Filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma nagu läbi paksu seina. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi võsukeseks, kuna neil on olnud varem armusuhe ja Joanna on teda tol ajal armastanudki. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajal. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb. Kogu peamõte, kes oli tegelikult Beethoveni igavene armastus ja kuidas kõik tegelikult välja nägi, keerles koguaeg
kui oli raha tarvis. Aga ka tütardel muutus ilus elu halvaks. Nende mehed ei lubanud neile enam raha, kuna nad teadsid, et Gorioti tütred ei oska sellega ümber käija. Ka tütred muutusid vaeseks. Nad läksid isa Gorioti juurde raha paluma, aga tal ei olnud enam raha, sest tütred olid temalt kõik juba ära ,,röövinud", nad hakkasid vaidlema ja isa Goriot nähes lapsi vaidlemas ja raha nõudmas jäi haigeks. Hiljem teada saades, et ta tütred tegelikult ei armastanudki teda, jäi Goriot juba veel rohkem haigeks ja seekord juba surmavalt ja väljapääsmatult. Surivoodil ta sisemalt lootis, et tütred ikkagi armastavad teda. Ainult üks tütardest tuli teda lõpus korraks vaatama. Gorioti matustel aga ükski tütar ei käinud. See ongi hea näide elu ilust ja valust. Goriotil oli ilus elu aga ta pööras selle ümber valuks, ise seda mitte märgates. Ka ta tütardel oli ilus elu aga neile ei kõlvanud see ja nad tahtsid rohkem,
saaksid abielluda ja elada õnnelikult elu lõpuni, kuna g. On niivõrd kaunis siis on ka tema armastus piiritu. Olles teada saanud et g. On elus satud c. Eufooriasse, ta on õnnelikuim inimene maailmas, et saada kokku om aarmastatuga on ta valmis kõigeks , isegi tapma. Kuid ldes g. Kes on oma kannatuste ja läbielamiste pärast kaotanud oma ilu ei soovgi c.temaga abielluda, kuid teeb seda siiski- kohusetundest, mis on muidugi väga õilis, kuid siit selgub et ta ei armastanudki oma kallistg. Südmaest . ta oli hoopis pimestatud tema säravast ilust. Maailmapilt muutub seoses muutustega maailmas, ja enne nõnda täiuslik maailm võib ühtäkki muututuda vaid talutatavaks. On olemas ka nn true loove ,kus armastataksegi teieneteist jäägitult, välimusle tähelepanu pööramata, kui on tõeline armastus siis ei märgata seda et keegi on kole, rmasatu on sinu jaoks ilusaim olend maa peal, koledust pole temas grammi vrrra ka.
Toomas Nipernaadi oli pikk ja kuivatanud, nägu oli päikesest põletanud ja soonine, suur kõver nina oli ees kui põiki kirves. Ta on lapselikult koomiline ja koguni arg, ta suurte silmade üle kasvasid kulmud kui põõsad. Kogu ta olemises oli midagi artistlikku ja naiivset. Ta käib nagu harakas edevalt hüpates ja kareldes, pikad käed tuules veheldes. Ta käib vilistades ja trallidades. Ütles, et tuleb kaugelt ja rändab niisama ringi ning vahel lõhub ka tööd teha. Ta ei armastanudki nii väga tööd teha, kuid ta käskis ja juhatas sulaseid ning tüdrukuid ja nood jooksid kui koertest puretud. Perenaine oli temasse armunud ning ei osanud Nipernaadit küllalt kiita ja hellitada. Nipernaadi arust peab ainult tema vaeva nägema, teistel on ükspuha mingu kasvõi talu hukka, et kuidas läheb ta minema, kui kõige tähtsam töö jääb tegemata. Tralla tal on valged ning kõõrdi silmad, punased põsed olid söödud rõugearmidest, tal olid paksud huuled
leegitses Anu süda mõeldes Rabarauale. Ta oli tänulik mehele, sest too kinkis talle lapse ning ta ei pidanud olema üksi ega tundma elu lõpuni piinavat üksindust. Kui Anu elas Tuulemäel, poja ehitatud majakeses, siis igal õhtul põles tal tuli, mis paistis Ronivere tallu ning see ajas Rabaraua marru, aga kui Anu suri, siis igatses ta tagasi seda tulukest, mis pani meest tundma, et ta ei ole üksi. Kui pisut rääkida Kai-Kadrist, Rabaraua abikaasast, siis mees tegelikult pole teda üldse armastanudki, vaid abiellus tema hiilgava varanduse ja seisuse pärast auväärses perekonnas. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes oli huvitatud kunstist muusikast. Anu sooviks oli oma pojast saada preester, kuid poeg tahtis saada viiuldajaks, kelleks ta ka muidugi sai. Tuulemäelt alla vaadates nägi ta kapten Skalle kodu. Kapten Skallel oli emata tütar, kelle nimeks oli Kaie Skalle. Temast sai ülemaailma kuulus tantsitar, kes
