4) kommunikatsiooni motiveerimine, et näidata oma tegevuse eesmärke ja saavutatud edu (Raamatupidamise loengukonspekt, 2002). Juhtimisarvestus tegeleb arvestusinfo ettevalmistamise ja interpreteerimisega juhtidele, et viimased saaksid vastu võtta adekvaatseid otsuseid, planeerida ja kontrollida. Kuna juhtimisarvestuse aruandeid kasutab ainult konkreetne firma juhtkond, ei ole aruannete koostamise ega esitamise osas kehtestatud mingisuguseid üldiseid kohustuslikke arvestusprintsiipe. Juhtimisarvestuse süsteem tuleb organiseerida firmal 7 endal, silmas pidades just konkreetset firmat ning lahendamist vajavaid probleeme. Suurimaks väljakutseks juhtimisarvestuse puhul ongi konkreetse juhtimisotsuse tarvis kõige sobivama arvestusinfo leidmine. Kui juhtimisarvestust ei peeta vajalikuks, võib ta ettevõttes ka täiesti puududa. SISETARBIJAD
Objekt ettevõte kui tervik ettevõtte üksikud osad Aruandlusperiood kindlaksmääratud vastavalt vajadusele Sõltuvus teistest distsipliinidest ei ole sõltuv teistest majanduse distsipliinidest nagu rahandus, statistika jne sõltuv teistest distsipliinidest Põhinõue infole rangelt määratletav ja kontrollitav olulisus, kontrollitavus on teisejärguline Periood majandusaasta vastavalt vajadusele Juhtimisarvestuse puhul ei ole kindlaks määratud arvestusprintsiipe, vaid iga ettevõte valib endale sobivad meetodid. Kokku tuleb leppida teatud põhimõtetes, näitajates, kriteeriumides, mille alusel otsuseid langetada. Seoses info suure hulgaga omandab järjest suurema tähtsuse selle süstematiseerimine ja erinevate oluliste näitajate esiletõstmine. Oluline on saada kiiresti kokkuvõtteid ja analüüse strateegia formuleerimiseks, tegevuse planeerimiseks, otsuste täideviimise kindlustamiseks ja kontrolliks. Otsuste vastuvõtmiseks
Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: Üldsätted Raamatupidamise korraldamine Majandusaasta aruanne Konsolideerumisgrupi majandusaasta aruanne Raamatupidamisalase töö suunamine Riigi raamatupidamise korraldamine Muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused Seaduse rakendamine 4 RS aitab tõlgendada mitmeid arvestusalaseid termineid, arvestusprintsiipe ning sätestab kohustuslikud nõuded raamatupidamiskohustuslastele. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele. Näiteks on tal õigus määrata kohustuslikus korras koostatavas raamatupidamise sise-eeskirjas vara liigitamise kriteeriumid, algdokumendid, kontoplaan jne. RPS § 2 kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - juriidilised isikud - ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud - Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna
samas piiravad ettevõtte otsustusvabadust tulevikus. Neist enam levinud on: 1.Tootmis- ja investeerimisotsuseid piiravad: - Finantsinvesteeringute piirang, - Vara võõrandamise piirang, - Ettevõtete liitumise piirang, - Vara säilitamise nõue, - Laenutagatise olemasolu nõue. 2.Dividendimaksete piirangud 3.Finantseerimispoliitika piirangud - Võlgade prioriteetsus - Vara rentimise piirangud - Uute laenude piirangud 4. Muud piirangud- aruannete esitamise nõue, vara kindlustamise nõue, arvestusprintsiipe ja meetodeid määratlevad nõuded jm. Andres Laar 2008 2007 STANDARD & POORS REITINGUD Reiting Selgitus Tõenäosus, et firma jätab kohustused täitmata (%) AAA Kõrgeim- ülihea 0,01 AA Väga hea 0,28 A Hea tundlik muutustele 0,53
