defineerida! · Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). · Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone . Käsitleme varasemaid! Institutsionaalse kunstiteooria varasemad vormid: · Kunstiteos on kirjeldavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on ühiskond andnud sellise sisu, et seda saab hinnata (kandideerib hindamisele) · Kunstiteos on liigitavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on kunstimaailma kuuluv isik või isikute grupp andnud sellise sisu, et seda on võimalik hinnata (kandideerib hindamisele) Põhimõisted: 1. Artefakt 2. Hindamisele kandideerimine 3. Kunstimaailm 4
artefaktidele kunstiteose staatuse omistamine on sarnane doktoritiitli andmisega või abielu sõlmimisega. Just see viimane asjaolu, et Dickie tõmbas paralleeli kunstimaailma ja selliste institutsioonide vahele nagu ülikool ja kirik, tekitas palju vastuväiteid, sest lasi arvata, et Dickie peab ka kunstimaailma niisuguseks formaalseks võimuks, kellele on antud õigus kuulutada teatud artefakte kunstiteosteks. Tema enda sõnade järgi pole ta seda kunagi nii mõelnud. Väide, et artefaktile omistatakse kunstiteose staatus kunstimaailma kui institutsiooni esindaja poolt, ei tähenda Dickie jaoks seda, et kunstimaailm oleks mingi väljavalitud klikk, kes otsustab, missugust maali võib näitusele üles riputada, missugust muusikat võib esitada või muud sellist. Ta kuulutab, et teda ei huvita kunstipoliitika küsimus -- kuidas kunsti tegijad saavutavad selle, et nende esitatud artefaktid saavad kunstiteose staatuse. Oma institutsionaalse
tähendusele. ,,Artefakt": (inimese poolt) tehtud asi. ,,Kunstimaailm": kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse ,,omistamisest" sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik
staatuse..Kunstimaailm need on kunstnikud kunstikriitikud, kuraatorid. 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest põhjendustest lähtudes? Kui ei ,siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu.. Kui Jah siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse omistamisest, sest sel juhul kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. Ehk siis põhjendused ise ei ole piisavad . Vaja on kunstimaailma kinnitust(draakoni tapmisel rüütliks saamise näide). 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? X on kunstiteos siis ja ainult siis kui X on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus.. Esteetiline kogemus -objekti huvitu kogemine, objekti kogemine kogemuse
„Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest“ sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik
nimel...staatuse omistamine; AGA kunstnikuks või kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid Beardsley), nn ,,Wollheimi dilemma" (Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest põhjendustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see, millest võik võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse ,,omistamisest", sest sel juhul kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti-staatust. Dickie punnib vastu: Loomulikult põhjendatakse, ent põhjendused ise ei ole veel piisavad, vaja on ka kunstimaailma kinnitust), kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? (Beardsley sõnul on kunstipraktika küll institutsionaliseeritud, nt mida tunnustatakse ja hinnatakse sõltub sotsiaalsete faktorite võrgustikust. ENT kunst ei ole olemuslikult institutsionaalne). 11
tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 7. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest“ sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 8. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni! x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik
valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus. Euroopa ei suuda enam ennast toita, tekkisid uued tehnilised võimalused, mis võimaldab rohkem toota. Algab industrialiseerumine, tekib küsimus maavaradest, kust saada neid, et rahuldada tehnilisi vajadusi. Algab uus tsivilisatsioon, mis toetub artefaktile, pole enam nii lähedaselt loodusega seotud. Tekivad suured linnad. Maailm muutus väga palju, see mõjutas inimest, tekitas pingeid, tagatipuks Prantsuse revolutsioon 1789. Jõudsid lõpule suured põhimõttelised muutused. II loeng-8.09.2011 Valgustussajand on uus kultuuriepohh.Uue epohhi algus, mis kestab teatud mõttes edasi kuni 20. sajandi modernismini, põhikonseptsioonid. Valgustusajastu tähendab üheltpoolt suuri majanduslikke muutusi ja lisaks ka kultuurilisi
annaabi.ee 
