D: Müüdud kõrvaltoote kulu K: Varu Küsimus 3 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõte A tellis ettevõttelt B teenuseid kokku 100 000€ eest, mille kohta väljastati arve 31.12.2xx0. koos käibemaksuga summas 120 000€. 31.12.2xx1 oli võlgnevus 30 000€. Kuna A sattus finantsraskustesse lepiti kokku, et võlg ajatatakse 3 aasta peale intressiga 10% aastas, Tagasimaksetega iga arvestusaasta lõpus 31. detsembril 2xx2, 2xx3 ja 2xx4 võrdsete põhiosa maksetena. Kajasta 31.12.2xx2 tehing ettevõtte A raamatupidamises. Vali üks: a. D: Pank 12 000 K: Intressitulu 2 000 K: Debitoorne võlg 10 000 b. K: Pank 12 000 D: Intressikulu 2 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 c. K: Pank 11 000 D: Intressikulu 1 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 d. K: Pank 13 000
soetusmaksumus on 10 000 kr või enam. 5. Elektrikulude jagamine ettevõtlusele: a. töökoja elekter 100% b. kuivati elekter - 100% c. majapidamise elekter 20% 6. Ettevõtlusega loetakse seotuks 60 % ettevõtjale kuuluva sõiduautoga seotud kuludest. 7. Telefonikuludest loetakse ettevõtlusega seotuks 70% nii laua- kui mobiiltelefoni kuludest. 8. Raamatupidamise dokumente säilitatakse seitse aastat pärast arvestusaasta lõppu. Eeskirjad kehtestatud 4. jaanuaril 2006 Mari Maasikas allkiri Paberimajandus Maksuametist saab FIE numbri. Nüüd peab hankima ametlikud vormid, millel klientidele arveid väljastada. Kas arvet võib vabas vormis koostada? Millised nõuded on FIE arvele? Eestis ei ole ettevõtjate esitatavatele arvetele kehtestatud kohustuslikku vormi. On ainult loetletud andmed, mis seal olema peavad. Mitte-käibemaksukohustuslasest ettevõtjal on nendeks:
11. Klassikalised eelarveprintsiibid? Avalikkuse printsiip – kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik; ühtsuse printsiip – ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves; tõepärasuse (täpsuse) printsiip – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimaliikult täpselt vastama tegelikkusele; eelnevuse printsiip – eelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust; universaalsuse printsiip – üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvad; kõikehaaravuse printsiip – eelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid; aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta; 12. Maksud Otsesed maksud- maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: •tulumaks; •kasumimaks; •sotsiaalmaks; •varandusemaksud · maamaks. Kaudsed maksud -maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku:
finantseerimistehingutest 2) ühtsuse põhimõte tulud-kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, et oleks tagatud täielik ülevaade ja kontroll 3) universaalsuse põhimõte: üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. 4) aastase kehtivuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu igaks aastaks; valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 5) eelnevuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu enne arvestusaasta algust. Eelarve jõustub arvestusaasta algusest. Erandina on lubatud ka eelarve tagasiulatuv jõustumine. 6) tõepärasuse põhimõte: planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel KOV 1918-1940 1917-18 Vene Ajutine Valitsus annab Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korraldamise määruse KOV korraldus nähti ette uutel alustel:
