Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"arvestagem" - 9 õppematerjali

Kas suhkruhaigete suhkur on kasulik või kahjulik
2
odt

Kas suhkruhaigete suhkur on kasulik või kahjulik?

1 gramm sahhariini on niisama magus kui 400 g suhkrut. Suur kogus sahhariini toidus annab aga ebameeldiva plekise kõrvalmaitse. On ka avastatud, et see tekitab katseloomadel vähki. Kasutamisse suhtutakse erinevalt, kuid enamikus Euroopa riikides on lubatud. Täiskasvanu võib päevas maksimaalselt kasutada 150 mg (12 tabletti sinist Hermesetast või 13 tk. Soletterit) ja 20 kg kaaluv laps 50 mg (4 tabletti sinist Hermesetast või 4 tk. Soletterit) Tsüklamaat - Arvestagem, et 2 g tsüklamaati vastab 100 g suhkrule. Võib tarvitada maksimaalselt 4 mg 1 kg kehakaalu kohta päevas - täiskasvanu 6 tükki punast Hermesetast või Naternat ja 20 kg kaaluv laps 2 tükki punast Hermesetast või 3 tükki Naternat. Aspartaam meenutab maitselt suhkrut, kuid on 200 korda magusam. 1 tablett Candereli vastab 1 tl suhkrule. Kasutatakse laialdaselt karastusjookides ja kondiitritoodetes. Puuduvad suhkru

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
Eestluse elujõu allikad
3
docx

Eestluse elujõu allikad

Eestlus on traditsioon. Traditsioon nagu olla ungarlane, inglane või portugallane. Igal rahval on tavadest tulenev käitumine: millega oma keha kaetakse, milliseid toiduaineid tarbitakse, milliste helidega infot kodeeritakse (keel). Kas poleks lihtsam aru saada igast inimesest sellel planeedil, jätta tüütud kombed ja teha, mis on ratsionaalne ja põhjendatav? Traditsioonide põhjendamine ei tule nende järgijatel tihti mõttessegi. Lisaks arvestagem kogu ajaloo paratamatust. käesolev hetk on oma praeguses kujus ainuvõimalik vaid mineviku toel. Mis iganes oleks minevikus teisiti läinud, vahetaks hetke välja. Pisike detail võimendub aja jooksul tohutult. Juba "vale" tuulehoog toob inimesele pähe muu mõtte. Ta liigutab end teisiti ning lõpuks viljastub "vale" munarakk. Mind ei sünni. Olles ise niivõrd juhuslik, ei saagi möödunu kallal norida: mis on minevikus, peab sinna jääma, olgu ta halb või hea

Kirjandus → Kirjandus
158 allalaadimist
Haarem - Alev Lytle Croutier
8
docx

Haarem - Alev Lytle Croutier

· Teada on,et nõidumist haaremis armastati. · Teada on ka see,et kõik naised,kes kord juba astunud läbi Õnduse Väravate haaremisse,sealt enam kunagi ei naase.Nende jaoks ei olnud enam ülejäänud maailm olemas. · Topkapi palee aiad olid imekaunid ja neid ümbritsesid plaatani- ning küpressisalud. Neis õitsesid roosid,jasmiinid ja ürdid. · Suurem osa mängudest,mida mängisid osaliskid,tunduvad meile äärmiselt lihtsad ja lapsikud. Arvestagem seda,et keskmine naistevanus haaremis on seitseteist. · Palavate ja niiskete suvekuude ajal lahutasid naised meelt tohutu marmosbasseini ääres. Teistes basseinides nad suplesid ja sulistasid eunuhhide järelvalve all. · Pärast päikeseloojangut ja enne päikesetõusu oli naistel keelatud viibida väljaspool oma ruume. · Naiste kõige levinum tegevus haaremis oli luuletuste sepitsemine. Nad olid maailmast ära lõigatud ning avasid oma hinge luule kaudu

Kultuur-Kunst → Ameerika vähemusrahvad
5 allalaadimist
Kuidas keerukat kergesti taibata
4
docx

Kuidas keerukat kergesti taibata?

võtma õpetusest, teooriast, probleemist, teemast või ülesandest selle killu või tasandi, mis parajasti jõukohane. Samal ajal kui millegi keeruka enesele ühe korraga selgekstegemine ja meeldejätt nõuab visa pühendumist ja erksat vaimu, võib asja osalise mõistmiseni jõuda ka ,,puuduliku taibu" olukorras. Nagu öeldud, tuleb selleks probleemi või teema esiotsa haaramatus tervikus otsida mingi otsake või üksikosa, mis on jõukohane. Arvestagem, et õpiülesandest sõltuvalt läheb meil tarvis erinevat laadi vaimset ärksust. Me peame: materjali käsitlusest (põhimõisteist jne) aru saama märkama olulisi detaile taipama asja tuuma leidma info meeldejätu tugipunktid tegema üldistusi ­ nägema puude taga metsa arutlema kuuldu või loetu sügavama tähenduse üle tuletama õpitava mõistmiseks meelde varem omandatut talletama õpitava mällu koondama oma tähelepanu

