kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib isevee ärajuhtimise katuselt. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomuleja vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon, kanalistasioon) lahendust silmas pidada. TERASTALADEL VAHELAG Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast
konstruktsioonides) algpingeid ja -pragusid. Viimaste vältimiseks (piiramiseks) tuleb konst- ruktsiooni kivistumise algperioodil kaitsta ebaühtlase väljakuivamise eest. Mahukahanemis- pragude tekkimist soodustab ka ebaühtlane temperatuurijaotus konstruktsiooni piires betooni termilisel töötlemisel (valmistamise ajal kuumutatud konstruktsiooni ei või kiiresti maha jahu- tada). Mahukahanemine suurendab täiendava hõõrdejõu arvel mõnevõrra betooni ja armatuurterase vahelist naket (ainus positiivne külg). Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimas- te abil on võimalik saada ka mahuspaisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks). 1.5.2 Betooni roome Roome on betooni omadus järeldeformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel. Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest ja keskkonnatingimustest on analoogiline ma- hukahanemisega
Roomedeformatsioonid võivad mitmekordselt ületada betooni elastseid deformatsioone, suurendades nii konstruktsioonide paigutisi ja muutes isegi esialgset sisejõudude jaotust. Lõpliku roomedeformatsiooni vähendamiseks on võimaluse korral mõistlik vältida konstruktsiooni liiga varajast koormamist. Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2...4 korda. 11. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused (p 2.1) Liigitus: - kuumaltvaltsitud varrasarmatuur; - valtstraat; - külmalttõmmatud traatarmatuur -keevitatav ribiarmatuur -tross on traatidest punutud toode. Pinna iseloomu järgi liigitatakse armatuur: - ribi-armatuuriteras - profiil-armatuuriteras, - sile armatuuriteras; Füüsikalis-mehhaanilised omadused - voolavustugevus fyk (eristatakse pehme ja kõva teras-vp puudub); - maksimaalne tegelik voolavustugevus fy,max; - tõmbetugevus; - venivus
· Raudbetoonkonstruktsioonide katsetamine tugevusele, jäikusele ja pragudekindlusele viiakse läbi projektis ettenähtud skeemidega koormistega ostja nõudel. · Katsete läbiviimisel juhinduda GOST 8829.94 "Monteeritud betoon- ja raudbetoontooted. Koormuskatsete meetodid. Tugevuse, jäikuse ja pragudekindluse hindamine" · Betooni kvaliteedi vastavuskontroll: - Euro klassidele C EVS-EN 206-1:2002; - Vene klassidele B - GOST 18105-86. · Armatuurterase kvaliteedikontroll läbi viia terase saatedokumendi (sertifikaadi) võrdlemisega nõutud parameetritele: Vene terased: GOST 380.80; GOST 5781-82; GOST 6727.80; Soome terased SFS 200, SFS 1215, SFS 1257 Sertifikaadi puudumisel või kahtluse korral teha kontrollkatsed. Ladustamine Toodete ladustamine peab toimuma ladustamisskeemide järgi koostatud üldiste põhimõtete järgi: - juhinduda ohutusnõuetest;
NaCl, Na2SO4, MgSO4xH2O, NaCO3 37. Mis on etringiit? Sool. Tekib tsementbetooni sulfateerumisel. Etringiit liidab kristalludes oma struktuuri suure hulga kristallvett ja lõhub seetõttu paisudes ümbritseva struktuuri. 38. Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud? Kahjustuste ja nõrkade kohtade puhul tuleb teha töid: pinnalt värvikihi eemaldamine, tsementkooriku eemaldamine pinnalt, betooni välispinna karestamine, betooni pinnakihi eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade reprofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni kihi pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, betooni välispinna krohvimine, välispinna vooderdamine, soojustamine. 39. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel,
35. Mis on etringiit? Sool. Tekib tsementbetooni sulfateerumisel. Etringiit liidab kristalludes oma struktuuri suure hulga kristallvett ja lõhub seetõttu paisudes ümbritseva struktuuri. 36. Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud? Kahjustuste ja nõrkade kohtade puhul tuleb teha töid: pinnalt värvikihi eemaldamine, tsementkooriku eemaldamine pinnalt, betooni välispinna karestamine, betooni pinnakihi eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade reprofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni kihi pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, betooni välispinna krohvimine, välispinna vooderdamine, soojustamine. 37. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel,
Valin raskemini koormatud välisseina alla 5 vaia 1000x1000 mm, pikkusega L=8,5 m, sammuga 2,5 m. 5.2 ROSTVÄRGI ARVUTUS Betooni klass C25/30 28 päeva vanuse betooni silindriline normsurvetugevus f ck=25 MPa. Betooni omaduse osavarutegur c=1,5. f ck 25 Betooni silindrilise survetugevuse arvutusväärtus f cd= = = 16,7 MPa. c 1,5 Armatuuri klass A-III. Armatuurterase normatiivne voolavuspiir fyk=390 MPa. Armatuurterase omaduse osavarutegur s=1,15. f yk 390 Armatuurterase arvutuslik voolavuspiir fyd= = = 339 MPa. s 1,15 Põikarmatuuri arvutuslik voolavuspiir f ywd=340 MPa Rostvärgi kõrguseks valin 600 mm ja laiuseks 1200 mm. Vaia ots läheb rostvärgi sisse 100 mm. Sisejõud: q l 2 479 2,5 2
