viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 100 mm ja 150 mm laiuseid plokke laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke laotakse kahe segupeenraga ning kasutatakse kahte bi-armatuuri (mõlemasse segupeenrasse üks). Bi-armatuur tuleb sängitada korralikult mördikihi sisse nii, et see ei puutuks kokku õhuga. Bi-armatuuri pikkus on 4 m ja armatuuride omavaheline jätkamine tuleb teha seina sirgel osal ning armatuuride ülekate peab olema vähemalt 300 mm. Nurkade armeerimisel tuleb lõigata üks bi-armatuuri varras katki ja teist varrast tuleb siis vastavalt nurgale painutada. Müüritist on soovitav tihedamalt armeerida suuresildeliste avade tugipinna postide all, kus võivad tekkida suuremad pinged. Kui soovitakse ehitada kihilist välisseina (kandva seina plokk + soojustus +
Soveldamine. Soveldamine on pindade täpne viimistlusoperatsioon, mida teostatakse lihvpulbrite ja -pastade abil. Soveldamisel saadakse tihedaid, hermeetiliselt sulguvaid ja liikuvaid iste. Masinaehituses soveldatakse armatuuride tihenduspindu, kraanikeresid ja -korke, mootorite klappe ja klapipesasid jne. Soveldamine võib toimuda kahel viisil. Esimene viis seisneb selles, et ühendatavad detailid soveldatakse omavahel. Soveldatavate pindade vahele pannakse lihvpulbreid või -pastasid. Nii soveldatakse mootorite klappe ja klapipesasid, kraanikeresid ja -korke. Teine viis seisneb mõlema detaili eraldi soveldamises eri tööriista - soveldiga. Nii soveldatakse sabloonide, pikkusplaatide, kaliibrite jt. tööpinnad.
M= 299 [g] 7 Dp= 15,4 [%] 6 Vastused küsimustele 1. Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Liiv ei tohi sisaldada aineid, mis takistavad betooni kivinemist või tekkitavad korrosioone ja vähendavad betooni püsivust. Sellisteks aineteks on väävelühendid, mis põhjustavad purunemist, kloriidid, mis põhjustavad betoonis olevate armatuuride roostetamist ja teised orgaanilised ained, mis muudavad betooni struktuuri nõrgemaks. 2. Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Killustiku valimisel tuleb arvestada selle fraktsiooniga ja tugevusmarkiga. 8
Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadis käsitletakse komposiitarmatuuri ja klaasfiiber armatuuri. Kuna konstruktsiooni tugevdamine on ehitajate seas aktuaalne, võiks toodet rohkem meedias kajastada. Armatuuri kasutatakse tänapäeval igas betoonkonstruktsioonis, mida nimetatakse raudbetooniks. Sarrustele tehakse erinevaid pinnaprofiile, et tagada hea nake betooniga ning hoida elementi koos. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse armatuuride tüüpe, nende omadusi, tehnilisi näitajaid võrreldes terasarmtuuriga ning kasutusalasid. 1. KOMPOSIITARMATUUR Komposiitarmatuur on basaltkiust koosnev armatuur, mille pinnaviimistlus kujutab endas nagu oleks liivaga kaetud, samuti tehakse terasarmatuurile sarnase profiiliga vardaid. Vardaid valmistatakse 2,5 kuni 32mm paksuste ja 12 meetri pikkustena. Kuni 10mm paksust varrast on võimalik kerida transportimiseks poolile või trumlile[1].
Välisvalgustid ehk välja paigaldatavad valgustid. Välisvalgustid jaotuvad näiteks omakorda kasutusala ja konstruktsiooni järgi aia-, pargi-, konsool-, otsvalgustiteks jt. Sisevalgustid võivad olla näiteks pinda süvistatud ehk süvisvalgustid. Sisevalgusteid toodetakse lakke ja seinale kinnitamiseks, lakke riputamiseks, lauale ja põrandale asetamiseks jne. Valgusti võib olla kohtkindel või teisaldatav. Ruumides saab kasutada traditsiooniliste armatuuride asemel valgusseinu, valgusteid ja ribasid. Valmistatakse lampe patareidel või akudel töötavatena. Valmistamiseks kasutatud materjali alusel saab valgusteid jaotada : Klaasist, Plastmassist, s.h kilest, Metallist, Tekstiilist. Valgusti nimisildil ja selle pakendi märgistuses näidatakse valgusti nimipinge ja lampide soovitatav nimivõimsus. 3.VALGUSALLIKAD Valgustusallikatena leiavad kasutamist hõõg-ja gaaslahenduslambid. 3
44. Tõmmatud elemendi arvutuse põhimõtted, suur ja väike ekstsentrilisus (p 5.1). Elemendi ristlõige võib olla tsentriliselt (MEd = 0) või ekstsentriliselt (MEd 0) tõmmatud. Ekstsentriliselt tõmmatud elemendi tugevuskontroll toimub olenevalt pikijõu NEd asukohast. Kui pikijõud asub tõmbe- ja survetsooni pikiarmatuuri resultantjõu rakenduspunktide vahel , siis on tegemist väikese ekstsentrilisusega, vastasel korral suure ekstsentrilisusega. (a) pikijõud asub armatuuride As1 ja As2 vahel (b) pikijõud asub väljaspool armatuuride As1 ja As2 vahelist lõiku 45. Tsentriliselt tõmmatud elemendi kandevõime arvutus (p 5.2). Elemendi ristlõige võib olla tsentriliselt (MEd = 0) või ekstsentriliselt (MEd 0) tõmmatud. Tsentriliselt tõmmatud elemendi kandevõime on tagatud, kui on rahuldatud tingimus NEd NRd = fydAs kus As - kogu pikiarmatuuri ristlõikepind. 46. Paindeelementide purunemisskeemid kaldlõikes, põikjõukindlust mõjutavad tegurid (p 6.1).
