1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Esimene luulekogu oli "Amores" 1917. Oluline oli armastus ja tunded. Kasutab sümboolikat, eelistab ideaalset reaalsele. Kasutab palju naistenimesid: Ene, Maaria, Eokene, Malleke. 1919 ilmub luuletus "Ärge tapke inimest". 1920 "Talihari", "Hõbedased kuljused", "Käoorvik". "Kümme kirja Ingile"- luuletsükkel, mis räägib armastusest tema ja ta naise vahel. Võib pidada Eesti ilusaimaks armastusromaaniks värssides. Visnapuul oli kolm armastust: naine, kannatav inimene ja Jumalkõiksus. 1925 "Ränikivi" Iseloomustab skeptilisus, üksikisiku õnnetus ja vastandid: igavene-üürike, jumal- saatan, süda-liha, joobumus-kannatus, elu-surm. Luulekogud: Maarjamaa laulud 1927, Puuslikud 1929, Tuulesõel 1931, Päike ja jõgi 1932, Saatana vari 1937, Põhjavalgus 1938, Kaks algust 1940, Tuule-ema 1942.
viletsuses vohavat fantaasiat,inspiratsiooni võimu,nälgivat geeniust. "Victoria" see raamat räägib traagilisest armastusest, inimeste individualistlikkest käitumisnormidest, kuidas suhtutakse ühiskonda, kuidas peab alluma reeglitele ja kogueag ei taheta käituda nii nagu ühiskond tahab, hing vajab enamat, mis talle hea on, aga see pole alati võimalik.Seda teost on peetud uuema aja maailmakirjanduse üheks väljapaistvamaks armastusromaaniks. "Maa õnnistus" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Teravmeelse ja humooririkka triloogia "Hulkurid", "August" ja "Aga elu läheb edasi" peategelane August on seikleja jaluiskaja,kes lohistab enda järel oma juuri ühelt maalt teisele ilma hingelise pidepunktita. Ent kirjanik jutustab temast paeluvalt ja fantaasiarikkalt.
Third level vahel õrnõhukesed ja eristamatud. Fourth level Fifth level Reisiromaan, mida võib lugeda ka armastusromaaniks. Räägib minevikuvarjudest, mis võivad inimest igavesti piinata. "Los Caprichos"(1976) · Teda on inspireerinud Francisco Goya kuulus sari "Los Caprichos". · Tema esimene ja ühtlasi ka kuulsaim näidend. Lavastati suure eduga Vanemuise teatris. Järgnevad aastad: "Üleannetu maa"(1977) suurim kogumik, kus on sees peaaegu kõik lühiproosa. "Tüdrukud taevast"(1979) Raamat räägib elust sõja ajal.
..» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. seiklusromaaniks -seiklusromaan, sest see on väga seikluslik, põneva sündmustikuga teos. Kangelased võitlevad pidevalt oma au ja kuulsuse eest. armastusromaaniks -romaanis on väga palju armastust. 2. Teose kolm põhilist naistegelast olid Kuninganna Anna kellele avaldas armastust Buckinghami Hertsog Mileedi Constance 3. Milles seisnes iga naistegelase roll? Kuidas nad teiste tegelastega seotud olid? Kirjuta ühest pikemalt! Mileedi Mileedi ehk Charlotte Backson oli krahvinna de La Fere, leedi Winter’i ja Scheffieldi paruness. Oli nunn ja põgenes ning ta õlale oli tätoveeritud häbimärk – liiliaõis.
suuremaks kasvatanud ja saab naisest lahutada, et siis Ingeriga kokku elama hakata. Arne kinnitas, et armastab vaid Ingerit ning tema oma naine ei ole midagi väärt. Nii nad elasid salaja, armastades, vaikides. Raamatu lõpp on nagu ameerika mägede järsk allatulek ilmsiks tulevad järjestikused faktid Ingerit piinab armukadedus, ta ei suuda näha, kuidas Arne oma naisega poodides käib, Arne naine osutub Aeda õeks. Kõik muutub puertoricolikuks armastusromaaniks. Arne muutub raamatu lõpus ebakindlamaks ning Inger tajub, et midagi on valesti. Jutuajamises Aedaga tuleb välja seik, et Aet on rase ning täiesti terve. Samuti ka tema õde! Inger on teadmisest, et Arne saab veel ühe lapse ja seekord oma enda abikaasaga, haavatud. Tema armastatu, armuke, tema usaldusisik, on teda petnud. Valusalt lõhki lõiganud õrnad köied, mis ühendasid teda Arnega, on igaveseks katkenud.