leegitses Anu süda mõeldes Rabarauale. Ta oli tänulik mehele, sest too kinkis talle lapse ning ta ei pidanud olema üksi ega tundma elu lõpuni piinavat üksindust. Kui Anu elas Tuulemäel, poja ehitatud majakeses, siis igal õhtul põles tal tuli, mis paistis Ronivere tallu ning see ajas Rabaraua marru, aga kui Anu suri, siis igatses ta tagasi seda tulukest, mis pani meest tundma, et ta ei ole üksi. Kui pisut rääkida Kai-Kadrist, Rabaraua abikaasast, siis mees tegelikult pole teda üldse armastanudki, vaid abiellus tema hiilgava varanduse ja seisuse pärast auväärses perekonnas. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes oli huvitatud kunstist muusikast. Anu sooviks oli oma pojast saada preester, kuid poeg tahtis saada viiuldajaks, kelleks ta ka muidugi sai. Tuulemäelt alla vaadates nägi ta kapten Skalle kodu. Kapten Skallel oli emata tütar, kelle nimeks oli Kaie Skalle. Temast sai ülemaailma kuulus tantsitar, kes
võimule tuleb ta vennapoja poeg Gaius Caligula. Kokkuvõte Tiberius oli üks suurim ja kindlasti kõige õnnetum Rooma keiser, kes pidi impeeriumi nimel tooma ohvreid. Lahutama oma abielu naisest, keda ta armastas ja jumaldas. Abielluma keisri tütrega, et see häbise ei jääks. Ta ustav sõber Seianus kurirarvitas ta usaldust, mis viis ta perekondlikele tülidele ja mille tagajärjel kannatasid ta venna lapsed. Teda süüdistati aluseltult mõrvades. Seetõttu ei armastanudki Tiberius Roomat, vaid elasvabatahtlikus pagenduses Rhodosel ja Capril. Lisa Tänu ta sõbrale Sigmundile, kes oli Germaani prints, see järel vang, keda sunniti teenima gladiaatorina, päästeti häbiväärsest surmast Tiberiuse poolt. Sigmund teenis teda järgnevalt tema orjana, vabakslastuna ja sõbrana. Ta usaldas Tiberiuse memuaarid kristliku kiriku pastori Timotheuse kätte, et see seda alal hoiaks, nagu ta ise seda oli teinud.Tänu sellele on
Goriot'l oli medaljon, mille ühele küljele oli graveeritud Delphine ja teisele poolele Anastasie. Oma tütarde kohta rääkis ta ainult head. Kui härra Goriot teada sai, et Rastignac tema tütardega suhtleb ning neid lähemalt tunneb, tahtis oma laste kohta kõike teada. See sidus hetkega kahte naabrit omavahel. Härra Goriot küsis isegi Rastignacilt tema vesti, mille peal oli Delphine de Nucingen nutnud. Alles surivoodil taipas Goriot, et tema tütred teda väga palju ei armastanudki. Ma arvan, et härra Goriot hoolis oma tütardest liiga palju ja just see viiski ta tütred temast eemale. Goriot oli olnud liiga hea oma tütarde vastu ning täitis kõik nende soovid. Tänu sellele ei saanud aga tema tütred teada seda, et elus ei saa kõike, mida tahetakse. Delphine de Nucingen ja Anastasie de Restaud aga ei olnud sellega harjunud ning kui nende mehed neile raha ei andnud. Mehed lubasid naiste kulutused isiklikult kinni maksta, kuid ütlesid,et raha nende kätte ei anna
kirja, et nad kohtuksid järgmine öö pimedas ruumis, aga tegelikult läks ta ise de Wardes'i asemel. Kui d'Artagnan oli teel Londonisse, kohtus ta de Wardes'i ja haavas teda ja kui nad seal pimedas olid, siis mileedi andis de Wardes'ile (kes oli tegelt d'artagnan) kirja, kus ta lubas tappa d'Artagnani tema haavamise eest. D'Artagnan kirjutas ka teise kirja, kus vastas jälle de Wardes'i eest. Ta kirjutas sinnna, et mileedi peab ootama tema armastuse pärast või, et ta polnud teda kunagi armastanudki (vms.) Siis sai mileedi nii kurjaks, et palus d'Artagnanil de Wardes tappa. Vastutasuks läks ta d'Artagnaniga voodisse ja kui d'artagnan seal temaga voodis oli, tõotas mileedi taaskord talle teda igavesti D'Artagnan küsis üle et kas ta armastab teda ükskõik mis juhtub ja mileedi lubas igavest armastust. D'Artagnan tunnistas üles, et see pole esimene kord kui nad voodis on, et eelmine kord nad käisid siis kui olid pimedas ja ta teeskles krahv de Wardes'i
- seejärel mõtles endale pöörase ja ebatavalise riietuse selga, millega käiks ringi vaid õhtuti, läheks ooperisse, lahkuks vaatuse keskel ja otsiks üles oma narkomaanist AIDSiga kallima - veel mõtles ta välja praktilise riietuse juhuks, kui ta koos Franziga elaks 16. - mt ja Angelo kõnede lõppedes ütles viimane alati prantsuse keeles, et ma suudlen sind, juhul kui D-d läheduses polnud, mis tundus minategelasele kui päris suudlus, mt polnud armukade, võib-olla ei armastanudki Angelot, vaid tahtis temaga rääkida, mida tehes ta kaugenes inimeste maailmast - mt jumaldas Angelo juures tema eimiskit, sest ta oli väsinud kõigist neist, kes midagi on 17. - mt käis muuseumis, tal oli priipääse - pani selga Franzu kingitud siidisärgi ja mõtles, kas võtta ka kätte tema kingitud portfell, siiski seda ei teinud, võttis mustad dokumendikaaned, et asjalikum välja näha, Franzul oli hea maitse
annaabi.ee 
