Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid eeldused: meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja ühiskonna vahel, pettudes ja eemaldudes "kaasvõitlejaist". Kirjaniku järgnevat loomingu arenemist võis jääda ootama huvitusega. Kasutatud kirjandus http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.kirmus.ee/erni/foto/roht02.jpg&im http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Roht#Kirjandus http://lib.werro.ee/index.php/richard-roht.html
Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muud meelelahutus, selle asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest ja ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes sama vaenulikuks, nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Asi jõudis selleni, et ka kalvinismi seiskohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale. Näiteks sai niisugune saatuse osaliseks silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553). Kalvinism ei saavutanud võitu teistes Sveitsi katonites, kuid levis laialt üle Euroopa, leides hulgaliselt poolehoidjaid Prantsusmaal, Madalmaades ja Inglismaal, ka Poolas, Leedus jm. Luterluse kõrval sai kalvinismist mõjukamaid protestantlikke liikumisi
Andreas Karlstadt-Wittenbergi ülikooli prof. (usuelu kõrval oluline töökus, ettevõtl, aktiivsus ilmaelus) Thomas Müntzer-tõlkija, maap. jumalariigi saavutamiseks tuleb kergendada talupoegade olukorda Ulrich Zwinglireformatsiooni juht Zürichis:viia inimesed algkristluse lihtsusesse Johann Calvin-juht Genfis; ettemääratuse põhimõte;ühed määratud hukatusse/töö austamine, lihtsad eluviisid, Miguel Servet-hispaania humanist ja teadlane, kes kalvinismi arvustamise eest vangistati ja põletati Olaus Petri-levitas luterluse ideid, alustas reform. väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes. 4)Ref. eripära Inglismaal. *poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle *ei haaranud kohe suuri rahvahulki *lahkumine Rooma kat.kir. alluvusest -->uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus(peapiiskop Thomas Cranmer) Henry VIII tegevus:
keelatud laulud, mängud ja muu meelelahutus, selle asemel pidi lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid ning käima kirikus. Enam ei tohitud kanda erksavärvilisi riideid ja ehteid. Ajapikku muutusid kalvinistid vaenulikuks teisitimõtlejate suhtes, samamoodi nagu olid katoliku kirik olnud vaenulik ketserite suhtes. Nad olid sallimatud anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Lõpuks jõudis asi nii kaugele, et kalvinismi seisukohtade arvustamise eest 6 võis oma lõpu leida tuleriidal. Niiviisi suri ka silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553). Kuigi kalvinism ei saavutanud võitu teistes Sveitsi kantonites, levis see laialt üle Euroopa, leides poolehoidjaid Prantsusmaal, Madalmaades, Inglismaal, Poolas, Leedus jm. Kalvinismist sai luterluse kõrval üks mõjukamaid protestantlikke liikumisi. 7
Seetõttu ei muutu kriitika kunagi esimese järgu tähtsusega nähtuseks. Meediaajastul on lugu muidugi keerulisem. Tänane kriitik ammutab mõjujõu eelkõige selle kanali või väljaande võimsusest, kes tema tööjõudu kasutab. Nii on kaasaegne kriitik tihtipeale nagu aatomik - ise väike, aga jõud on suur. Doris Kareva «HingRingi» puhul tuli kriitikutöö tänamatus jälle selgelt esile. Ühelt poolt polnud justkui sobilik tunnet mõistusega mõõta - poeesia arvustamise puhul taolisest taktitusest aga ei pääse - teiselt poolt kummitas oht jääda kinni tuttavasse, hästi üldiselt kiitvasse suhtumisskeemi, mida kriitika juba aastaid Kareva luule puhul on kasutanud. Kuigi Kareva luulet on kindlasti kergem kaugelt ülistada, kui lähedalt uurida, peaks ikkagi heitma kasvõi põgusagi pilgu sellele, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. Mis eristab «HingRingi» autorit näiteks 1990. aastal ilmunud valikkogu «Armuaeg» loojast?