pojad suuremaks kasvatanud ja saab naisest lahutada, et siis Ingeriga kokku elama hakata. Arne kinnitas, et armastab vaid Ingerit ning tema oma naine ei ole midagi väärt. Nii nad elasid salaja, armastades, vaikides. Raamatu lõpp on nagu ameerika mägede järsk allatulek ilmsiks tulevad järjestikused faktid Ingerit piinab armukadedus, ta ei suuda näha, kuidas Arne oma naisega poodides käib, Arne naine osutub Aeda õeks. Kõik muutub puertoricolikuks armastusromaaniks. Arne muutub raamatu lõpus ebakindlamaks ning Inger tajub, et midagi on valesti. Jutuajamises Aedaga tuleb välja seik, et Aet on rase ning täiesti terve. Samuti ka tema õde! Inger on teadmisest, et Arne saab veel ühe lapse ja seekord oma enda abikaasaga, haavatud. Tema armastatu, armuke, tema usaldusisik, on teda petnud. Valusalt lõhki lõiganud õrnad köied, mis ühendasid teda Arnega, on igaveseks katkenud. Raamatu vältel
,,Odüsseia", viimaste autoriks peetakse Homerost. Eesti ,,Kalevipoja" on rahvapärimuste põhjal kirjutanud Kreutzwald. ROMAAN on ulatuslik jutustav proosateos, vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju (di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne). Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Ainestiku järgi liigitatakse seiklusromaaniks, ajalooliseks romaaniks, kriminaalromaaniks, armastusromaaniks, sõjaromaaniks, psühholoogiliseks romaaniks, ulmeromaaniks jne Kuulsaid romaanikirjanikke ja nende romaane: Stendhal ,,Punane ja must", Dickens ,,Oliver Twist", Dumas ,,Kolm musketäri"; eestlastest Tammsaare ,,Tõde ja õigus", Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" jne JUTUSTUS tunnused süzee, miljöö ja karakterid. Üks süzeeliin, aga kõrvalekalded ja mitmed sündmused, tegelasi rohkem kui novellis, vähem kui romaanis, tegelasi kujutatakse arengus, hõlmab pikki ajavahemikke,
tulnud koju. Hakkavad uuesti läbi käima. Vana sümpaatia lööb välja, ent Villul oli poeg. Juskui kaasa olemas, vabaabielu. Villu tundis kohustust. Oli raske valiku ees. Juhtus õnnetus, õhkis kive ja jaaniöösel läks napsise peaga. Sai viga, jäi ka teisest silmast poolipimedast. Lasi ka käe vigaseks. Ei saanud enam korralikult tööd teha. Anna teeb ettepaneku Kõrbojale tulema peremeheks, kas või sellisena. Villu tunneb end ummikus olevat ning laseb end maha.). Peetakse ilusaks armastusromaaniks, kus pole kordagi kasutatud sõna armastus. Järgnevalt ilmuvad ,,Tõe ja õiguse" osad, esimene 1926., teine 1929., kolmas 1931., neljas 1932., viies 1933. Tammsaarel naine, kaks last ja teenija. Ei olnud seltskonnainimene, omad sõbrad, kellega läbi käis, sageli arstid ja advokaadid. Oma romaanid kirjutas reeglina suvekuudel, kui pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse puhkama. Muul ajal tõlkis ja kirjutas ajalehtedesse arutlusi, tänapäeva mõttes esseesid. 1934
Ajastu kattub „Tõe ja õigusega“, mistõttu võib „Minge üles mägedele“ vaadelda kui lõunaeestilise paralleelina. Tegelaste elu täidab igapäevane ränkraske töö, sel ajal, kui ajastu oma sõdade ja mässudega laostab moraali ja õhutab kurjust. Peategelane kogeb lähedast surma, vägivalda ja ülekohut nii riigivõimu kui ka kaasinimeste poolt. Traadil on ka kaks lugu tänapäeva naisest, küll aga erineva sisemusega. „Ingerit“ peetakse üheks ilusaimaks armastusromaaniks eesti kirjanduses ning selle nimitegelane on Traadi üks helgemaid tegelaskujusid. „Rippsilla“ ülitundlik Ola heitleb seevastu sisekriisides, mille on põhjustanud olme- ja abielumured ning ka inimeste pidetud. Rippsild koos kuristikuga on tänapäeva inimese olemise võrdpildiks. Tema tuntud teosed on ka näiteks rangest ja õiglasest, venestussurvet ja ühekohut trotsivast koolmeistrist Pommerist „Pommeri aed“ (1973), „Karukell, kurvameelsuse rohi“ (1982),
