· Müügitöö organiseerimine : Klientidelt saadava informatsiooni edastamine , kauba vastuvõtmine, kauba müügiks ettevalmistamine, kauba müügisaali paigutamine, kaupade arvestus . · Kliendi nõustamine ja müümine : Positiivne kliendikontakti loomine , kliendi vajaduste väljaselgitamine , kauba tutvustamine , kliendi nõustamine, kliendi vastuväidete käsitlemine, kaupade müümine ja lisamüügi teostamine, kliendiga arvlemine, müügijärgne teenindamine, kliendi probleemide ja kaebuste käsitlemine. · Kassatöö ja teenindamine: Tööpäeva alustamine, kaupade sisestamine, ostu maksumuse arvutamine, erinevate makseviiside kasutamine, kliendiga arveldamine, kaupade käsitlemine, tööpäeva lõpetamine, raha käitlemine. Töökoha korraldamine . · Töökoha ettevalmistamine: Teab ja tunneb kõiki vajalikke töövahendeid, kontrollib nende olemasolu enne töö alustamist ja
Kohvik tegutseb klientide rahulolu nimel. Aeg-ajalt ületab töökoormus töötajate arvu. Tellitud kauba kogused on väiksed. Kohvik tellib oma kaupa erinevatelt kaupmeestelt. Kohvik laenutab teistele nõusid välja. Uute töötajate väljaõpe toimub ettevõttes. Kohvik viib soovi korral kliendi tellitud kauba talle sobivasse kohta. Ettevõte toitlustab ka lastelaagreid. 1.4.Tehnilise varustuse iseloomustus Kauba vastuvõtmine kui ka väljastamine toimub saatelehtede kaudu. Arvlemine toimub sularahas, kaardimaksega kui ka ülekandega. Kaup saabub ettevõttesse hulgiladudest, 5 kogused on sellised, mille tõstmisel ei ole vaja kasutada kärusid ja tõstukeid. Kaup saabub kastides, kottides, plokkides, mille tõstmiste sooritatakse käsitsi. Kaupade kogused ei ole väga suured. Kaup väljastatakse alustel, kilekottides, pappkastides, vaagnatel, kaussides, termostes
käendusega. Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Arveldused jagunevad soorituskoha alusel: pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused Välisarveldused: euromaksed http://www.pangaliit.ee/SEPA/ teised välismaksed Arveldused jagunevad vormiliselt: sularahata tehinguteks sularahaga tehinguteks Arveldamise ohud: sularahas arvlemine kätkeb endas sularaha võltsimise ja ärakadumise ohtu sularahatu arveldus kätkeb ohtu, et pank ei ole võimeline raha üle kandma (maksevõimetus). Arvelduste vormi valikule mõju avaldavad tegurid: arveldussumma suurus siduva krediidilepingu olemasolu lepinguosaliste teineteise tundmise tase Peamised sularahatu arveldamise vormid: akreditiiv maksekorraldus tsekid pangakaardid
Level 0 38 Guido Leibur eTOM äriprotsessi kirjeldamise raamistik 2 Klient Haldamine Strateegia, Infrastruktuur & Tooted Teostamine Tagamine Arvlemine Strat & Finants Turunduse & pakkumiste juhtimine Kliendisuhete haldus Teenuste arendus & juhtimine Teenuste juhtimine ja haldus Resursside arendus & juhtimine Resursside juhtimine ja haldus
oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument Lihtveksel on kirjalik dokument/tõend, millega hoiustaja (see kes hoiule võtab) ehk laenuvõtja kohustub laenu andjale tagastama tema vara esimesel nõudmisel tingimusteta või kokku lepitud tähtajal. Sellest kujuneb esimene nimeline väärtpaber, mis on kasutusel ka tänapäeval. Hoiustamine ja laenamine endiselt samad majandusterminid. Sularahata arvlemine. Veksli tahaküljele kirjutas ostja kaupmehele mineva summa ja see kanti kaupmehe hoidlasse üle. Esinevad probleemid veksliga. Hoidlad hakkavad välja andma hoidlasse paigaldatud summale väiksema väärtusega veksleid. (100 vastu 20 viielist jne). Tekib järgmine väärtpaberi liik. Esitaja väärtpaber. Sellega seoses kahanes turvalisus. Selle veksliga sai otse kaupmehele maksta. Kauplemine muutus lihtsamaks ja kiiremaks. Müntijatega paralleelselt tekkisid valeraha tegijad
Toitlustamist, teenindamist tellitud ei ole, lõuna ajal soovivad osavõtjad kohvikut külastada oma raha eest. Igal kliendil on omad soovid, teenindamine võtab kaua aega ( kui iga inimese teenindamine võtab 30s või isegi rohkem, siis kulub selleks juba tund). Kohvik on sel puhul töö organiseerinud nii, et valmistab ette kolmest praest koos joogiga koosneva komplektlõuna ühe hinnaga. Praed tuuakse järjest baariletile, ning teenindamine läheb sujuvalt ja kiirelt. Arvlemine toimub koheselt sularaha, kaardimakse või arve esitamise teel ülekandega. Töötajatel on ettenähtud sanitaarriietus. Regulaarselt töötajad läbivad toiduhügieeni koolituse, sanitaarkontrolli, ettevõtte poolt korraldatakse täiendkoolitusi, võimaldatakse osa võtta toidumessidest. Ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Treegeri Kohviku OÜ on organisatsiooniturg -- ettevõte, kes ostab tooteid ja teenuseid
kestab terve päev. Toitlustamist, teenindamist tellitud ei ole, lõuna ajal soovivad osavõtjad kohvikut külastada oma raha eest. Igal kliendil on omad soovid, teenindamine võtab kaua aega ( kui iga inimese teenindamine võtab 30s või isegi rohkem, siis kulub selleks juba tund). Kohvik on sel puhul töö organiseerinud nii, et valmistab ette kolmest praest koos joogiga koosneva komplektlõuna ühe hinnaga. Praed tuuakse järjest baariletile, ning teenindamine läheb sujuvalt ja kiirelt. Arvlemine toimub koheselt sularaha, kaardimakse või arve esitamise teel ülekandega. Suurema hulga inimeste teenindamiseks kasutatakse ka rootsilauda, mis kiirendab tööprotsessi. Töötajatel on ettenähtud sanitaarriietus. Regulaarselt töötajad läbivad toiduhügieeni koolituse, sanitaarkontrolli, ettevõtte poolt korraldatakse täiendkoolitusi, võimaldatakse osa võtta toidumessidest. Ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Treegeri
temperatuuride piirkonnas ja seda seadistatakse soojussõlmes või individuaalkatla juures paikneva regulaatori abil vastavalt hoone iseärasustele. Mida lähemale korterivaldajale õnnestub mõõtmine ja reguleerimine viia, seda paremini elanik olukorraga rahul on ja seda paremini vastavad küttearved tema ootustele. SOOJUSE MÕÕTMINE JA KULUDE JAOTAMINE Nagu juba mainitud, toimub soojuse mõõtmine üldreeglina kas maja soojussõlmes või boilerjaamas ning arvlemine 41 kaugküttefirma ja tarbija vahel toimubki seal paiknevate soojusmõõtjate näitude alusel. Seega on kaugküttefirma seisukohalt tarbija hoone valdaja, näiteks elamuühistu, korteriühistu või kinnisvarahooldusega tegelev firma, mitte aga korteri omanik. Korteri omanikud ei arvle otseselt mitte kaugküttefirmaga, vaid hoone valdajaga, kes jaotab