pressimine, valamine, mähkimine. Kasutusvaldkonna järgi eristatakse: üldkonstruktiivsed (masinalemendid), kuumuskindlad (nt turbiinilabad), kuumuspüsivad (nt põlemiskambrid), erihõõrdeomadustega (nt piduriklotsid), löögikindlad (nt sporditarbed, kaitseriided), soojuslike eriomadustega (nt tulekindlad) Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjalide areng sõltub uut tüüpi armatuuride loomisest. Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva
armeerimata elementidel ja elemendi saledus h ei tohiks olla suurem kui 27 (u). Äärikutega elemendid. Kui armatuur mingis müüritise lõikes on koondatud eri punktidesse nii, et see müüritise osa võib töötada kui äärikuga element, näiteks T- või L kujuline, tuleks ääriku paksuseks tf võtta müütitise paksus selles kohas, kuid mitte rohkem kui 0,5d , kus d on elemendi arvutuslik kõrgus. Sein koondatud armatuuride vahel peaks töötama kohalikule koormusele ja vastama äärikuga elemendi nõuetele. Ääriku arvutuslaius tuleks võtta vähim järgnevatest: T kujulise elemendi korral: - ääriku tegelik laius; - tasku või ribi laius pluss 12 kordne ääriku paksus; - taskute või ribide vaheline kaugus (samm); - 1/3 seina kõrgusest; L - kujulise elemendi korral: - ääriku tegelik laius; - tasku või ribi laius pluss 6 kordne ääriku paksus; - pool taskute või ribide vahelisest kaugusest;
tev pikijõu NEd üldine ekstsentrilisus etot. Selle järgi arvutame ekstsentrilisuse telje s-s suhtes e = etot + d1 0,5h. Kui ei ole teada, kas tegemist on suure või väikese ekstsentrilisusega, siis lähtume esialgu suu-rest ekstsentrilisusest. Suure ekstsentrilisusega ristlõige ( < c ehk x < xc) Antud on ristlõike mõõtmed, materjalide tugevus, arvutuslik pkijõud NEd ja selle ekstsentrili- sus e. Leida tuleb armatuuride As1 ja As2 pindala. Kolme tundmatu As1, As2 ja x (või y) leidmisel lähtume pikisisejõudude ja momentide tasa- kaaluvõrrandeist ning armatuuri miinimumkulule vastavast lisatingimusest (As1 + As2 $ min). Tasakaaluvõrrandid: NEde = fcdby(d1 0,5y) + fycdAs2(d1 d2); (4.19) fcdby + As2fycd As1fyd NEd = 0. (4.20) N Ed e f cd by(d1 0,5y) (4
Kaabitsemisvõtted: a käte asend tasapindade kaabitsemisel; b vaade kaabitsetud pinnale; c käte asend kaabitsemisel enda poole joon. 146 2.10.2. Soveldamine. Soveldamine on pindade täpne viimistlusoperatsioon, mida teostatakse lihvpulbrite ja -pastade abil. Soveldamisel saadakse tihedaid, hermeetiliselt sulguvaid ja liikuvaid iste. Masinaehituses soveldatakse armatuuride tihenduspindu, kraanikeresid ja -korke, mootorite klappe ja klapipesasid jne. Soveldamine võib toimuda kahel viisil. Esimene viis seisneb selles, et ühendatavad detailid soveldatakse omavahel. Soveldatavate pindade vahele pannakse lihvpulbreid või -pastasid. Nii soveldatakse mootorite klappe ja klapipesasid, kraanikeresid ja -korke. Teine viis seisneb mõlema detaili eraldi soveldamises eri tööriista - soveldiga. Nii soveldatakse sabloonide, pikkusplaatide, kaliibrite jt. tööpinnad.
Töö, mis on seotud elektrilöögi, lühise või elektrikaare riskiga ja mille sooritamisel tuleb seetõttu täita pingevaba, pingealuse või pingelähedase töö reegleid. 2. Lihtsamad hooldustööd, mida seadmete ehitus võimaldab teha ohutult. Lihtsamad hooldustööd Madalpinge paigaldistes on lihtsamateks hooldustöödeks näiteks: 1. Kaitsmete vahetamine, valgustusvõrgu juhtmete ja armatuuri remont, kuni 2,5m kõrgusel paiknevate lampide vahetamine ja valgustus armatuuride puhastamine, pistikühendustega ja liitmikega seadmete ja seadmeosade vahetamine. Remondi tööd ühepoolse toitega madalpinge paigaldistes. Vastavalt töö korraldamisele seadmete iseärasusele peab ettevõttes olema koostataud lihtsamate hooldustööde loetelu. Hooldustööde loetelus nimetatud tööde tegemise õigus on elektripaigaldist hooldavatel isikutel, kelle töö lepingu ameti või tööjuhendiga on nimetatud tööd kohustuseks tehtud
annaabi.ee 
