traditsioonilised põhimõtted - kõik on erinevad isiksused. Ma usun,et lapsevanemaks saades peab arvestama, et laste kasvatamine on tõsine töö ning nõuab teadmisi ja oskuseid. Aga milline kasvatus on õige ? Lapse kasvatamine on lai mõiste. Minu arvates ei olene kasvatus ainult vanematest, vaid ka ühiskonnast, kus väike inimene üles sirgub. Iga üks on enda ja oma saatuse peremees, laste saatus sõltub aga neid ümbritsevate inimeste armulikkusest. Ükski laps ei sünni kurjategijana, ükski laps ei sünni ka inglina - ta lihtsalt sünnib. Vanemad on lapse elus väga tähtsalt kohal. Perekonnas õpib laps tundma inimestevahelisi suhteid, omandab oskusi elada teiste inimeste keskel. Kodus kujunevad maailmavaade, moraali, iseloomu ja huvide alused. Vanemate eeskuju on lapsele väga suur mõju. Kui vanemad on enamasti alkoholisõltuvuses, siis lastest ei ole midagi paremat loota. Kuid on ka neid, kelle
tõeline elu oma koha otsimine, tõeliste väärtuste lahtimõtestamine, jälje jätmine tulevastele generatsioonidele. Keskkoolis on õppimine tunduvalt lihtsakoelisem, sest kõik käib teatud programmi alusel. Elukoolis peab aga iga indiviid oma nisi leidma ja pidevalt uusi teadmisi omandama. Põhiliseks õppimisviisiks saab katseeksitusmeetod. Kui keskkoolis on võimalik õppimatajätmised alati järelvastamistega parandada, siis hiljem sõltub apsude heastamine elu armulikkusest. Annab ta uue võimaluse, on hea, kui mitte, siis tuleb leppida ja alternatiivseid väljapääse leida. Eluülikoolis ei ole lõpudiplomeid, bakalaureuse-, magistri- ega doktorikraade, on vaid iga inimese enda rahulolu ja individuaalsed tundmused. Seega on mul veel väga pikk rada käia. See tee on kindlasti käänuline, kohati künklik, kohati auklik. Veel võib endale lubada vigu, parem on nad aegsalt ära teha, et neist õppida ja omade järeldusteni jõuda
Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama. Judaiste ja kristlasi pidas Muhamed rahvasteks, kellele Jumala kuulutus on osaks saanud (raamatu rahvaks), kuigi nad polnud seda õieti mõistnud. Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi õpetuse alusel koostati islami püha raamat – Koraan (ar k etteloetu), mis räägib ainujumal Allahi kõikvõimsusest ja armulikkusest. 5) Nimeta ristisõdade põhjusi ja tulemusi, kuidas mõjusid sõjad kultuurile ja väärtushinnangutele; PÕHJUSED: 1) kirik – suurendas oma võimu, suunas agressiivsust mujale 2) ilmalikud valitsejad – nende uued valdused ja rikkused, lõpp sisetülidele 3) ristisõdijad – rikkused , pääs paradiisi 4) Clemont´i kirikukogu – „Jumal tahab seda“ 5) 638.a. Jeruusalemm moslemite käes MÕJUD: eurooplaste kombed muutusid peenemaks, võeti üle Araabia arstide
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist
huvidele. Paljudele välismaalastele on jäänud mulje, et Itaalia mehed on kurikuulsad liiderdajad. Giovanni Giacomo Casanova (1725 1798) imago on sööbinud paljude Itaalia meeste mällu ja nad elavad 18. sajandi seikleja romantiliste vägitegude järgi. Ent mõnedele tundub, et suure itaallasest armastaja" müüt loob ebarealistlikke ootusi. Suur osa Itaalia mehi ütleb, et nende käitumine naiste suhtes on põhjustatud mitte labasest suhtumisest või üleolevast armulikkusest, vaid kõikumatust aukartusest vastassoo vastu. Itaalia mehi kasvatatakse tõekspidamises, et nad vastutavad oma abielu naiste heaolu ja eriti rahalise poole eest. Itaalia mehed arvavad, et nende tähelepanuavaldused on terved ja normaalsed ning itaalia naised on sellest meelitatud. Põhja Itaalias võib üksik naisterahvas restoranis keha kinnitada, ilma et keegi talle ligi tikuks. Aga kui ta peaks ringi vahtima, siis äratab see tähelepanu ning mehed