konstruktsioonides) algpingeid ja -pragusid. Viimaste vältimiseks (piiramiseks) tuleb konst- ruktsiooni kivistumise algperioodil kaitsta ebaühtlase väljakuivamise eest. Mahukahanemis- pragude tekkimist soodustab ka ebaühtlane temperatuurijaotus konstruktsiooni piires betooni termilisel töötlemisel (valmistamise ajal kuumutatud konstruktsiooni ei või kiiresti maha jahutada). Mahukahanemine suurendab täiendava hõõrdejõu arvel mõnevõrra betooni ja armatuurterase vahelist naket (ainus positiivne külg). Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimas- te abil on võimalik saada ka mahuspaisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks). 1.5.2 Betooni roome Roome on betooni omadus järeldeformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel. Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest ja keskkonnatingimustest on analoogiline ma- hukahanemisega
10.2011 name Page 10 of 19 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomule ja vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon, kanalistasioon) lahendust silmas pidada. Tänapäeval on väga palju võimalusi vahelagede katmiseks: a) ribiplaatidega vahelaed b) sileda plaadiga vahelaed c) seenlaed
3. surve abil lõhkumine, mehaaniline ja keemiline lõhkumine; 4. mehaaniline lammutamine ja demonteermine; 5. õhkimine; 6. betoonkonstruktsioonide lammutamine kuuli ja kraana abil. [19] 5.1.1. Pneumaatilised ja hüdraulilised lammutajad Pneumaatilisi ja hüdraulilisi lammutajaid kasutatakse üldsiselt silla plaatide, vundamentide ja kõnniteede lammutamiseks. [19] Töö teostamise efektiivsus sõltub nende meetodite puhul haamri suurusest, betooni tugevusest, armatuurterase kogusest betoonis ja töötingimustest. [19] Sellised masinad on võimelised teostama 300800 lööki minutis ning neid võib kasutada ka vee aluste lammutustööde käigus. [19] 5.1.2. Demonteerimine Hooneid võib demonteerida mitmel moel. See koosneb seinte, vaheseinte, vahelagede demonteerimisest ja teiste konstruktsioonide lammutamisest. Tööde teostamine on võimalik kui demonteerimine toimub järkjärgult. Tõhusa lammutustehnoloogia
Betooni mahukahanemist soodustab: Suur tsemenid hulk betoonis Suur vesitesmenttegur Peene täitematerjalik suur osakaal Kuiv kasutuskeskkond Raudbetoonis võib mahukahanemine olla üle 2 korra väiksem kui betoonis Mahukahanemine on üldiselt kahjulik,põhjustades pragusid ja pingeid. Mahukahanemispragusid tekitab ebaüthlane temperatuuri jaotus.Positiivsest küljest suurendab mahukahanemine betooni ja armatuurterase vahelist naket. Mahukahanemise vältimine: seda saab vältida spets mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. BETOONI ROOME Roome – on betooni omadus järelderformeeruda kestva koormuse toimel pika aja vältel Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest, ja keskkonnatingimustest on analoogiline mahukahanemisega Roome vähendamiseks on mõistlik vältida konstruktsiooni liiga varajast koormamist KIUDMATERJALID Kiude kasutatakse erinevate komposiitmaterjalide koosseisus:
armeeritud vuugis fm = 2,5 N/mm2. Kergmördi ja peenmördi survetugevus peaks olema vähemalt fm = 5 N/mm2. Mördis ei tohi olla lisandeid, mis kahjustavad tema kestvust. 3.3. ARMATUUR JA BETOON. Müüritises kasutatav armatuur ei tohiks olla liiga suure venivusega - 2,5%< uk <5% ehk 1,05 < (ft/fy)k < 1,08 , kus uk on armatuuri suhtelise pikenemise normväärtus max tõmbepinge puhul; ft ja fy on vastavalt armatuurterase tõmbetugevus ja voolavuspiir. Armatuurterasena võib kasutada nii siledaid kui ka profileeritud vardaid. Armatuurterase peab omama küllaldast kestvust. Vajaliku kestvuse saavutamiseks võib süsinikterast kaitsta roostetamise vastu galvaniseerimisega (selleks võib olla katmine tsingiga). Müüritises kasutatav betoon peab vastama EPN 2-l. Tabel 4 (3.3 ja 3.4) Täitebetooni tugevusklass peaks olema Täitebetooni normsurvetugevus fck vähemalt C12/15
WSd -- seina arvutuslik horisontaalkoormus, Z -- ristlõike vastupanumoment. (3) Kontekstist sõltuvad tähised armeeritud müüritise puhul: -- põikarmatuuri kaldenurk, m -- müüritise suhteline deformatsioon, s -- armatuuri suhteline deformatsioon, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 9 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ s -- armatuurterase osavarutegur, uk -- armatuuri normatiivne suhteline pikenemine maksimaalse tõmbepinge puhul, Am -- müüritise ristlõikepindala, As -- armatuuri ristlõikepindala, Asl -- pikiarmatuuri ristlõikepindala, Asw -- põikarmatuuri ristlõikepindala, av -- kaugus toe servast kuni põhilise koormuseni talal, b -- ristlõike laius, bc -- elemendi survetsooni laius, bef -- riiulitega elemendi efektiivlaius,
annaabi.ee 
