Ükskõik, mis hinna eest, peaasi, et oma tahtmised ja soovid jääksid peale. Tegeleste arusaam maailmast, väljaarvatud peategelane, on pinnapealne kohati, soovides asju, mis ainult neile rõõmu tooks ja nende meelest ka teistele. Minu arvates oli etendus suurepärane! Tõsise teema segunemine huumoriga oli hästi tehtud, kuigi kohati arusaamatu, kuna etenduse esimesel poolel oli teksti raske jälgida ning vaheajale minnes seisid arusaamatuses. Teise poolega viidi see arusaamatus minema ning said lõpuks aru, mille ümber see tegelikult keerles ja miks see just niimoodi oli etendatud. Naerdes ja teadmatuses olles muutis selle etenduse intrigeerivamaks, pannes sind mõtlema, mis edasi saab. Lõpetuseks ütlen, et see oli etendus, mida vaataks veelgi ning see ongi etenduse üks parimaid omadusi.
Linda ja Kalevipoeg elasid õnnelikult- neil oli kaks last. Kalev suri ning Linda ladus tema kalmule suure hunniku kive- seda kohta tuntakse tänapäeval Tallinna Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi. Kui pojad jahile olid läinud, tuli soome tuuslar ning üritas Lindat röövida. Seda nähes muutis taevane taat Uku naise kivisambaks. Soome tuuslar läks suures arusaamatuses ära. Kui poisid olid koju jõudnud, hakkasid nad ema otsima. Kalev läks Soome poole, seal kohtus Kalev saarepiigaga, kes vette hüppas ja uppus. Kalevipoeg leidis tuuslari üles ning tappis ta. Väsimusest otsustas ta puhata. Kalev nägi unes, et ta ema on surnud. Edasi läks ta Soome sepa juurde, kust ostis mõõda, mida sepp koos poegadega oli seitse aasat meisterdanud vanale Kalevile. Õhtusöögil tappis Kalevipoeg sepa poja saarepiiga pärast.
tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mis selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kujutagem aga ette, et ühel päeval ärgates, saame me aru, et sellist asja nagu kunst enam ei eksisteeri. Mida nüüd peale hakata? Mille poole pöörduda oma arusaamatuses? Kuidas edasi elada? Ise olen ma inimene, kes juba lapsest saati austab kunsti. Minu jaoks on kunst üks suurimaid väärtusi. Kui seda lihtsalt ei oleks, siis vähemalt minu elu muutuks pooltühjaks. Ma tean, et paljud pole minuga nõus. Enamiku tänapäeva noorte jaoks kunst ei tähenda midagi. Ma olen kindel, et paljud isegi ei tea mida see tähendab. Jah, sõna ,,kunst" on nende jaoks tuttav, kuid laiemas mõttes nad lihtsalt pole võimelised sellest rääkima. Ma
* Tuleme tagasi Balzaci lause juurde. Seda ei ütle keegi (st mitte ükski "isik"): selle lause lähtekoht, tema hääl, pole kirjutuses, vaid lugemises. Üks teine, väga tabav näide aitab meil seda mõista: viimase aja uurimused (Jena-Pierre Vernant) on valgust heitnud kreeka tra - göödia sügavalt kahemõttelisele olemusele; tragöödia tekst on kootud kahetähenduslikest sõnadest. mida iga tegelane mõistab ühepoolselt (selles igave ses arusaamatuses ,,traagika" seisnebki); siiski on olemas keegi, kes kuuleb iga sõna kogu selle kahetähen duslikkuses, ning kuuleb isegi, kui nii võib õelda, tema ees kõnelevate tegelaste kurtust: see keegi on lugeja (või siin -- kuulaja). Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks
Negatiivse suhtumise põhjuseks võib olla: Soovimatu rasedus Halb läbisaamine isaga Isa ebapiisav eeskuju Kogemuste või teadmiste puudumine Hirm, et ei saada uue rolliga hakkama Naise tundlikkus, vastandlikud suhtumised ja meeleolu kõikumised (nagu ühel rasedal naisel ikka võib olla) põhjustavad ka mehes vastakaid tundeid ja mõtteid ning mõjutavad tema käitumist. Meestele ei meeldi olukorra üle kontrolli kaotada ja püsida arusaamatuses, mis toimub. Mehed hoiavad oma vastakaid tundeid pigem enda teada kui jagavad neid partneriga. Nad ise arvavad, et ei taha naist oma muredega koormata, kuigi oma tunnete jagamine võiks pigem lähendada kui kaugendada tulevasi vanemaid teineteisest. Sageli on ka nii, et ei aimata, et tulevasel isal on samuti muresid nagu tema naisel. Tundub, et isalt ainult nõutakse ta peab hoolitsema oma naise ja tulevase lapse eest. See aga paneb 8
