writeri, Microsoft office Wordi ja NotePadi. Valisin need programmid, kuna leian, et neid läheb mul elus kõige rohkem vaja ja lisateadmised nendest oleksid head. Oma uurimustööst loodangi rohkem teada saada nende erinevustest ja kasutamisvõimalustest. Kuna arvutiõpetuse tundides tegeleme ka tekstitöötlusprogrammidega siis paljud oskused ja teadmised olen omandanud sealt, kuid leian, et väga palju oleks veel õppida. Tehes seda uurimustöö saangi uusi kogemusi ja teadmisi nendest programmidest. 3 Microsoft Office Word Microsoft Office Word on tekstitöötlusprogramm, millega on võimalik teksti redigeerida. Algne programm Multi-Tool Word toodi avalikkuse ette 1983.aastal Xenixi platvormile. Teistele
kasutada kooliõpilastega. Nende igapäevaelu on suuresti seotud arvutitega, nutitelefonidega. Juhendaja vajab loomulikult vastavat erialast ettevalmistust. Endast tehtud videode vaatamist kasutatakse näiteks autistlike või kartlike laste arendamisel. Spetsiaalsed ülesanded arvutis aitavad õpiraskustega lastel üle saada sooritusärevusest jne. Astangu Kutserehabilitasiooni Keskuse käsitöö rühmaga arvutiõpetuse tundides, kus keegi avastas joonistusrakenduse, valdas enamikke selline loovuse ja õnnetunde puhang. Ja PowerPointi kasutamine võimaldab luua huvitavaid ja omanäolisi esitlusi. Ühed andekiamad lahendused suutis luua tütarlaps, kes oli põhikooli lõpetanud toimetuleku õppekava alusel õppides. Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 15 Viited · Buchalter, S. (2004)
Informatsiooni leidsin põhiliselt Apple´i Internetiportaalidelt. Apple´i toodete populaarsus on eriti viimasel paaril aastal kasvanud, aga kas sellega ka inimeste teadlikkus Apple´ist endast? Leian, et paljud võivad Mac-i küll kasutada, kuid näiteks ajaloost nad vaevalt et midagi erilist teavad. Koostasin küsitluse, et seda uurida. Kui aga Apple nii populaarne on, siis miks me koolis õpime, kuidas kasutada Microsoft Windows operatsioonisüsteemi? Isegi mitmed kooli arvutiõpetuse õpetajad kasutavad koolitunnis paraleelselt PC-ga Maci. Miks siis mitte õppida hoopis, kuidas kasutada Mac OS-nimelist keskkonda? Lisaks veel tänaksin kõiki, kes osalesid mu küsitluses, aitasid vaimselt mu uurimustööl valmida ning loomulikult meie auväärset juhendajat õpetaja Ott Metslat. 3 Mis on Apple? Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara
annaabi.ee 
