*peab elama *kirjandusteosed pähe *malm *muusika seostati loodusega koos- kangelastest, *kalender *templid Taeva ja kõlas Taevast, *maakaardid *maalitud Maajõududega esivanematest *vanim hieroglüüfid *teatrid arstiteaduslik *rikkalik ja *kutselised käsiraamat peen käsitöö muusikud *kompass *kohustuslik *siidiussi muusikaharidus kasvatus ülikutele
1601 nälja ja katkuaeg 1600 1606 G.Mülleri jutustused. Saksa-ladina-eesti segakeeles. Kultuuriline mälestusmärk. 1632 Tartu Ülikooli rajamine 1739 andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1739 - Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde. 1766 Eesti ajakirjanduse algus, Põltsamaal arstiteaduslik leheke " Lühhike õppetus" 1802 TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale. 1819 Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup
Asehalduskord-1783-1796 12.Kirjuta sündmus. 1739- koolikohustuse algus eestis; piibli eesti keelede; Roseni deklaratsioon 1775- tartu tulekahju, mis hävitas enamus osa tartust; 1765-kaotati saaremaa provintsiaalne iseseisvus; Liivimaa kindralkuberner George von Browne andis välja 13 punktist koosneva koolipatendi 1709- Vene tsaari Peeter I väed võitsid Poltava lahingus Karl XII poolt juhitud Rootsi armeed 1766-Põltsamaal hakkas ilmuma kohaliku arsti Peter Ernst Wilde arstiteaduslik ajakiri "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse" Peter Ernst Wilde asutas Põltsamaale maa-apteegi, mis oli esimene omataoline Eesti alal 1734- Alexandre Clapier de Colongue immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
läbi väljendatud füüsilised vajadused. Algul kutsus ta neid elu instinktideks. Need instinktid hoiavad alles esiteks indiviidi enda elu, sundided teda toitu ja vett otsima ning teiseks hoiavad alles ka liiki kui sellist sundided meid kõiki seksides sugu jätkama. Energiat, mida me neist instinktidest ammutame, seda motivatsiooni, mida me kutsume praegu elu jõuks, kutsus Freud libidoks, mis ladina keelest tõlkides tähendab "mina ihaldan." Freudi arstiteaduslik kogemus pani ta arvama, et seks on tegelikult tunduvalt tähtsam motivaator kui kõik ülejäänud vajadused. Me oleme ennekõike sotsiaalsed olendid ja seks on meie kõige sotsiaalsem vajadus! Freud ei mõtelnud seksi all ka ainult suguühet, tema jaoks oli see igasugune tung ja tegevus soo jätkamise nimel. Tänapäeval küll tähendab libido ikka ainult üht, seksi vajadust. Natuke vanemaks saades hakkas Freud arvama, et tegelikult instinktidest ei piisa kogu elu ära seletamiseks
19.sajandi seletuseks on see, et alguskümnendikeks olid eestlased hõivatud mitmete kirjakultuuri kanalite poolt. Üheks põhiliseks tekstiks oli Piibel. Esimene täispiibel ilmus 1739 ja Piibel levis ja ta oli n-ö kommunikatsiooni agendina kirikutes. 1820ndatel võime rääkida juba üksikutest eesti enda intellektuaalidest. Kolmas kandja, mille kaudu rahvuslik ideoloogia reformeerumine hakkas tekkima on ajakirjandus. 1766 Stielde arstiteaduslik ajakiri Põltsamaal välja antud, 19.saj algul Masipu Maarahva nädalaleht. Valgustusliku iseloomuga. Ühelt poolt Piibel ja teiselt poolt ajakirjandus, mis mõjutatud euroopa valgustuse poolt. 18.sajandist: mitmesugused kodu- ja käsiraamatud. Esinadasid valgustuslikku literatuure. Iseseisev kultuurikanal, mille tähendust ei saa alahinnata- KALENDRID. Kalendrikirjandus. Jätkub kuni 21.sajandini. 9. Eesti kultuuriavalikkuse kujunemisest ("Beiträgedest" Eesti Kirjameeste Seltsi ja
Palju ajastu tarbeesemeid on muuseumile annetanud naabrite järglased ja põliste võrulaste perekonnad Semm, Piir jt. 12 ARSTITUBA Dr. Fr. Kreutzwald oli töökas arst, kes hoolis oma patsientidest. Abi ja mõnikord tasuta rohtugi said nii Võru linna vaesemad elanikud kui ka ümbruskonna talurahvas. Dr. Kreutzwaldi juurde tuldi abi saama meeleldi, sest haigusi ja häda võis kurta lausa eesti keeles. Siin sai alguse ka Kreutzwaldi eestikeelne arstiteaduslik terminoloogia: palavik, põletik, reuma, paeluss jne. Doktori põhilised töövahendid olid: lihtne kasepuust arstiriistade kast väljasõitudeks, klaasuhmer, luulusikas, luup, alusel suurendusklaas. Võru tohter pidi jagu saama koolerast, rõugetest, tüüfusest, sarlakitest ja andma ka sünnitusabi, olema sise-, laste-, naha- ja hambaarst. Päeva pikkuse määras ikka Kreutzwaldi põhimõte: aus olgu inimene, aitamiseks valmis ja hea.
