Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Arutlev kirjand: Ristisõjad - sarnased materjalid

talupoeg, riie, kristlased, iesti, rsil, idamaades, siidriie, ammu, kasvatamist, suhkruroo, eurooplased, evani, rjel, maailmaga, 1291, nemaailm, ausalt, tlid, minekuks, pidama, hendus, litsemine
thumbnail
1
rtf

Arutlev kirjand

Arutlus Arutlemine on ÜKS teksti arendustüüpe. Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet. 1. Analüüsimine - analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse Välja tervik, Selle osad JA nendevahelised Otsi osalejaid. 2. Illustreerimine - näiteid on VAJA arutlemisel selleks, et iseloomustada Üldist Läbi üksiku. Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2. Sõnasta PROBLEEM JA väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult Ara pööra TÄHELEPANU õigekeelsusele, tee Seda hiljem. Tsita

Eesti keele suuline ja...
18 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Mis on arutlev kirjand?

Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori

Eesti keel
145 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Mis on arutlev kirjand?

Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Auto

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mida tõid Eesti talupoegadele kaasa talurahvaseadused

Neid ametlikke nimesid hakkas rahvas nimetama priinimedeks, liignimedeks või väärnimedeks, vastavalt piirkonnale. Perekonnanime sai iga taluomanik endale enamasti ise valida. Nime valikul lähtuti mitmetest aspektidest. Nimi võis kajastada peremehe ametit, see võis tuleneda talu nimest, mõne linnu või looma nimest, kuid see võis olla pandud ka mingi loodusobjekti järgi. 19. sajandil vastuvõetud talurahvaseadused tõid talupojale ennekõike rohkem vabadust. Talupoeg hakkas vaikselt vabanema oma peremehe eestkoste alt ning sai võimaluse ise majandada. Talurahvaseadused tõid kaasa võimaluse kultuuri arenguks, sest pärisorjuse jätkudes ei oleks olnud see võimalik. Hakati mõtlema rohkem rahva haridusele ning selle arendamisele. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. Seadused andsid tõuke uute majandussuhete loomisele mõisnike ja talurahva vahel.

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke..............................................................................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord

Skandinaavia Bondid ­ taluperemehed Varjaagid ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid ­ kohalikud koosolekud Ragnarök ­ hea ja kurja viimne võitlus Alltingid ­ maakondlikud Ruunikiri ­ vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi ­ haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid ­ kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid ­ viikingite nimetus (põhja Saaga ­ vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid ­ orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev ­ suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maapuud

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid?

Need tõid kaasa vaid hulgaliselt inimohvreid . Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Samas iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. Ristisõjad tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide- instituudile.

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Katoliku kiriku kt väga vaja

Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja Peetrus Lombardus. Sakramente on 7: rist

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Feodaalide roll

feodaalsuhete tagajärg. Feodaalid võitlesid Ristisõdades ristiusu eest. Kui varem oli nende ajaviiteks tülitsemine, riisumine ja tapmine, siis Ristisõdade ajal kujunes välja rüütliseisus ning rüütlieetika. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said neist alles ristisõdade ajal teada. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg-ori endale

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Tülid kasvasid üle avalikeks kodusõdaseks. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojad Verduni linnas lepindu, millega jagasid riigi kolmeks. Tekkisid Ida-Frangi riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik. Frangi riigi lagunemisega kujunes feodaalkord. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid nad tugevat sõjaväge. Nad vajasid sõjamehi, kes oleksid igal ajal valmis lahingusse astuma. Seetõttu anti sõjameestele maatükk. Sealt saadava tulu eest pidi talupoeg endale soetama varustuse ning igal ajal ilmuma väeteenistusse, kui vaja. Maatükk kandis nime feood ehk lään. Selle maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees. Feodalism oli ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ning seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad. Valitsejad läänistasid sageli oma vasallidele suuri maavaldusi koos paljude küladega. Neid vasalle nimetati seetõttu suurfeodaalideks

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma.  Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta.  Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ristisõdade arvamuslugu

Palestiina vabastamine islami võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. Ristisõdadel oli suur tähtsus. Suurendasid need Euroopa tähtsust majanduses, ning tõi kaasa suuri muudatusi, nimelt levisid Lääne-Euroopasse paber ja araabia numbrid, Idamaadelt võeti üle saunas käik ning tapeet ja sepistamine. Ka oli oluliseks sammuks see, et kristlased tutvusid teiste usunditega sõdade käigus ning nad said aru sellest, et ka teiste uskudega saavad inimesed õnnelikud olla , mitte ei pea olema ainult kristlik usk. Maailma ei pea valitsema ainult kristlik usk, vaid võivad ka teised eksisteerida. Talupoegade ja rüütlite osas levisid ka uued suunad. Rüütlitel oli sõdade jaoks tarvis raha ning nad pakkusid talupoegadele vabaduskirju, mille talupoeg ostes, sai vabaks rüütlite poolt