skandinaavia kirjanduse naturalismimõjulisele suunale, näiteks Ibseni ja Strindbergi draamadele, ning kujunes Hamsuni läbilöögiteoseks. Laialdase populaarsuse tõid talle lüürilis-romantilised romaanid ,,Müsteerimuid", ,,Paan" ja ,,Victoria". Nende põhimotiiviks on endassetõmbunud eraku mäss ühiskonna vastu, kangelasteks looduslähedase hingega rändur, kellest saigi Hamsuni meelistüüp. Tema ,,Victoriat" on peetud üheks maailmakirjanduse väljapaistvaimaks armastusromaaniks. Hamsuni maailmakäsitus oli individualistlik, ta põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1920.aastal pälvis Hamsun Nobeli kirjanduspreemia romaani ,,Maa õnnistus" eest. ,,Nälg" ,,Müsteeriumid" ,,Paan" ,,Victoria" ,,Maa õnnistus" ,,Rohtunud radadel" 8. Oscar Wilde Iiri päritoluga luuletaja, proosa-ja näitekirjanik Oscar Wilde oli inglise estetismi juhtfiguure. Emalt päris ta kirjandusehuvi ja isalt armastuse antiikkultuuri vastu.
Minavormis issandat sinatades. Sinavormis luuletusi kiputakse omistama autorile justkui kirjutaks ta endast. On fiktiivne mina ja reaalne autor. Kõnelused issandaga on Visnapuu ühiskonnakriitiline lugu, kus kritiseerib kaksikmoraali, inimlikku ahnudt samal ajal, kui on sünge aeg. Visnapuu kasutab vokaalharmooniat. ,,Käoorvik" - kõige kuulsam tsükkel, mis moodustabki põhiliselt teose sisu: ,,Kümme kirja Ingile". Arvustus nimetas seda kauniks miniatuurseks armastusromaaniks värssides. Ing oli Visnapuu naine. Teos on täis kõlataotlust, onomatopöad. Visnapuud iseloomustab suur riigitruudus. Sõja lõpus Visnapuu ei põgenenud Rootsi vaid läks koos taganevate saksa vägedega saksamaale. Visnapuu oli kummaline mees. 30ndatest aastatest pärineb temalt lugulaul ,,Parsilai". See on naljakas groteskne lugu justkui parodeeriks mingit eepost. Mitukümmend lehekülge pikk. Lihtriimis üles kirjutatud. Miks Visnapuu sellise lugulaulu kirjutas
Sansid olid 2%. Läks õnneks ning ta paranes. Terviseprobleemid on ka põhjus, miks ta ei osalenud sõdades. Tallinnas sattus kokku hakkaja neiuga, kes lõpuks ta sisuliselt ära võttis. 1919 ilmus ajalehes kuulutus, kus teatati tema ja naise kihlumisest ning ta oligi sunnitud naise ära võtma. Tammsaare naine oli nagu Polkovniku lesk . 1921 ilmus Tammsaare Juudit, mida peetakse Tammsaare kirjandusliku loomingu kõrgaja alguseks. 1922 ilmus ,,Kõrboja peremees". Seda peetakse ilusaks armastusromaaniks, kus samas pole kordagi kasutatud sõna ,,armastus". Selle järel hakkavad ilmuma ,,Tõe ja õiguse" osad: 1926, 1929, 1931, 1932, 1933. Oma romaanid kirjutas ta reeglina suvekuudel, kus pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse. Muul ajal tõlkis ja kirjtas ajalehtedesse arutlusi (esseesid). 1934 ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935 ,,Ma armastasin sakslast", 1936 näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"
annaabi.ee 