Kolditsa marginaalseid tegelasi jälgides, muud teksti lihtsalt kuulates. Ühes stseenis oli aktsioonis vihane matemaatikaõpetaja Molotov Allan Noormetsa kehastuses. Tema tunnid olid kõige naljakamad, kus ta sõnu valimata õpilasi kõiksuguste viisakate ja ebaviisakate nimedega kostitas. Mingil ajal tekkis naer üle saali, kui Molotov pidi korraks oma sõimamise katkestama ja jäi otsa vaatama talle pingsalt suhu vaatavale gruusia vürstile. Vürst istus nagu ikka arusaamatuses, mõeldes, et noh küll siis mingi põhjus on, kui nii kõva hääletooni kasutades räägitakse ja vaatas õpetajale arusaaja näoga otsa. Siis hakkas rahvas lihtsalt sellepeale naerma, millised miimid kahel näitlejal olid. Üks minu taga istuv naine küsis teise käest: Mis ta tegi? Aga nali oligi selles, et kumbki ei teinud midagi, lihtsalt vaatasid teineteist, aga seejuures olid nende näoilmed ja kogu eelnenud kisa niivõrd naljakad, et kõik naersid täiega
Täielik (mitteeirav) teadmatus: isik ei tea, et ta [seda tõsiasja] ei tea. Täielik eirav teadmatus: “ei tea ega tahagi teada!” Täielik intentsionaalne või ratsionaalne teadmatus: “isik ei tea, aga tahab teada või peab teada saama”. Nt kohtunik on ja peabki enne kohtumõistmist olema asjast täielikus teadmatuses. Osaline ehk pindmine teadmine: “ma tean, et Jupiteril on palju kaaslasi, aga ma ei tea, kui palju neid on…” (Põhjuslike seaduste teadmine.) Teadmatus arusaamatuses: kui lause tõeväärtuseks on ‘vaegkirjeldus’ (“Kuu koosneb mitmetest kivimitest.”) Agnostiline hoiak (hoidumine uskumusest või oletusest): “tahaks teada, aga kuna ma ei näe võimalust seda teada saada, jätan küsimuse kõrvale.” Küsimuse seisund ehk intentsionaalne ja ratsionaalne osaline teadmatus: “tean, mida ma ei tea, sestap tean, mida küsida!” Teadmise vastand on eksimus. Kui S oletab, et p ja p on tõene, siis on tõepärane hüpotees. Kui
Vajadused on rühmitatud valdkondade kaupa ja lisaks sellele on toodud välja nende seosed magistritöö alapeatükkidega 1.1.2.2.. Alljärgnev sisututvustus kirjeldab kõiki valdkondi täpsemalt. Üldine linnaruumi korraldamatus on teooriast tulenevalt ja magistritöö uuringutes kinnitust leidnud andmete kohaselt viinud probleemideni, mis väljenduvad linna üle- rahvastatuses, hea teeninduse ja külalislahkuse puudumises, parkimissegaduses, liiklus- skeemi arusaamatuses, turvatunde ja ürituste vähesuses jne. Seetõttu soovib autor pakkuda Pärnu linnale ajalooliselt ja kaasaegsete trendide järgi sobivat kontseptsiooni kuurordi omanäoliseks muutmiseks ning sellest massiturismi kaotamiseks. Uuringutest selgus, et rannaalale jäävad puitvillad on sündinud ühes Pärnu kuurordiga ning vajavad eksperdi, linnakodanike ja Eesti pereturistide arvates säilitamist. Pärnu linnakodanikud kinnitasid turismiklastri uuringutulemusi, mille kohaselt tahavad
mõttesse, mõõtes Indrekut silmiga. Ise lausus ta endamisi: ,,Warten Sie, warten Sie!" Ja nüüd oleks ta nagu Indreku unustanud, kohendas öökuuehõlmad kokku ja ruttas uksest välja. Lävel pöördus ta ümber ja kutsus Indrekut kaasa, aga kui see tahtis toolilt tõusta, tegi direktor parema käega vajutava liigutuse, nagu tahaks ta poisi uuesti istuma suruda. ,,Istuge, istuge! Silmapilk!" ütles ta. Ja kui Indrek ikka veel arusaamatuses seisis, hüüdis direktor ukse vahelt kärsitult: ,,Istuge ometi!" ning lisas ukse taha kadudes ruttu juurde: ,,Ein Augenblick!" Aga vaevalt jõudis Indrek üksi jäänult toas lasta pilgu ümber käia, kus nägi lihtsa eesriide varjul lahtist sängi, nagu oleks sealt just praegu magamast tõustud, kui juba uks jällegi kuulmatult avanes ja direktor pea sisse pistis. ,,Tulge siiski parem kaasa," ütles ta Indrekule.