Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof.
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof.
mitmekordselt. Eesti ja arvutid Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural1. Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse planeerimine.1970ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke. Interneti ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. Interneti ajalugu Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts arvutivõrk.1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERNi uurimislaboris arendama
nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Internet 1991 ● Mis tahes arvutivõrkude võrgustik ● Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Wiki http://laserfest.org/lasers/history/early. cfm Aitähh!
INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli.
Kogu sideseansi sisu hakitakse tükkideks. Iga tükk, millele on lisatud sihtkoha aadress, läbib paljudest arvutitest ja liinidest koosneva sidekanali. Tükid orienteeruvad võrgus iseseisvalt ning seepärast ei katkesta osade jaamade väljalangemine veel sidet. Sihtkohta jõudnud tükid pannakse uuesti kokku algseks sõnumiks. Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. 1970. aastate alguses töötasid Prof. Kleinrocki juhtimisel Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/ IP (Transmission Control Protocol/ Internet Protocol) protokolli, tänapäeva interneti aluspõhja. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language)
Selle jaoks koostasin ma küsimustiku, millele palusin vastata kümnel koolinoorel üle Eesti. Veel otsisin ma arvamusi internetis ja intervjueerisin vanemaid inimesi. Interneti ajaloost Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1 Interneti turvanõuetest Internetis on nii ohte, kui ka vajalikku infot ja teavet. Internet sisaldab
pakettideks, kusjuures igal paketil on allika ja sihtpunkti aadress. Teekond mida mööda pakett sihtpunkti jõuab pole oluline. Kui mingi sõlmpunkt katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni ta jõuab määratud kohta. 1969 1969 ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma ARPANETiks. 1973 Alustati projektiga "The Internetting Project". Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPAst, arendasid välja TCP/IP protokolli. 1974 Hakati kasutama väljendit Internet. 1976 DoD (ingl. Department of Defense) alustas katseid TCP/IP protokolliga ja varsti võeti see kasutusele ARPANETis. (Kuni 1983 on kasutusel nii NCP kui TCP/IP). 1979 Loodi USENET. Hajutatud uudistegrupi võrk
4 ● World Wide Web (WWW või lihtsalt veeb) suurim ja kiiresti arenev internetiteenus. 1.2 Interneti ajalugu Tänase interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseksMILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral.1969.. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970
töötavad arvutid. Seega võib internetti pidada külma sõja produktiks, mis võeti tsiviilalal kasutusse alles hiljem. Võrk konstrueeriti nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvamist. 1.septembril 1969 saadi esimene proovivõrk tööle. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime, mida vedas organisatsioon Advanced Research Projects Agency.[4] See jaotati hiljem tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseksMILNETiks. Aastail 1962– 1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, mis arendati välja selleks, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los
Seda reeglistikku nimetatakse netiketiks. Tänapäeval oleks raske ette kujutada elu ilma internetita sellepärast, et oleme juba harjunud selle abil elama.1 1.1. Interneti ajalugu 1969. aastal tahtis Ameerika kaitseministeerium luua arvutivõrku, mis võimaldaks kõigil sõjaväearvuteil suhelda tõrgeteta isegi siis, kui mõned kohalikud ühendused on katkenud. Seda loodud arvutivõrku nimetati veel Darpanetiks ning sinna kuulus vaid neli arvutit. 1972. aastal nimetati võrk ümber Arpanetiks ning siis oli arvuteid juba 37 ja sinna olid kaasa haaratud kõik Ameerika tähtsamad asutused ja ülikoolid.2 Elektronipost võeti kasutusele 1983. aastal, siis koondati sõjaline informatsioon turvalisuse kaalutlusel eraldi võrku ja aasta pärast, kui võrk suures ja sinna kuulus viis superarvutit, nimetati seda Nsfnetiks. Nsfnet oli interneti algversioon, kuhu pärast hakkasid ühinema ka
võimalikud, Võimalik on ruutimiseks kasutada mitut erinevat parameetrit. Suurte domeenide jaoks on hierarhiline OSPF; Hierarhia : tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata > server vastab ACK, sulgeb ühenduse ja saadab FIN-i > klient vastab ACK ja läheb timed wait olekusse. Vastab ACK kõikidele FIN-
Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof
edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof
annaabi.ee 