valinud oma sõnumit araablastele edastama. Judaiste ja kristlasi pidas Muhamed rahvasteks, kellele Jumala kuulutus on osaks saanud (raamatu rahvaks), kuigi nad polnud seda õieti mõistnud. Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi õpetuse alusel koostati islami püha raamat – Koraan (ar k etteloetu), mis räägib ainujumal Allahi kõikvõimsusest ja armulikkusest. Inimest, kes on Allahi looming, kiusab saatan, kes meelitab inimest halvale teele. Viimsel kohtupäeval variseb maailm põrmu ja head on määratud elama taevasesse õndsusse paradiisis ning halbadele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutisi perekonna, suhete, pärimisõiguse, karistuste, kauplemise, söögi- ja joogitavade jm kohta. Koraani on kirja pandud viis moslemi peamist kohustust:
sellele alusele , mis ta oli loonud. Ta nägi palju vaeva oma võimu saavutamiseks ja vähe selle säilitamisel. VII PEATÜKK VÕÕRA RELVA JA SAATUSE TOEL SAAVUTATUD VASTSEST AINUVÕIMUST Üksnes tänu õnnelikule juhusele saanud valitsejal pole mingeid raskusi selle saavutamiseks, küll aga ilmnevad need raskused peale seda, kui ta on valitsejaks saanud. Selliste isandatega on tegemist juhul kui isik on lepinguga mingi provintsi valitsejaks määratud, kas raha eest või andja armulikkusest, samuti olid tehtud ka need keisrid, kes sõjaväge äraostes tõusid riigi etteotsa. Need võimukandjad sõltuval ainult saatusest ja suvast. Need tegurid on juba ise väga ebakindlad, rääkimta uuest valitsejast endast, sest lihtkodanikul puudub juhtimisoskus ja neil puudub jõud. Samuti puuduvad neil igasugused sidemed. Ainus võimalus püsima jäämiseks on iseenda tublidus. Näiteks F.Sforza ja C.Borgia. Sforza sai lihtkodanikukst Milano hertsogiks sobilike vahenditega ja
Pooldas stoikusid, Epikurost. Seneca õpetus aitas Rooma aristokraate, kes püüdsid leida endas sisemist jõudu keisrivõimule vastupanemiseks (aktiivselt ei saanud võidelda). Filosoofia pidi õpetama elama, andma hingerahu. Tuleb harjuda raskustega, surm on passiivse vastupanu viimane pelgupaik. Kogu elu pidi olema ettevalmistuseks surmale. Surm ongi üks S-i peamisi teemasid. Moraaliküsimustele on pühendatud hulk traktaate: ,,Vihast", ,,Elu lühiajalisuset", ,,Hingerahust", ,,Armulikkusest" (Nerole, leebuse ja halastuse tähtsust rõhutab), ,,Õnnelikust elust", ,,Heategudest" (rikkusest: tark ei armasta rikkust, ent eelistab seda). S-i parim filosoofiaalane teos on kogumik kirju moraalist sõbrale Luciusele, siin vaated kõige täielikumalt esitatud. Teoses ,,Loodusteaduslikud küsimused" käsitleb S looduse uurimist peamiselt eetiliselt ja usundiliselt seisukohalt kui vahendit loodusega ühinenud jumaluse tunnetamiseks, Lääne-Euroopa ammutas sellest teosest teadmisi loodusest
annaabi.ee 
