eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid:
omadusi egotsentrism ehk enesekesksus (laps ei suuda näha asju teise inimese vaatevinklist; laps ei suuda kohandada oma kõnet teise inimese vajadustega) täiskasvanu seatud reeglite pimesi täitmine laps ei erista elutuid ja elusaid asju ja peab kõike elusaks laps peab unenägusid reaalsuseks Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a). Kui eelmisel tasemel oli laps võimeline opereerima kategooriatega, mis esinevad konkreetses tegelikkuses, siis nüüd hakkab laps oma kujutlusi laiendama, haarates mitte ainult tegelikkust vaid ka võimalikkust. Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele, praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure.
Biheviorism. 1909 inimkäitumise põhjus on õppimine ja tingimine. Ükski omadus ei ole kaasasündinud. Egotsentrism maailma nägemine iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel perspektiividel. Naiivne realism võimetus eristada maailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi sündmusi nii nagu need omaksin füüsilist eksistentsi. Animism laps lisab elututele asjadele elusate asjade omadusi, ehk käsitleb elutuid asju elusatena. Artifitsialism arvamus, et keegi asjad valmis teinud: keegi on päikese, tuule, maailma teinud. Etoloogilise teooria peamised ideed: · Liigispetsiifline kaasasündinud käitumine. Käitumine on kaasasündinud, kui on neli järgnevad omadust: a. On stereotüüpne kõigil liigi esindajatel, ehk koosneb alati ühesugustest käitumisjärgnevustest. Nt refleksid; b
mõtetes. 2) Operatsiooni – eelne tase (2-7a). Laps suudab opereerida ka kujutlusteda. Lapsel on arenenud kujundlik mõtlemine, mistõttu omab potentsiaalset võimalust haarata järgnevate sündmuste jada. Piaget´ järgi ei omanda laps sümboleid, märke, mida ta mõtlemisel kasutab, mitte sotsiaalset keskkonnast, vaid need tulevad isiklikust kogemusest. Esimesed sümbolid on väga isiklikud. · Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism (neist mõistetest ja vastavast mõtlemise iseärasustest vt täpsemalt allpool). 3)Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a). Kui eelmisel tasemel oli laps võimeline opereerima kategooriatega, mis esinevad konkreetses tegelikkuses, siis nüüd hakkab laps oma kujutlusi laiendama, haarates mitte ainult tegelikkust vaid ka võimalikkust. Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure.
- Seda on näha siis kui toimub hüpe järgmisele astmele - Maailma nägemine läbi enda - Maailma tundma õppimine algab endast ja läheb kaugemeale Animism - Elututele asjadele lisatakse elusate asjade omadused - Omistab elututele asjadele enda tundeid Nt. Päike läks magama Naiivne realism - Laps ei suuda eristada välismaailma oma psüühikast - Võib olla kalduvus vaimseid sündmusi näha nii nagu füüsilist eksistentsi Nt. Pall kus sa oled Artifitsialism - Ettekujutus, et keegi on kõik asjad valmis teinud. *kuidas egotsentrismist üle saada? Vaieldes teiste oma vanustega /suhestumine Piaget'i mäekatse - Peegeldab egotsentrismi - Laps näeb ainult oma vaatevinlikst Piaget'i olulisus tänapäeva koolis 1) Õpiaktiivsus- et mõista asju peab verbaliseerima neid 2) Kaaslastega suhtlemise olulisus 3) Arengutasemele vastav õpetus 4) Teadmisi ei saa hinnata testide alusel KRIITIKA
Raskusi abstraktse mõtlemisega. Egotsentrism väheneb järkjärgult. Aga võib tagasi tulla kui uued tunnetusviisi teemad tulevad. Animism- eluta objektile antakse elus omadused. Päike teeb pai, Tuul tõi lehe, puu lehvitab. Animism- omastatakse eluta objektile elusa omadused. Nt. Päike teeb pai. Tuul toob mingeid asju jne. Elutud objektidel elusa omadused. Saab need omadused, mida laps ise tahaks. Nt. Pliiats kukub vastu maad- saab haiget. Artifitsialism- arvamus, et keegi on asjad valmis teinud. Omadused mis lapsel on/mida ta tahab.Piaget küsib: Kas tuul saab tunda? Laps: ja Piaget:miks Laps:sellepärast et ta puhub, Piaget: kas vesi saab tunda Laps:ja Piaget:miks Laps: sest ta voolab. Lapsevanemad muutuvad animistiks. Laps ei vaata sind normaalselt kui ema/isa ei lähe lapse mõtetega kaasa. naiivne realism- laps ei suuda eristada välismaailma on psüühikast. Näen psühholoogilis
neist reegleist lähtudes oma kõne kujundada o Reeglid universaalsed, sünnipärased. 4. Tunnetuslik areng. Palju on paralleele keele arengu ja tunnetusliku arengu vahel. Tunnetusteoreetikud väidavad, et grammatilised struktuurid lapse kõnes ilmnevad peale teatud liiki tunnetuslikku arengut. Piaget- idee formuleerimine peab eelnema selle sõnades väljendamise oskusele ja vastupidi- sõnade kasutamine soodustab mõtlemist. o Artifitsialism- kõik on kellegi tahtud o Animism- elu omistamine elututele asjadele o Egotsentrism L.Võgotski- sõnad aitavad mõistete kasutamisel põhinevat mõtlemist vormida, täpsustada ning ümber kujundama varsti pärast seda kui laps hakkab mõistma suhteid ( N. Suurem-väiksem). Sapir-Worfi keelelise relatiivsuse hüpotees- o inimese maailmapilt, käitumine ja tunnetusprotsessid vastavad selle keele iseärasustele, mida ta kõneleb
unenägu näevad ka kõik teised lapse arvates (laps räägib mängumõmmiga, et ta ei kardaks, kuid tegelikult on see tema enda tunne, mille ta kannab ole objektile) animism - eluta objektile antakse eluline tähendus; elutatel asjadel on samuti tunded, vajadused laste arvates; keskkonna, eripära, vanuse jne spitsiifiline; füüsilised objektid artifitsialism - arvamus, et keegi on asjad valmis teinud; mängib olulist rolli egotsentriline assimilatsioon ja selle areng Toob sisse laste õpiaktiivsuse, kaaslastega suhtlemise - teadmisi ei saa hinnata vaid testi abil Piaget`i abile on arenenud suuresti kognitiivne psühholoogia Kriitika: Intellektuaalseid võimeid ta imikutel ja lastel alahindas - on olemas algelised ideed objektide, arvude ja ka teiste inimeste psüühika peale ja nad kasutavad seda kogemuste organiseerimiseks.
annaabi.ee 