Psühholoogia → Koolipsühholoogia
1 allalaadimist
Vana-Rooma aristokraat
14
docx

Vana-Rooma aristokraat

Vastutasuks (muidu oleks olukord liialt pingestunud) oli rahvakoosolekutel (valimistel, seaduste vastuvõtmisel või kohtuotsuste langetamisel) rikastel vaieldamatult suurem mõjuvõim. Põhimõtteliselt ei jäetud kedagi ilma kohustuste ega tuludeta: kuigi rikkaid võeti sõjaväkke sagedamini ja meelsamini.6 Nii palju siis põhimõtetest. Prakitika, mille lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid, oli üsnagi erinev. Kõik kiiruga tehtud üldistused on kahekordselt ohtlikud. Esiteks arvestagem aja jooksul toimunud muutusi ning teoreetilise süsteemi allakäiku ja lagunemist 2.-1. sajandil eKr, mille tagajärjel asendus lõpuks vabariik keisririigiga. Teiseks oli ka süsteem ise eristav ja ebavõrdne, sest see võimaldas ühtedele vähem koormisi ja hüvesid kui teistele, kuni „rahvalikud” institutsioonid seda ebavõrdsust mingil määral vähendasid. Samuti mitte vähem märkimisväärne polnud rahaline ebavõrdsus. Eelkõige võimaldas välispoliitiline edu alates

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
KULTUURIPÄEVIK
13
docx

KULTUURIPÄEVIK

Kasvõi kaubanduskettide sooduskampaaniaid jälgides nähtub, et tegus eesti inimene ei pelga väiksemagi kokkuhoiu terendades ära logistilisi ebamugavusi, isegi kui tegelikult jäädakse miinusesse. Mida siis veel arvata kindla peale minekust kaubagruppide puhul, mis teisel pool piiri on kaks korda odavamad, ning üleveo niigi liberaalsete reeglite jõustamiseks pole riigil ressurssi. Inimeste terviseteadlikkuse paranedes on alkoholitarbimine elaniku kohta hakanud küll vähenema, kuid arvestagem, et statistiline näitaja ei jagune solidaarselt kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Möödunud aastal ostis Läti piiripoodidest alkoholi rohkem kui veerand tööealistest eestimaalastest. Juba see hulk kataks potentsiaalselt kogu tarbimise, kui meenutada seaduspärasust, et 10­15 protsenti ühiskonnast tarvitab ära 90 protsenti alkoholist. Need, kelle organism põletab etanooli veeks ja süsihappegaasiks tööstuslikeks mastaapides, on

Kultuur-Kunst → Kultuur
72 allalaadimist
Läbirääkimiste psühholoogia
44
doc

Läbirääkimiste psühholoogia

Nt kas meie meeskonna liikmed on sõnaosavad Nt kas kellelgi meie meeskonnast on erasuhteid vastaspoolega Varasemate läbirääkimiste tulemuste hindamine Vahetu arutlusprotsessi kulg Inimsuhted läbirääkijate vahel Nt sümpaatia- v antipaatiatunded Nt mingisugune osapoolte vastastikune isiksuslik sõltuvus Nt osalejate sugulus 41 8.4. Läbirääkimise kavandamine Arvestagem järgmist - läbirääkijad on tihti kehvad kavandajad - tihti jääb läbirääkijate kodutöö olematuks Nt valitsuskoalitsioon viimastel presidendivalimistel - läbirääkija ei orienteeru pinevais kõnelustes sedavõrd et käigult infot hankida jne Mida kavandada, ette näha? mis küsimused arutluse alla võetakse vaidlusküsimuste prioriteedid

Psühholoogia → Läbirääkimised
67 allalaadimist
Konspekt 2
125
pdf

Konspekt 2

teistesse õigusharudesse. Mõningaid keelde seadusandluses sõnaselgelt ei fikseerita ja nende suhtes kerkib küsimus, kas neid tegevusi üldse keelatakse ja kui, siis millisesse õigusharusse nad kuuluvad. Kriminaalseadustes teo keelamine väljendub tema karistatavaks kuulutamisega (ka koduses miljöös toimitakse tihti lapse suhtes kriminaalvastutuse printsiipide kohaselt, sest karistuse ähvardus tähendab karistatava teo keeldu; ehkki - NB! - arvestagem tänapäeval rahvusvaheliselt üldtunnustatud laste õigusi ning lastekaitseprintsiipe!). Kriminaalseadusi struktureeritakse traditsiooniliselt üld- ja eriosa normideks. Üldosa normides reguleeritakse kriminaalvastutuse alused (sh vanus ehk iga); seaduste ajaline ja ruumiline kehtivus ning kehtivus üld- ja erisubjektide ringi osas; kuriteo mõiste ning raskuseastmed; kuriteo toimepanemise vormid (tahtlus ning ettevaatamatus; tegevus ning

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
631 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

kes ei teadnud arvestada ajakirjanike tööpingega. Muide, ajakirjanikud esinesid trükistes veel küllalt sageli anonüümselt. Toimetajate palgad jäid vahemikku 60 krooni provintsilehtedes kuni 600 kroonini Tallinnas, kuid näiteks provintsilehe lisatoimetaja sai kõigest 15 krooni kuus. Päevalehe toimetaja Harald Tammeri kuupalk oli aga näiteks ministripalgastki suurem ­ 750 kr. Riigikogu liige sai näiteks 4 korda vähem palka kui Päevalehe peatoimetaja. Arvestagem sedagi, et suurte väljaannete ajakirjanikud said peale palga veel preemiaid ja honorari. Siiski ei olnud ajakirjanikud oma eluga rahul, kuna puudusid sotsiaalsed tagatised. Kui 1936 asutati kultuuritegelaste pensionikassa, liitus sellega 100 ajakirjanikku, mis näitas, kui suurt vajadust tunti kindlustatuse järele. Haiguse ja õnnetuse puhul andsid toetusi ajakirjanduse sihtkapital ja EAL. Vaid üksikud ajalehed olid oma personali haigekassas kindlustanud

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun