Tänavaküsitlus: Kuidas teie suhtute lageraiesse? Uurti juhuslikelt möödujatelt, kuidas nemad suhtuvad metsade lageraiesse? Vastuseid tuli päris mitmesuguseid. Kultuurimaja poolt jalutav viiekümnendates naisterahvas oli meelsasti nõus oma arvamust avaldama. Metsamaa omanikuna on ta lähemalt kokku puutunud metsaostjatega ja viimased on naisterahvast täitsa vihale ajanud. Ta on kindlal seisukohal, et Eestis peab olema metsa, mitte ainult võsa. “Arutut raiet ei ole vaja teha ja peale lageraiet oleks vaja puuud lagendikule istutada,” lausus naine. Lisaks pakkus ta, et võiks olla mingisugune kontroll või järelvalve lageraie juures. Noor üliõpilane sõnas: ” Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt ühe puu põldu. See ei too mingit kasu.” Neiu lisas veel, et teab lageraiest päris vähe, kuid siiski tuleks kontrollida kuidas see ökosüsteemile mõjub.
Tänavaküsitlus Juhuslikelt möödakäijatelt küsiti meid kõiki puudutav küsimus: kuidas teie suhtute metsade lageraiesse? Riina, (56), Raamatukogutöötaja “Mina arvan, et arutut raiet ei ole vaja teha ja seda just selleks, et Eestis ikka metsa oleks.” Naine oli päris kindel, et Eesti ei tohiks olla ala, kus kasvab ainult võsa. “Mina arvan, et kui tehakse lageraiet, siis ei võiks nii lagedaks raiuda. Selleks oleks vaja võibolla mingisugust kontrolli või järelvalvet. Veel on võimalus, et kui tehakse lageraiet, siis peale seda istutatakse sinna ka puud. Kui puid ei istutata, siis tekibki ainult võsa.” Anne, (19), üliõpilane
ta uest meid äratab kevade sillal" Jäi luuletus vakka Sest aru ei saand Ei Päike ju soojenda Kogu see maad 1 Kuid sinilill naeratas "Teada on raske" ta magusalt keelitas "ent usk on veel raskem" Luuletus käega lõi "Lill mida teab kel elu vaid ilus on koduses aes Ei eales ta rända Ei maailma ta näe Veel vaidlema tuleb Ja räägib, mis teab" Sinilill turtsatas Arutut juttu Raske on hurmata Peas kui on nuppu "Arvad sa tõesti Põldu vaid tean Ise sa parem või Istud vaid peas" "Kuulsaks vähemalt Saada võin ma Paberil kirja vaid Mind peab veel pandama" Lilleke mossitas Mõttetu tundus See sihitu arutus Kellel on õigus 2 "Tead, vahest polegi mõttetu luule Vahel ei olegi Eesmärgiks kuulsus" "Millest sa räägid" Jäi Luuletus mõistma Lilleke väsinult
Autori seletus: Kui kõik hakkavad korraga rääkima, siis ei saa keegi milleski aru, kui sul on arukas jutt ja kui sa ise oled piisavalt tark, siis tead, millal vaikida ja millal oma juttu rääkida ning millal teisi kuulata. Kuidas mina sellest aru saan: Kui keegi tahab midagi arukat öelda, siis tuleb tal alati enne ütlemist läbi mõelda, mida ta täpselt lausub, nagu ka vanasõna: „Enne mõtle – siis ütle“. Ka tänapäeval võib seda mõtet kasutada, pole vaja, et räägitakse arutut juttu ja kõike mida suust välja tuleb, tuleb teada, kus, mida ja kellele öelda. Mõte: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksimised“ - lehekülg 18, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Kui keegi usaldab sulle oma saladused, mõeldes nende all oma vigu, on viisakas seda austada ja ka oma vigadest teada anda. Kuidas mina sellest aru saan: Nii sõpruses kui ka suhtes on oluline usaldus ja vastastikkune arusaam. Kui oled kellegiga
nõustunud kodutalu võõrastele jätma ja otsustas ise perenaiseks hakata. Anna ja Villu olid noorpõlve sõbrad, kes omal ajal koos mängisid. Kui Anna kuuleb Villu suurepäraseid mõtteid Kõrboja kohta, on ta kindel, et Villust saaks hea peremees. Katku Villu, Katku Jüri noorem poeg, kes käis kihelkonna- või ministeeriumikoolis, sest temast pidi saama kooliõpetaja või kirikuhärra, keegi ei teadnud kindlalt, mis asjamees Villust pidi saama. Samas tegi Villu palju arutut tööd. Paugutas oma kive ja ehitas Katku talu kohta liiga suure keldri, millega midagi teha polnud. Isa kommenteerib, et Villu ei osanud elada, aga endal elu võtmine oli täismehe tegu. Villu oli aida põranda höövlilastudest puhtaks teinud, et püssilasust tulekahjut ei tekiks.
korraldavad. Mulle näib, et see, mida teisal peetakse etteheidet väärivaks , hoiab Roomas riigiasju koos. Pean siin silmas jumalate kartmist, mis on roomlastel nii eraelus kui ka ühistes riigiasjades tõstetud sellise määrani, et rohkem polegi võimalik karta. Paljudele näib see imekspandav, kuid mina arvan, et seda tehakse rahvahulga heaks. Kui riik koosneks tarkadest meestest, siis poleks see tarvilik. Ent kui iga rahvas on kergemeelne ja täis keelatud himusid, arutut raevu ning vägivaldseid kirgi, siis jääb üle teda vaos hoida ainult varjatud hirmude ja muu taolise näitemänguga. Seetõttu näib mulle, et muistsed(riigimehed) ei andnud juhuslikult rahvale usku jumalasse ja karistusse Hadeses. Pigem toimivad mõtlematult praegused(riigimehed) sellest loobudes. Nii näiteks ei suuda kreeklastel need, kes käsutavad ühiskondliku vara, isegi kui neile on usaldatud vaid üks talent(suur rahaühik), püsida usaldatavad, kuigi neil on kümme kontrolli ja
endiselt elus. Inimahvid olid kolinud nüüd puuotsa. Pirre ja Räägi täikasvatus oli samuti seal. Intsust oli saanud ussikuningas ja ta oli saamas lapsed. Ints on hoopis emane. Ema ei rahunenudki maha sellest. 17.Leemet tahtis Hiiet ainult sõbraks. Metsaäärel nägi Leemet Magdaleenat. Teda oli rästik salvanud kuid Leemet päästis ta. Magdaleena suudles teda põsele tänutäheks. Johannes kiitis ja ülistas toas jumalat ja laites usse. Leemet muutus tigedaks, sest Johannes ajas arutut juttu. 18.Laual oli suur päts leiba, mida ka Leemet proovis. Pudru nägemine ajas tal südame pahaks. Johannes päris Leemetilt libahundiks olemise kohta. Leemetis võpatas miski, et ta tahab teda kuid samas oli ta hirmunud. Leemet oli veendunud toredas tulevikus. Magdalena läks äkiliseks kuuldes haldjatest, nad läksid kloostri juurde. Leemet kohtas Pärtlit. 19.Poisse oli kolm kokku. Meenutab Pärtliga koosveedetud aegu. Leemet on vaid kord haige olnud peale rukkileiva söömist
2. Mittekahjustamise printsiip (nonmaleficence) 3. Heategemise printsiip (beneficence) 4. Õigluse printsiip (justice) KESKKONNAEETIKA: Teadus ja tehnika on saavutanud taseme, mis võimaldab inimkonnal hävitada iseennast ja kogu biosfääri. Ökoloogilise kriisi peapõhjusteks on demograafiline plahvatus ning ülisuur ressursside hulk, mis on vajalik arenenud riikide elatustaseme säilitamiseks. Ungari teadlaste silmis võib inimsugu vaadelda kui arutut rohutirtsuparve, kes õgib mõtlematult kõike, mis maakeral õgida on, mõtlemata sellest, mis saab järeltulevatest põlvedest. Paistab, et inimkonnal kui sotsiaalsel kollektiivil puudub globaalne vastutustunne! Keskkonnaeetika vajalikkus: Inimese tegevuse tulemusel on maakera loodusressursid vähenenud ning looduskeskkond saastunud kriitilise piirini, mis ohustab looduse ning sealjuures kogu inimkonna elu ja püsimajäämist. Vaja on muuta inimese arusaamu ja eluviisi.
peaministrit nõustav säästva arengu asjatundjate komisjon säästva arengu programmi üksikküsimu ste läbitöötamis eks. On vabariigi valitsuse otsus alustada Eesti säästva arengu riikliku strateegia väljatöötami st, mille koordineeri mine on delegeeritud Keskkonnam inisteeriumil e. Projekti "Eesti 21" tegevused5 olid ehk ühed Eestis tuleviku üle alanud diskussiooni käivitajad: millist Eestit me tahame oma lastele; kas on mõistlik korrata Lääne ületootmis- ületarbimise arutut amokijooksu (Oja 2001) või on arukam õppida teiste kogemustest ja töötada välja Oma Tavatud Lahendused (Oja jt 1999, 55- 66). Strateegilise planeerimise ja seadusloom e tasandil on Eesti jätkusuutlikk use institutsiona alsed eeldused pigem head, minimaalne institutsiona alne baas on olemas. 2.3. Eesti Inimareng u Indeks kui Eesti sotsiaalse jätkusuutli kkuse näitaja Sotsiaalset jätkusuutlikk ust hindame inimarengu indeksi järgi. Eesti inimarengu indeks oli 1998. a 0,801. Sellega
ja määrustest riigihangete korraldajaid, ent see ,kuidas nad seda infot kasutavad, pole tegelikkuses teada. Ümarlaual leiti, et kõiki osapooli tuleb jõulisemalt informeerida nii hangete kui ka ehituse hea tava põhimõtetest, mis on välja töötatud professionaalide poolt ning lähtub praktikast. Tavast pole kasu, kui seda ei kasutata. Kõik osapooled leidsid, et kui tolereerida praegust praktikat soosib see endiselt nii riigi kui ka ehitaja arutut rahapõletamist, mis pole kasulik ega kasumlik kellelegi. Siit koorub välja ka sõnum poliitikutele, kelle otsustusvõimetuse tõttu riik endale ise näppu lõikab. Kõrvaltvaatajana jääb mulje, et kõik probleemid on nii riigile ja ehitajatele teada, ent inimeste mõtteviisid ja tegevused pole veel jõudnud tasandile, kus otsustustasandil probleemidele konkreetseid lahendusi otsitaks. Ümarlauast võtsid osa: Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu
juuni seisuga. 50. Kas kinnipidamiskohas toimub hääletamine? Kes saavad hääletada? Jah, hääleõigus on nendel vahistatutel, kes ei ole kohtu poolt süüdi mõistetud, vaid kes viibivad seal kohtumenetluse ajal või muul õiguslikul alusel. 51. Valimiskulude deklareerimise kohustus ja eesmärk Erakond, valimisliit ja üksikkandidaat esitavad aruande valimiskampaania kulude ning kasutatud vahendite päritolu kohta. Eesmärgiks vältida vältida nö erakondade ära ostmist, arutut raha raiskamist, hoida ära igasuguseid hämaraid tehinguid, tagada võrdsed ning ausad ja seaduspärased valimised. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 9 52. erakondade ausa konkurentsi tagatised Erakondade rahastamise kontroll , avalikustamise tava ja nõue. 53. erakondade rahastamise kontroll Eestis (aruanded, organid) Kontrolli teostab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Komisjoni ülesandeks on kontrollida erakondade, aga ka
annaabi.ee 
