16. D Arvelduskonto 14 400 K Nõuded ostjatele 14 400 17.D Arvelduskonto 200 000 K Lühiajalised laenud 200 000 18.D Arvelduskonto 3000 K Tulud trahvidest ja viivistest 3000 3.PRAKTIKUM 10.10.2012 19.D Lähetuskulu 2500 K Kassa 2500 20. D Omaaktsiad (nimiväärtuses) 10 000 (10*1000) D Ülekurss 2000 K Arvelduskonto 12 000 21. D Valuutakonto 24 000 (1,2*20 000) K Arvelduskonto 24 000 (1,2*20 000) 22. D Nõuded aruandvatele isikutele 5000 K Arvelduskonto 5000 23. D Arvelduskonto 7000 D Kahjumid finantsinv-st 3000 K Lühajalised finantsinvesteeringud 10 000 24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26. D Masinad ja seadmed 30 000 AMORTISEERITAKSE ILMA KÄIBEMAKSUTA! D Käibemaks (ettevõtlusega seotud,õigus käibemaksu tagasi küsida) 6000 K Võlad tarnijatele 36 000 27. D Arvelduskonto 300 000
Sularaha hoidmine toimub seifis ja vastutavaks isikuks on juhataja. Sularaha arvestus toimub raamatupidamises 1011-10111 kontol ning vahekontona kasutatakse kontot 1013. Sularahaarveldusi võib ette tulla ka EUR-ides. Kanded pearaamatus: 1. Sularaha laekumine kassasse: Deebet 1011 kassa Kreedit ***** pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused aruandvate isikutega jne. 2. Sularaha väljamaksed. Deebet ***** pank, võlad tarnijatele, võlad aruandvatele isikutele, võlad töövõtjatele jne. Kreedit 1011 kassa 13 9. Erinevate varade allesoleku kindlustamine ja kontroll Inventeeritakse varasid, nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid. Inventuurid on korralised ja erakorralised. Korralised inventuurid on järgmised: 1.ndl korra inventuurid: · pank; · nõuded ostjate vastu; · tarnijate võlgnevused;
Kuupäevaks. Eraldis- on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Juriidiline kohustus- on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Faktiline kohustus -on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus. Arveldused aruandvate isikutega ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kontodel: (Vara) nõuded aruandvate isikute vastu. (kohustus) võlad aruandvatele isikutele. Toimuvad arveldused(v.a töötasu): töölähetusega seotud kulude hüvitamine, majanduskulude hüvitamine, töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine, tööandja kulude hüvitamine. Erisoodustuse summa maksustatakse tulumaksuga(määr 21/79) ja sotsiaalmaksuga( 33%).Erisoodustus on olemuselt töötaja/saaja tulu, kuid erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuse tegija/tööandja kohustus.
12.2002 31.12.2003 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2007 Käibevara 1. Kassa ja pangakontod 39414 12500 964454 2188313 3499317 4533266 5273150 2. Nõuded ostjate vastu 211812 250000 709244 546650 435243 323498 211398 3. Muud nõuded 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.1. Avansid aruandvatele isikutele 0 0 0 3.2. Maksude ettemaksed 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.3. Ettemakstud kulud 0 0 0 Käibevara kokku 270301 302500 1677198 2738463 3938060 4860264 5488048 Põhivara 4
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule
Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Käibevara hulka kuuluvad: • raha, nii kassas kui ka pangaarvetel; • aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on ostetud edasimüügiks või mida omatakse vähem, kui üks aasta; 8 • debitoorsed võlgnevused (debitoorne tuleb sõnast deebet, mis tähendab tõlkes ta võlgneb ehk ollakse võlgu antud ettevõttele), näiteks aruandvatele isikutele antud avansid, ettemaksud tarnijatele jne; • varud. Varud (RTJ 4 p 6) on varad: 1. mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks
3.3 Kassatehingud Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige. Sularaha arvestus toimub kontol 1010 ja vahekontot ei kasutata. Kanded pearaamatud: 1) Sularaha laekumine kassasse: Deebet kassa Kreedit pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused aruandvate isikutega jne. 2) Sularaha väljamaksed: Deebet pank, võlad tarnijatele, võlad aruandvatele isikutele, võlad töövõtjatele jne. Kreedit kassa 4 ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA Aruandvaks isikuks võib olla töötaja või juhatuse liige.Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol 1340. Majandusavanssi antakse vastavalt vajadusele ja selle kohase avalduse alusel. Majandusavanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast. 8
kahjumit kajastatakse muude ärikuludena või muude ärituludena. Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või -kuludes. 4. ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA Aruandevaks isikuks võib olla töötaja või juhatuse liige. Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol 1350 Aruandvad isikud. Avanssi aruandvatele isikutele reeglina ei anta. Juhataja esitab aruandava isikult saadud ning seejärel tema poolt kinnitatud kuludokumendid raamatupidamisse, kus nende alusel vormistatakse lähetusaruanne. Lähetusaruandele lisatud kulusid tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamise algdokumentidele kehtestatud nõuetele (RPS §7 lg 1). 10 Lähetusaruande vormistamiseks kasutatakse programmi Excel.
aktsiatest), ema- ja sidusettevõtetele (20-50% aktsiatest). Suhteid tütar- ja sidusettevõtetega on oluline kajastada teistest eraldi, sest kontserni bilansist on vaja omavahelised võlgnevused välja lülitada. Peale selle kuuluvad sellesse rühma veel arveldused aktsionäridega, mis kajastavad nõudeid aktsionäridele (osanikele) märgitud aktsiate (osade) osas. Muude lühiajaliste nõuetena võib käsitleda väljaantud majandus- ja lähetusavansse nn. aruandvatele isikutele (avansistidele). Viiendas bilansirühmas “viitlaekumised” näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludeks arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata: - intressid (pangakontodelt, võlakirjadelt); - dividendid (aktsiatelt); - muud viitlaekumised (üür). Seitsmendat rühma “varud” näidatakse järgmises liigenduses: - tooraine ja materjal; - lõpetamata toodang; - valmistoodang; - ostetud kaubad müügiks; ettemaksed hankijatele
annaabi.ee 