1535 trükitakse Wanradt-Koelli (saksa/eesti k.) luterlik katekismus.Kohtu otsusel hukatakse mõisnik J.Uexküll talupoja tapmise eest. 1601 Tallinna Pühavaimu kirikus astub ametisse Georg Müller, kelle 39 eestikeelset jutlusteksti on säilinud. Rootsi võimude korraldatud maarevisjon Eesti- ja Liivimaal. 1632 avatakse pidulikult Tartu Ülikool 1739 Hernhuutluse tõusulaine jõuab Saaremaale, avaldades rahvakultuurile negatiivset mõju. 1766 Põltsamaal alustab ilmumist arstiteaduslik ajakiri ,,Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse...",mille materjalid eestindab kirikuõpetaja A.W. Hupel. 1802 Tartu Ülikooli pidulik taasavamine. Eestimaa talurahvaseadus ,,Iggaüks".J.C.Petri saksakeelne raamat ,,Eestimaa ja eestlased", milles kritiseeritakse Balti olusid. 1819 algab talupoegade priikslaskmine, koos perekonnanimede panekuga. 1821 Ilmub O.W.Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" esimene number.
Teaduslik käsitlus- Karl Ernst von Baer- epideemilised haiguste all pidas ta silmas selliseid, mis tekivad ühel kindlal territooriumil. Ta uurib suht marginaalset rahvast või territooriumi. 19. saj algul on tähtis koloniaalne ajalugu. Eestlane saab teaduse objektiks. Väitekirja autor Baer võtab omamoodi romantilise hoiaku, mis seisneb selles, et eestlast uuritakse nagu mõnd õilsat metslast. Baer: ,,Jah, eestlane on küll haige kuid huvitav olend". Väitekiri pole vaid arstiteaduslik. Seal on ka Eestimaa ja kultuuri kirjeldus. Uurimuse esimeses pooles kirjeldab Baer lihtsat looduse seaduse järgi elavas maailmas eksisteerivat rahvast. See vastandub Euroopa industrialiseerivale kultuurile. Maa ja piirkond on ise sellised, mis tekitavad taolisi vaegusi. Rikutud õhk majas. Haiguste põhjuseks on viletsad elumajad ja elukeskkond, mille teeb eriti kahjulikuks selles keskkonnas pidev olev suits. Ka Kreutzwald rõhutab suitsu kahjulikkust. Toimekas eluviis soodustab
allikatena selle aja meditsiini kohta nimetatakse nn Smithi ja Ebersi papüürusi, lisaks juhuslikke materjale siit-sealt (raidkirjad, papüürustekstid, hilisemate autorite Herodotos poolt kirjapandu). Muinas-Egiptuse riik jagatakse ajaloolaste poolt perioodidesse: · Varane; · Vana (2800-2250 eKr); · Keskmine (2250-2050 eKr) ja · Uus riik (1580-1085 eKr). Seda on esile tuua selleks, et juhtida tähelepanu tendentsile, mille kohaselt egiptuse arstiteaduslik mõte liigub aja edenedes esialgu valdavalt empiiriliste seisukohtade domineerimiselt järjest enam müstikaga seotud lähenemiste juurde (sama tendents on märgatav Mesopotaamia aladel ja teataval määral Kreekas-Roomas, aga nt ka araabia / islami tsivilisatsioonis juba meie ajaarvamise aastatel). Sellist fenomeni on seletatud riigistruktuuride tugevnemise ja kindlustumisega, mis tõi kaasa vajanduse neid õigustada. Argumendid vastavas vallas saadi sageli religioonist või
pidades, enne kui doktoriau vastu võttis. 1765 a kaitses ta doktoriväitekirja Greifswaldis. Samal aastal tuli Riiga, kus hakkas välja andma arstiteaduslikku ajakirja Der Landarzt (1765-1766). Riiast läks Põltsamaa lossiomaniku Lauw kutsel Põltsamaale. Siin saab teoks eestikeelse arstiteadusliku ajakirja (Lühhike öpetus) väljaandmine ning hiljem kahe saksakeelse ajakirja Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft (arstiteaduslik, 1766) ja Lief- und Curländische Abhandlungen von der Landwirtschaft (majandusalane, 1770) toimetamine. Elu lõpuaastatel tegeles W aadlinoormeeste õpetamisega. Suri Põltsamaal 17. detsembril 1785 ja on sinna ka maetud. Lühikest õpetust tegema asudes oli Wilde 34-aastane, ta asutas selleks Põltsamaale trükikoja, mille ta ostis Kopenhagenist ja mille sisseseade oli vaid hädapärane üks press ja mõned kirjagarnituurid, valatud ilu- ja vaheliistukesed. Trükikoda läks
annaabi.ee 