Eelarve on tähtajaline seadus, mis kaotab automaatselt kehtivuse tähtaja möödumisel (eelarveaasta lõppedes). Senise praktika kohaselt koostatakse riigieelarvet kassapõhise arvestuspõhimõtte kohaselt, mis tähendab, et tulud ja kulud võetakse arvesse tegeliku laekumise või tasumise järgi. Riigi raamatupidamist ja avaliku sektori finantsstatistikat koostatakse tekkepõhiselt. · Eelnevuse põhimõte Riigieelarve tuleb vastu võtta enne eelarveaasta ehk arvestusaasta algust. PS § 118 sätestab, et Riigikogu vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Eelarve on oma olemuselt tulevikku suunatud prognoos, mis ei pruugi alati planeeritud kujul täituda. Riigieelarve puudumine ei tohi aga takistada riigi funktsioneerimist. Juhul kui Riigikogu ei ole eelarveaasta alguseks riigieelarvet vastu võtnud, võib valitsus teha kulutusi kuni 1/12 ulatuses eelmise aasta eelarvest. Selline olukord ei ole ajaliselt piiratud ning
riigi tulusid ja kulusid. Ühtsuse põhimõte - Ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves. Universaalsuse põhimõte - Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Aastase kehtivuse põhimõte - Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Eelnevuse põhimõte - Riigieelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust. Tõepärasuse põhimõte - Riigieelarves planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Avalikkuse põhimõte - Kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik. 94. Obstruktsionismi olemus ja piirangud Obstruktsioon ehk tahtlik töötakistus kui vähemuse vahend oma eesmärkide eest võitlemiseks ja oma seisukohtadele tähelepanu juhtimiseks. Obstruktsiooni saab teha mitmel moel – pidades
sellest 10 cm kõrgemale Vähem kui 10 cm kõrguseid põrandaliiste seinapinnast maha ei arvata Avatäidete ja piirete viimistlemist näidatakse eraldi 51. Hinnaindeksi definitsioon. Arvutusvalem. Baasiaasta mõiste ja tegurite väärtused baasiaastal Hinnaindeks näitab ühe kuluartikli muutust kahe ajahetke vahel. On oluline maksumusteabe kasutamiseks prognoosimisel. Baasaasta (base year) on andmekogumi arvestusaasta, mille andmeid võrreldakse teiste aastatega. Baasaastat käsitletakse seejuures (vabalt) valitud aastana, mille suhtes saab välja tuua muutused erinevate aastate hinnaindeksite või hinnatasemete arvutusel Tavalisel on baasihetkel antud väärtus 100, millega seotakse juurdekasv vi vähenemine tulevikus. Kuna baas on 100, siis indeksi väärtus üle 100 annab näitaja juurdekasvu protsendi vaadeldava hetkeni. ( NÜÜDISVÄÄRTUS - BAASAASTA_ VÄÄRTUS ) *100
kõrvaltoodangu maksumus. Arvestuse käik: Tehakse kindlaks loomade üldarv kõikides soo- ja vanuserühmades, välja arvatud põhikari, ja nende eluskaal ja maksumus eelmise majandusaasta lõpu seisuga. Juurdesünd ja eluskaal saadakse karjakäibest, maksumus hinnatakse õiglases väärtuses. Seejärel leitakse karjakäibest andmed loomade karja juurdetuleku, prakeerimise, nuumalepaneku ja eluskaalu kohta. Loomade maksumus arvutatakse nende arvu ja aasta alguse maksumuse suhtest. Arvestusaasta pidamiskulud kantakse toodangule (kaaluiive nuumal). Seejärel tehakse kindlaks ostetavate loomade arv, eluskaal, ostuhind ning kõikide nimetatud andmete summeerimisel saadakse loomade koguarv, eluskaal ja maksumus gruppide lõikes. Karjast väljalangenud loomade arv ja kaal arvestatakse toodangust maha, kulud aga jaotatakse ülejäänud loomadele ning nende eluskaalule. Eluskaalu keskmise omahinna leidmiseks jagatakse kulutuste summa gruppide lõikes nende
ülevaade ja kontroll 3) universaalsuse põhimõte: kohaliku eelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Siiski tehakse riigieelarvest KOV üksuse eelarvesse sihtotstarbelisi eraldisi. 4) aastase kehtivuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu igaks aastaks; valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 5) eelnevuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu enne arvestusaasta algust. Eelarve jõustub arvestusaasta algusest. Erandina on lubatud ka eelarve tagasiulatuv jõustumine. 6) tõepärasuse põhimõte: planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel; 7) tasakaalustatuse põhimõte: kohaliku eelarve tulude summa peab võrduma kulude summaga. Tuleb vahet teha
annaabi.ee 