· Õpetus leidis poolehoidu Genfis vaesemates rahvakihtides. Vastuolud: Calvini arusaam kiriku ülemuslikkust ilmalike võimude suhtes; bürgeritele polnud askeetlus meele järele. 1538. aastal ta pagendati 3 aasta pärast kutsuti tagasi õpetus pääses võidule. · Kalvinism muutusid teisitimõtlejate suhtes vaenulikuks. Nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Sallimatus anabaptistide ja humanistide vastu. Kalvinismi seisukohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale Miguel Serveti (1511-1553) avastas väikse vereringe olemasolu, arvustas kolmainsuse dogmat, eitas ettemääratust. · Kalvinism ei levinud teistes kantonites, kuid levis üle Euroopa. Luterluse kõrval mõjukamaid protestantlikke liikumisi. 33. REFORMATSIOON INGLISMAAL KUNINGAVÕIMU TÕUS · 16.saj poliitilised ja majanduslikud vastuolud domineerimis usuliste probleemide üle. Seda mõjutasid kuningas ja tema perekonnasuhted.
Tagasiside- toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemisel võivad ilmneda järgmised probleemid (23.09): · Suhtlemise käigus ilmnenud eriarvamused võivad võimenduda · Kui saadav info ei sobi kokku inimese väärtushinnangute või varasemainfoga, võib tekkida ebakõla · "Oma näo" säilitamise soov teiste arvustamise puhul. Kuna suhtlemisel osalevad inimesed, pole see üksnes infovahetus, vaid tuleb arvestada ka osapoolte tundeid ja taotlusi. Soovitused kahepoolseks suhtlemiseks: · tee enesele selgeks, mida ja milleks tahad edastada · täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus · kanna hoolt teise poole huvitatuse ja aktiivsuse eest ning jälgi reageerimist · hinda suhtlemise efektiivsust - vastukaja. Suhtlemistõkked
tuste vastu ja kasvatab teda loodusesõbraks. (Annist jt 1940: 132–133) Nii sellest tsitaadist kui ka teoses käsiteldava ainestiku ajaloolisest ülevaatest nähtub, et autorid hõlmavad populaarteaduse mõiste alla ka esteetilisust taotlevad ja esseistlikumad looduskirjeldused. Populaarteaduse, selle hulgas looduskirjanduse mõtestamisega on seni kõige väljapaistvamalt tegelenud professor Viktor Masing, seda nii vas- tava valdkonna teoreetilise käsitlemise kui raamatute arvustamise kaudu Eesti Looduse jt ajakirjade veergudel (Masing 1970a; 1970b; 1982; 1987). 20. sajandi olulisemaid ülevaateallikaid looduskirjanduse kohta on looduskaitsetegelase ja kodu-uurija Jaan Eilarti raamat "Inimene, öko- süsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis" (Eilart 1976). Raamatu sissejuhatavas peatükis "Eesti looduskaitse kujunemisteelt" on suurt rõhku pandud looduskaitseaadete levitamise ajaloole trükisõna vahendusel.
autoriteeti hakatud käsitama millenagi, millest vabanemine tähendab iseseisvust ja mille kummutamine näitab arengut. Unustatakse positiivne külg see, et autoriteedid annavad kasvuealisele juhtnööre ja samastumisvõimaluse, mõnel juhul ka psüühilist turvalisust. See ei välista, et mingil määral kuulub autoriteedi kahtluse alla seadmine iseseisvumise juurde. Autoriteetide arvustamise võime on üks osa teiste inimeste 259 arvustamise võimest. Autoriteedist sõltumine ja pimesi sõnakuulmine on tõelise autoriteediaustuse hälve. Eespool on räägitud nartsissistliku iseloomuhälbega liituvast enda kõikvõimsaks pidamisest, mis teeb kellegi autoriteediks tunnistamise ja
põhimõtteliselt tahab ja oskab vastu võtta. Aga lisaks tuleb need asjad esitada arusaadaval viisil. Mida laiematele rahvahulkadele sõnastikku teha, seda lihtsamad peaksid tähistused olema, ja igal juhul peaksid nad sihtrühmale olema mõistetavad ka ilma eessõnaga tutvumata. Ei saa ju eeldada, et inimene sõnastikust midagi järele vaadates vaataks kõigepealt eessõnast tähistusi. Mõelge kasvõi enda sõnastikukogemuse peale – millal viimati lugesite mõnd eessõna, kui arvustamise eesmärgil lugemist mitte arvestada? Keeleoskus Mitmekeelses sõnastikus võib plaanitavale lugejale tuttavam olla lähtekeel või üks sihtkeeltest. Metainfo (tähistused, lühendid, aga ka selgitused) võiksid võimaluse korral ikka arusaadavamas keeles olla. Keelelist infot (morfoloogiat, kasutusnäiteid jms) tasuks aga anda just võõrama keele kohta, olgu see siis lähte- või sihtkeel. Erialateadmised Kui võhik ootab sõnastikult lihtsust ja arusaadavust, siis asjatundja