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne ­ Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V ­ XI saj. vahekeskaeg XI ­ XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp ­ XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad ­ preestrid sõdijad ­ sõdurid töötegijad ­ talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida ­ Rooma ja Lääne ­ Rooma - 476 a. varises Lääne ­ Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid ­ asustasid Põhja ­ Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased ­ asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida ­ Rooma riik e. Bütsants 1

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

lõppkokkuvõttes kulus kristlastel 5 aastaga kaotatud ala tagasivallutuseks 700 aastat murranguline aasta on 1085, mil vallutati Toledo kristlaste poolt 13. saj haaksid maurid järkjärgult taanduma kujunes frontera ­ kord ühe, kord teise kätte langev ala vallutati mauride 2 kõige olulisemat keskust kolmest 1492 saadi muhamedlastelt nende viimane oluline keskus kristlaste kätte langesid kõik muhamedlaste kultuuripärandid avastati hulgaliselt ammu unustatud minevikuteadmisi hinnaks oli tevre tsivilisatsiooni purustamine KIRIK KESKAJAL Ristiusu teke ja levik (hiilgeaeg 11.-13. sajand) kujunes 1. saj pKr Rooma Keisririigis apostlid lõid siis esimesi kogudusi 313. aastaltunnistas keiser Constantinus ristiusu lubatuks 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

oli keisririigi tähtsaim linn ja kunagi olevat olnud Jeesuse jünger Peetrus Rooma peapiskop. Aja jooksul hakkasid kristlased kutsuma Rooma peapiiskoppi oma isaks ­ ladina keeles papa. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I, kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna kaitset ja kiriku maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad ­ kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht ­ abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks

Ajalugu
322 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selle pärast, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Talupojaks kujunemise teed: 1. Hilisantiigi orjadele anti tükk maad. Nad pidid sele eest makse maksma ja koormistest ülejääva võisid endale jätta. 2. Vaba talupoeg andis ennast ise feodaali kaitse alla, sest olid ärevad ajad. Maatükk läks üle feodaalile ja talupoeg pidi samuti maksma hakkama. 5. MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUSLIKUD TALUPOJAD Kogu keskaja vältel lähtus valitsemine suurel määral mõisast. Mõisamajandus kui selline on feodaalkorra osa. Keskaja Euroopas oli kujunenud kaks mõisamajandussüsteemi: Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Sissejuhatus keskaega

suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Talupoegadeks kujuneti kahte viisi. Esiteks, hilisantiigi orjadele maa-ala, mille pealt nad pidid makse maksma ja koormistest ülejääva võisid endale jätta. Teiseks, vaba talupoeg andis ennast ise feodaali kaitse alla, kuna ta võis olla ohus. Maatükk läks üle feodaalile ja talupoeg pidi ikkagi makse maksma. 5. Mõisamajandus ja pärisorjuslikud talupojad Talupoegadel oli kaks sõltuvuse liiki: · põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära ­ eksisteerisid talupõllud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta loovutama osa saagist (loonusrent), mujal raharent

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ristisõjad

hädadest. 3.ristisõdade ajalised piirid(mis ajavahemikku jäävad, mitu sõda) Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04 Viies ristisõda 1217-21 Kuues ristisõda 1228­1229 Seitsmes ristisõda 1248­1250 Kaheksas ristisõda 1270 5.Ristisõdade tagajärjed euroopa jaoks A) viisid Euroopa kontakti täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased uuesti, läbi araablaste, antiikfilosoofiaga. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika, arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
29
odt

Üldajalugu

apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Konsuliteks olid siis tavaliselt Rooma keisrid, kes kandsid konsuli tiitlit mingi sündmuse puhul. Enamasti kasutatigi tol ajal seda tiitlit keisri kroonimise ajal. Keiser Leo IV tühistas Bütsantsi seadusi reformides konsuliameti (ka tseremoniaalsena) veel kord ning sellest ajast kadus see jäädavalt. Konsuliamet püsis Vana-Roomas kokku umbes 1395 aastat. Kristlus - ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

s, globaliseerumine Feofaalkorra olemus Tootmissuhete aluseks on suurmaa omand. Maa kuulus feodaalide klassidele, feodaalideks olid mõisnikud. Mõisnikele kuulunud maa jaotati kahte ossa. Esimene osa oli mõisamaa ja ülejäänud oli talupoja maa ehk hingemaa. Rendimaa eest pidi talupoeg tegema mõisale koormisi. Koormis=raharent+teotöö. Selleks, et talupojad ei põgeneks muudeti nad sunnismaisteks. Ilma mõisniku loata ei tohtinud mõisast lahkuda ja oma isiklikku elu korraldada (mõisnik valis ka talupojale naise/mehe). Seal, kus pärisorjus oli tugevam kasutasid mõisnikud ka vastabiellunud paaril puhul mõisniku esimese öö õigust. Mõisnikud neid lapsi loomulikult ei tunnistanud. Feodaalühiskonna mõisnikd olid maa omanikud ja talupojad olid maa kasutajad

