üldjuhul kaasas ei ole. Kõige selle tõttu otsustas õpetaja tema kursusehindeks panna "2". Samade hinnetega oli ka Andrus, kes erinevalt Antsust on alati kohal, tunnis kaasa töötab ning küsib, kui millesti aru ei saa. Käitumine on tal eeskujulik. Teda hindas õpetaja kokkuvõtlikult hindega "3". Kas õpetaja käitumine antud olukorras oli õiglane või mitte? Põhjenda. Umbes 100 sõna. Ülesande eesmärgiks on ennekõike kontrollida õpilase eneseanalüüsi- ja arutlusoskust. Ühtlasi peaks antud ülesanne aitama selgitada õpilasele mõiste ,,õiglus" mitmetähenduslikkust.
tuleks valida lühidad, täpsed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi sündmuse kontekstis. Teemaga nõrgalt seotud vited ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse väärtust. Kõik tsitaadid tuleks esitada koos arukate kommentaaridega. Tsitaadid küll illustreerivad probleemi olemust, kuid harva seletavad seda. Ka tsitaadis esitatud autori suhtumisse tuleks suhtuda kriitiliselt. Ärge hinnake ühtegi arvamust kõrgelt ainult seetõttu, et see on trükis avaldatud. Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane: - valdab teemat; - oskab teadmisi kasutada; - oskab võrrelda, seostada; - oskab analüüsida, põhjendada; - oskab teha järeldusi; - oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; - oskab esitada oma mõtteid loogiliselt (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte);
ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse väärtust. Kõik tsitaa- did tuleks esitada koos arukate kommentaaridega. Tsitaadid küll illustreerivad probleemi olemust, kuid harva seletavad seda. Ka tsitaadis esitatud autori suhtumisse tuleks suhtuda kriitiliselt. Ära hinda ühtegi arvamust kõrgelt ainult seetõttu, et see on trükis avaldatud. Oluline on teemast mitte mööda kirjutada! Arutlus peab olema teemakohane, vastasel korral hinnatakse seda 0 punktiga. Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane · valdab teemat; · oskab teadmisi kasutada; · oskab võrrelda, seostada; · oskab analüüsida, põhjendada; · oskab teha järeldusi; · oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; · oskab esitada oma mõtted loogiliselt (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte).
Teemaga nrgalt seo-tud viited ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse vrtust. Kik tsitaa- did tuleks esitada koos arukate kommentaaridega. Tsitaadid kll illustreerivad probleemi olemust, kuid harva seletavad seda. Ka tsitaadis esitatud autori suhtumisse tuleks suhtuda kriitiliselt. ra hinda htegi arvamust krgelt ainult seetttu, et see on trkis avaldatud. Oluline on teemast mitte mda kirjutada! Arutlus peab olema teemakohane, vastasel korral hinnatakse seda 0 punktiga. Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas pilane valdab teemat; oskab teadmisi kasutada; oskab vrrelda, seostada; oskab analsida, phjendada; oskab teha jreldusi; oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; oskab esitada oma mtted loogiliselt (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvte).
Iga lause on täislause, st sisaldab tegusõna. Lõigud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Väldi sõnu "kõik", "alati" jne. Väldi slängi, sõimu, vingumist. Mõtle koha- ja isikunimede õigekirja peale. Lõpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud küsimus või sissejuhatuses püstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kõik lõigud puutuvad teemasse? Arutluse hindamine Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane · valdab teemat; · oskab teadmisi kasutada; · oskab võrrelda, seostada; · oskab analüüsida, põhjendada; · oskab teha järeldusi; · oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; · oskab esitada oma mõtted loogiliselt. LISA 1. Ühiskonnaõpetuse arutluse hindamisjuhend. Riigieksami arutluse hindamisjuhendist kohandas Maria Kurisoo Mitteteemakohast arutlust hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuur 2 p
mille autoriks on David G. Elmes, Barry H. Kantowitz ja eesti keelde tõlkinud meie enda Tartu Ülikooli psühholoogia inimesed Tiia Laak, Marika Rauk, Karin Täht. Kõik psühholoogid peavad omama uurimisoskust ja olema tuttavad erinevate uurimismeetotidega, et saavutada parimad tulemused enda töödes. Psühholoogia valdkonnas edukas töötamine eeldab mitte üksnes faktide tundumist, vaid ka kriitilist mõtlemist ja arutlusoskust, mis on vajalik selleks, et osata kasutada psühholoogia meetoteid ja osata kriitiliselt lugeda psühholoogia originaaltekste(Allik, 2013). Mõtlemisoskus on üks tähtsamaid oskuseid ja eriti kriitiline mõtlemisoskus, et psühholoog suudaks teha õigeid otsuseid ja mitte olla mõjutatud. Kriitiline mõtlemine peab olema piisav näiteks ka selleks, et suhtuda küllaldase skeptilisusega psühholoogiat riivavatesse seletustesse, mida pakuvad massimeediumid(Allik, 2013) Massimeediumid kajastavad
ja tabavad ning esitada ajalooperioodi, sündmuse kontekstis. Teemaga nõrgalt seotud viited ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse väärtust. Kõik tsitaadid tuleks esitada koos arukate kommentaaridega. Tsitaadid küll illustreerivad probleemi olemust, kuid harva seletavad seda. Ka tsitaadis esitatud autori suhtumisse tuleks suhtuda kriitiliselt. Ärge hinnake ühtegi arvamust kõrgelt ainult seetõttu, et see on trükis avaldatud. Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane · valdab teemat; · oskab teadmisi kasutada; · oskab võrrelda, seostada; · oskab analüüsida, põhjendada; · oskab teha järeldusi; · oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta; · oskab esitada oma mõtted loogiliselt (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 3. NÄITEID ARUTLUSTEST Järgnevalt on esitatud igal teemal üks arutlus, mis on mõlema hindaja poolt hinnatud vähemalt 20 punktiga.
suulist ja kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat stiili; õpivad koostama ja vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja kirjanduse valdkonna kui ka teiste ainete õppes, töötades sisult erinevate tekstidega, samuti diskussioonide ja väitluste kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete õigekirjanõuete järgimine teiste ainevaldkondade tundides. Võõrkeeled. Eesti keele õpetuse kaudu arendatakse õpilaste kirjalikku ja suulist eneseväljendus- ning arutlusoskust, oskust luua tekste ning neist aru saada
lausete lõpetamine, arvude rida jt. Läbiviija on psühholoog ja kestab tunde. On individuaane test, seetõttu aeganõudev ja kulukas. *Kirjalikud intelligentsustestid - alates I Maailmasõjast. Võimaldavad testida mitut inimest korraga. Testides lastakse sageli defineerida järjest keerulisemaks muutuvaid mõisteid, kontrollitakse tekstilõikudest arusaamist, aritmeetilist arutlusoskust ja matemaatikateadmisi. *Raveni progresseeruvate maatriksite test - levinud test ruumilise kujutlusvõime mõõtmiseks (leida seaduspära mõistes kolmanda rea viimase kujundi puuduv komponent) *Ampthaueri A-S test – e arukuse struktuuri test Eestis 1936 a, NSVL-is keelati ära. 1960-ndatel tulid kasutusele uuesti ja nimetati nii. 2
annaabi.ee 
