aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Raul Arnemann- sõudmises võitis 1971 juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Maailmameistrivõistlustel 1974 ja 1975 saavutas Arnemann roolijata neljapaadil ning 1977 kaheksapaadil hõbeda. Tõnu Endrekson- pronks 2005. 2006. ja 2007.aastal sõudmises. Heino Kurvet- võitis aerutamises 1971. aastal pronksi neljasüst 10 000 m.
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9 Rood Retsensioon Kert Tikko 11. klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9.ROOD Retsensioon Mary-Liis Kull 11.klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme 2013 Filmi ,,9.rood'' vaatasin ma Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, vene keele tundide ajast. Filmi oli jaotatud mitmeks osaks, mistõttu vaatasime seda 3 tunni jooksul. Antud film tuli välja 2005.aastal ja põhineb tõsielulool, mille peategelasteks on 6 noort meest-Vorobei, Ljutajev, Ruslan e.Tzakunda, Stas, Vassili ja Rijaba, kes 1988.aastal liituvad sõjaväega, et lahkuda kodumaalt ja minna Afghanistani oma riigi eest võitlema
Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Jaak Lipso (Tokyo 1964) Jüri Tamm (Soul 1988, Moskva 1980) Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988) Mait Riisman (Moskva 1980) Hanno Selg (Rooma 1960) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976) Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972) Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968) Ants Antson (Innsbruck 1964) Heino Kruus (Helsingi 1952) Anatoli Krikun (Mexico 1968)
17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun
augustini 1976 Kanadas Montréalis. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Antigua ja Barbuda, Kaimanisaared ning Paapua Uus-Guinea. Andorra osales esimest korda suveolümpiamängudel, taliolümpiamängudel oli ta esimest korda osalenud pool aastat varem 1976. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis. Esimest korda võitsid olümpiamedali Tai ja Bermuda Eestlased: Aavo Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasõidus ja oli individuaalselt 44. Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile. Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele. 1976 talveolümpia Toimus 4.15. veebruaril 1976 Austrias Innsbruckis. Olümpiast võttis osa 37 riiki 1123 sportlasega, neist 231 naist. Esimest korda osalesid Andorra ja San Marino. Suurima võistkonnana osales USA - 114 sportlast. olümpial jagati välja 37 komplekti medaleid (iluuisutamiskava täiendati
Väli maadlus 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1956 Melbourne Bruno Junk Kergejõustik Käimine Anatoli 1968 México Korvpall Krikun 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall Georgi 1972 München Vehklemine Zazitski Raul 1976 Montreal Sõudmine Arnemann Ivar 400 m 1980 Moskva Ujumine Stukolkin vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste
Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja saavutas A-finaalis südi sõiduga kolmanda koha. 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis võitis Jüri Jaanson sõudmises medali. 2008 Pekingis võitis ka Tõnu Endrekson olümpiamängudel. Tõnu Endrekson võitis ka 2016 aastal Euroopa meistrivõistlustel kuld medali. Kokku võitnud 10 medalit Euroopa meistrivõistluste, Maailmameistrivõistluste ja Olümpiamängude vahel. 1912 võitis Stockholmis Mart Kuusik üksiksõidus pronksi. 1976 võitis Montrealis Raul Arnemann pronksmedali. KASUTATUD KIRJANDUS Sõudmine- http://www.eok.ee/s%C3%B5udmine Medali võitnud sõudjad- https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sportlaste_ol %C3%BCmpiamedaliv%C3%B5idud
Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid.
Purjetamine 1936 Berliin Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin August Neo Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1956 Melbourne Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 400 m vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1992 Barcelona Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 2002 Salt Lake City Jaak Mae Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo 2004 Ateena Aleksander Tammert Kergejõustik Kettaheide 66.66
Kreeka-rooma 1936 Berliin August Neo maadlus 1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine Melbourn 1956 Bruno Junk Kergejõustik Käimine e 1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 400 m 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine vabaujumise s 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo
Etioopia, Keenia, Tansaania, Uganda, Elevandiluurannik, Ghana, Togo, Nigeeria, Kamerun, Kongo Vabariik, Sambia ja Svaasimaa. See otsus sündis mängude avapäeval ja mõne riigi sportlasi (Egiptus, Maroko ja Gaana) oli juba võistelnud. Sellepärast ei olnud võistkondlikel aladel enam võimalik loobujaid uute võistkondadega asendada. Eestlased: Aavo Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasõidus ja oli individuaalselt 44, Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile ja Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele. Moskva 19. Juuli 3. August 1980 Olümpiamängude purjeregatt toimus 20. juuli - 30. juuli 1980 Tallinnas. Esmakordselt viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus riigis. NSV Liidu sissetungi pärast Afganistani boikoteerisid olümpiamänge: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Argentina, Bahrein, Bermuda, Filipiinid, Hiina, Honduras, Gambia, Hongkong,
EESTLANE Jaan Talts (NSV) hõbe(tõstmine) EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) 1972 München, EESTLANE Jaan Talts (NSV) kuld(tõstmine) Baieri EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) EESTLANE Jüri Tarmak(NSV) kuld (kõrgus) 1976 Montreal, EESTLANE Avo Pikkuus kuld (100km meeskonna jalgrattasõit) Kanada EESTLANE Raul Arnemann pronks (sõudmise kahepaat) 1980 NSVL EESTLANE Jaak Uudmäe kuld (kolmikhüpe) EESTLANE Viljar Loor kuld(võrkpall) 1984 LA, USA 1988 Soul, Lõuna- EESTLANE Erika Salumäe kuld (trekisprint) Korea 1992 Barcelona, Erika Salumäe(EESTI) kuld (trekisprint) Hisp. 1996 Atlanta, USA 2000 Sydney, Ian Thorpe (Aus) 3kulda, 2hõbedat (ujumine) Austraalia Dara Torres (USA) 2kulda, 3pronksi (ujumine)
Eberhard Vogdt- purjetamine Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 August Neo- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine Berliin 1936 Bruno Junk- kergejõustik Helsingi 1952 Bruno Junk- kergejõustik Melbourne 1956 Anatoli Krikun- korvpall Mexico 1968 Jaak Lipso- korvpall Mexico 1968 Allar Levandi Calgary Priit Tomson- korvpall Mexico 1968 Georgi Zazitski- vehklemine München 1972 Raul Arnemann- sõudmine Montreal 1976 Jüri Tamm- kergejõustik Moskva 1980 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jüri Tamm- kergejõustik Soul 1988 Allar Levandi- kahevõistlus Calgary 1988 Toomas Tõniste jaTõnu Tõniste- purjetamine Barcelona 1992 Aleksei Budõlin- judo Sydney 2000 Indrek Pertelson- judo Sydney 2000 Jaak Mae- suusatamine Salt Lake City 2002 Indrek Pertelson- judo Ateena 2004 Aleksander Tammert- kergejõustik Ateena 2004 Huvitavaid fakte
annaabi.ee 