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

15.saj II poolel hakkasid Lääne-Euroopas kiiresti kasvama linnad ja suurenes nõudmine teravilja järele. Eriti head hinda maksid nisu ja rukki eest Madalmaade kaupmehed. Teisalt suurenesid siinse aadli vajaduse uute ja kallite kaupade järele. Seetõttu suurendati järk-järgult talupoegade koormisi ning andamitel põhinevat renti hakkas asendama teoorjus- talupoja kohustus sunniviisiliselt töötada. Üheaegselt kehtestati ka sunnismaisus- keeld elukohast lahkuda. Peale selle jäeti talupoeg ilma oma isiklikest vabadustest - ta ei tohtinud midagi omada, teda võis osta, müüa, vahetada, kinkida jne. Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine kokku ongi pärisorjus. Siiski oli võimalik talurahva seas eristada erinevaid gruppe: · Adratalupojad- arvukaim klass. Nende põldude suurust arvestati adramaades (1 adramaa = 8-12 ha). Talude suurus kõikus ½-5 adramaani. Suuremates taludes kasutati sulaste ja teenijatüdrukute abi.

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg - kuldne aeg?

aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni ­ erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest kroonumaadel pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle aga üksmeelselt tagasi. Talurahva kaitse seisukohalt oli oluline, et reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlased – kas pigem eurooplased või indiaanlased ?

Eestlased ­ kas pigem eurooplased või indiaanlased ? Eestlased on eestlased, meid peetkase eurooplasteks, meid võidakse pidada ka indiaanlasteks, hoolimata sellest jääme me alati eestlasteks. See, kas me oleme nüüd eurooplased või indiaanlased, see sõltub inimesest, kes meid vaatab ning millise nurga alt. Sõltub sellest, kuidas inimene seda küsimust mõistab ning, kuidas ta sellesse suhtub või kuidas ta selle teema üle arutlenud on. Oma käitumiselt meenutame me pooleldi eurooplasi, aga pooleldi ka indiaanlasi. Me oleme eurooplased, kes soovivadki olla eurooplased, kuid sageli võtame Ameerikat eeskujuks, vaatame nende filme, räägime, õpime nende keelt jne. Samas oleme me ka indiaanlased, kes on loodusesõbrad, kuna Eesti on ka tuntud ilusa looduse poolest, samuti muudab meid indiaanlasteks see, et me oleme oma maa ja rahva eest palju võidelnud. Indiaanlasteks muudab meid pigem ka see, et me oleme oma kultuuri edasikandjad. Sellegi poolest pole vahet, et kas oleme

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskaeg I

linnamüüride varju ja merele 9 Sõjapidamisest oli saanud peamine elumõte Kirik püüdis relvakandjate agressiivsus pidurdada nn. Jumalarahuga, see ei andnud tulemusi Rekonkista-tähistab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. Maurid hoidsid Hipaaniat enda käes pea 700.aastat, kujundades seda oma käe järgi. Hiljem said kristlased selle oma kätte tagasi. Astuuria jäi vallutamata-tekkis Astuuria kuningriik. Aja jooksul vallutati järjest uusimaid tagasi- uued kristlikud kuningriigid: León, Kastiilia, Aragon, Navarra ja Portugal. Kastiilia dialektist sai hispaania keel 1085.-vallutatu Toledo(Kastiilia Toledo kun. AlfonsoVI) 1236-vallutati Cordoba(fronter-kord Cordoba ühe kord teise käes) 1248-vallutati Sevilla,

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

Talupoegade tööst maatükil sõltus läänimehe sissetulek. Kuna talupoegateta polnud maatükid väärtuslikud, siis keelati neil maalt lahkuda ja nad muutusid sunnismaiseks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista Erinevad rendivormid: · mõisahärrus- levinud rohkem ida aladel. Maad olid jaotatud mõisnike ja talupoegade vahel. Talupojad harisid nii enda, kui ka mõisnike põlde. Talupoeg pidi tegema nii teotööd, kui maksma ka makse. · rendihärrus- levinud lääne aladel. Feodaal sai kasud talupojalt, talupojad töötasid feodaali põldudel. Aadlike kasvatus: Noorelt hakati valmistuma rüütliks saamiseks, mis nõudis kohast kasvatust ja sõjalist treeningut. Pojad eemaldati kodust, keelati suhted suguvõsa naistega. Järsk üleminek mehelikesse meelelahutustesse. Nende puhul ei olnud haridus oluline, küll aga sõjaline haridus. Oli

Ajalugu
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun