Sõja tagajärjel langes üle 9 miljoni inimese. Arvult hukkus vaid Teises Maailmasõjas rohkem inimesi, seega pälvis Esimene maailmasõda endale ajaloos hukkunute arvu poolest teise koha. Sõja suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendriike, kelle kahjud olid minimaalsed. Sõda nende maad ei puudutanud ning leidis aset Euroopas. Tugevnes ka USA majanduslik seisund ja seda tänu Euroopa riikidele, kes võtsid Ameerika Ühendriikidelt laenu ning kasutasid ka ära armeedele mõeldud sõjavarustust. USA ei sekkunud eriti sõtta ning aitas teisi riike, kui neil raske oli, selle arvelt sai ta aga ise palju kasumit ning nii parandas ta ka oma majanduslikku seisundit. Sõja lõppedes muutusid Euroopa piirid üsna suurel määral. Purunesid neli suuremat impeeriumi, milleks olid Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa ning Osmanite riik. Impeeriumite lagunemise tulemusena tekkis Euroopasse juurde palju uusi rahvusriike
võitjateks ja keda kaotajateks? Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Nende pinnal ei toimunud sõda, lisaks jäi sõtta saadetud sõdurite hulk kesiseks võrreldes teiste riikidega. Märgatavalt tugevnes USA majanduslik seisund, sõja tagajärjel hakkasid Eurpoopa riigid temast sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Antandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. 1921. aastaks oli Euroopa riikide võlg kokku 21 miljardit dollarit. Arvan, et USA säilitas väga hästi külma närvi I maailmasõja ajal, ta ei sekkunud liiga tõsiselt sinna, vaid oli kaval ja aitas riike kui neil oli raske, mille läbi ta sai kasumit ning parandas oma majanduslikku seisundit. Üldiselt võib maailmasõja võitjateks pidada kõiki impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud uusi rahvusriike Euroopas. Uusi väikeriike tekkis juurde kaheksa:
aprillil 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Ühendriikide sõttaastumine ei tähendanud kohest ega otsustavat pööret. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ei kandnud suuri kaotusi. USA oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik. Sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Atandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa. Riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju
Suurimaks võitjaks võib ilmselt pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, kuid sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Atandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa,
tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoosseisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moonavarusid täiendada. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal hoogsalt. 2. Kuivõrd jätkusuutlik on Eesti majandus (tootmine ja logistikasektor), milliseid uuendusi tuleb teha, et saavutada konkurentsieelis. Võrreldes endiste NSVL riikidega oleme teinud 20. aasta jooksul teinud läbi tohutu arenguhüppe, kuid EL majandusparameetrite järgi oleme edukuse tabelites viimaste hulgas. Keskkonna probleemidele tähelepanu pööramine.
langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu. 3.9. Somme lahing Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil 1916 alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. Surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit. 3.10. USA astumine sõtta USA oli Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning selle armeedele varustust tarninud. Antandiga liitumist soodustasid ka Ühendriikides levivad saksavastased meeleolud, kuuldused Saksa üksuste metsikustest Belgias ning Lusitania uputamine, eriti aga sakslaste alustatud allveesõda tervikuna, mis röövis Ühendriikidelt nii inimelusid, kui ka kaubanduslikke kasumeid. 6. aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. USA sõtta-astumine ei tähendanud kohest ega otsest pööret. Ameeriklaste maaväed olid väikesed ja väljaõpetamata ning üksuste
relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja kaitsetööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemise kavandamisel
relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja kaitsetööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemise kavandamisel
langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu. 4.9. Somme lahing Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil 1916 alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. Surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit. 4.10. USA astumine sõtta USA oli Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning selle armeedele varustust tarninud. Antandiga liitumist soodustasid ka Ühendriikides levivad saksavastased meeleolud, kuuldused Saksa üksuste metsikustest Belgias ning Lusitania uputamine, eriti aga sakslaste alustatud allveesõda tervikuna, mis röövis Ühendriikidelt nii inimelusid kui ka kaubanduslikke kasumeis. 6. aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. USA sõttaastumine ei tähendanud kohest ega otsest pööret. Ameeriklaste maaväed olid väikesed ja väljaõpetamata ning üksuste
laskemoona ja sadu rongieselone relvadega. Kaitsele asuvad väeosad rajavad eelkõige kaitserajatised ja miiniväljad. Kuid Nõukogude läänepiirile koondunud armeed ei kaevanud meetritki kaitsekraave, ega rajanud mitte ühtegi punkrit. Veelgi enam. Stalini käsul hävitati kõik senised kaitserajatised ja demineeriti miiniväljad, sillad ja tunnelid, kuna need olid takistuseks rünnakuks koonduvatele armeedele. Kuna Saksamaa pretensioonid olid põhjendatud ja neid oli võimatu ümber lükata, võttis Nõukogude valitsus hiljem käibele formuleeringu Saksamaa reeturlikust (sõda kuulutamata) kallaletungist. Sellega taheti panna rahvast uskuma, nagu polekski Saksamaa kuulutanud N. Liidule sõda ega esitanud ka pretensioone, mistõttu polnud tal ka põhjust kallale tungida. Seega langes "süütu" N. Liit agressori ohvriks.
Vene delegatsiooni juhtis: Leonid Krassiv (Teedeminister), Maxim Litinov (Välisministri asetäitja). Ülesandeks oli väljaselgitada enamlaste tõsisus, kuid midagit ei toimunud. Mõlemad pooled olid huvitatud rahu sõlmimisest ning kokkuleppiti, et rahu tegemine tuleb lähiajal. Petrogradi operatsioon: Loodearmee pealetung ja Rahvaväe osalus selles: Suvel 1919 hakkasid Antandi riigid kavandama uut enamlusevastast operatsiooni, milles tehti panus Baltikumis tegutsevatele Vene valgetele armeedele ning siinsete noorte rahvusriikide relvajõududele. Pealöögi pidi Petrogradi suunas andma Loodearmee, mille toetamine oli tehtud Rahvaväe ülesandeks. See plaan oli sobilik Eestile, sest see oli hea võimalus laiendada Eesti ja Venemaa vahelist puhvertsooni. Kuid tähtsaim argument selle vastu oli suur sõjatüdimus. Üha enam eestlasi pooldas rahulepingu sõlmimist enamlastega, leiti et kaasalöömine Vene kodusõjas ei vasta Eesti huvidele. Samuti olid majandusraskused
kasutuselevõtmisega 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvas- tusele, laskemoonale ja mootorikütusele. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksa- maa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdu- rite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Saksa armees ei jätku- nud veoautosid, mootorikütust, rehve ja varuosi. Kuigi Saksamaa tööstus suutis toota piisavalt
annaabi.ee 