Ja et raamatupidaja elu lihtsamaks teha (tegelikult et seadusega nõutu oleks ühtviisi mõistetav kõigile), on Raamatupidamise Toimkond kirjutanud täpsemalt oma juhendites lahti, millised tehinguartiklid millisele bilansi- või kasumiaruande reale kuuluvad. On oluline teada, et majandusaasta aruande jaoks koostatud bilansi juurde kuuluvad ka lisad, millised seletavad lahti oluliste kirjete näitajate jaotust, tekkimise allikaid, arvestusprintsiipe. Tavapärase, jooksva bilansi koostamisel lisasid (ilma erisoovita bilansiga tutvuja poolt) vaja koostada ei ole. Toon ühe näite bilansilisast tegutseval firmal on majandusaasta jooksul tegemist mitmete erinevate maksudega käibemaks, sotsiaalmaksud, tulumaks jne. Kõikide maksude kohta on vajalik majandusaasta aruande lisas eraldi välja tuua analüüs erinevate maksuliikide kohta milline oli näiteks maksu X algjääk, majandusaasta jooksul arvestatud ja makstud
seadustele ja arvestusprintsiipidele, tehes seda maksimaalselt algdokumentide, isiklike tähelepanekute ja kolmandatelt isikutelt hangitava kontrollinfo põhjal. · Järeldusotsus esitatakse aktsionäride (osanike) üldkoosolekule. · Audiitori nõuandeid kasutatakse ka paljude teiste finantsküsimuste lahendamisel. Aastaaruande lisad · kirjeldatakse aruande koostamisel kasutatud arvestusprintsiipe ning avalikustatakse muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest · raamatupidamisseaduse põhimõtted, millest lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud · Kasutatud arvestuspõhimõtete kirjeldus · Oluliste bilansikirjete analüüs · Kasumiaruande oluliste kirjete analüüs, -müügitulu tegevusalade ja geograafiliste piirkondade kaupa
2. Regionaalses mastaabis: · Euroopa Ühendus (EC). Töötab välja ühenduse liikmesmaadele fin.arvestust, finantsaruandlust ja audiitorlust korraldavad kohustusl. direktiivid. · Euroopa Raamatupidajate Föderatsioon (FEE). Arendab teadust, kirjastust. · Aafrika Raamatupidajate Nõukogu (AAC). Eesm.: arvest. metoodika ühtl., hariduse arendam. 3. Riikide organisatsioonid: · Finantsarvestuse Standardite Nõukogu (FASB). Tööt. välja üldtunnustatud arvestusprintsiipe (GAAP), kohustusl. kõigile USA kompaniidele. · USA Väärtpaberite ja Börsi Nõukogu (SEC). Kujund. aruandlusalaseid nõudeid USA väärtpa- berituru firmadele. · Ameerika Audiitorite Instituut (AICPA). Ühendab 300 000 audiitorit. Eestis on hea rp.tava põhimõtted kehtest. rp. seaduses (01.01.95). Seda täiendavad EV Rp. Toim- konna poolt väljaantud standardid, juhendid ja soovitused. Rp. Toimkond on moodust. rp. seaduse alusel. RT on valitsuse poolt moodust
puudutavates küsimustes; 2) juhtide ja allüksuste edukuse mõõtmine ettevõtte, üksikute toodete jne tasanditel; 3) pika- ja lühiajaline planeerimine; 4) kommunikatsiooni motiveerimine, et näidata oma tegevuse eesmärke ja saavutatud edu. Kuna juhtimisarvestuse aruandeid kasutab ainult konkreetse organisatsiooni juhtkond, ei ole aruannete koostamise ega esitamise osas kehtestatud mingisuguseid üldiseid kohustuslikke arvestusprintsiipe. Juhtimisarvestuse süsteem tuleb organiseerida organisatsioonil endal, silmas pidades lahendamist vajavaid probleeme. Suurimaks väljakutseks juhtimisarvestuse puhul ongi konkreetse juhtimisotsuse tarvis kõige sobivama arvestusinfo leidmine. Kui juhtimisarvestust ei peeta vajalikuks, võib see organisatsioonis ka täiesti puududa. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse võrdlus TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS
annaabi.ee 
