Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olevat osutunud probleemiks kuna Aalto pakutud õhukest seinakonstruktsiooni Eestis teha ei osatud, seinad ehitati mitte 45 cm vaid 65 cm pakused ning mõõdeti sissepoole, mille tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära. Suur probleem oli ka lameda katusega, millest juba esimene vihm läbi sadas. ,,Kogu Tartu seletab, et selline katus on jumalavastane nähtus ja sellepärast jääbki läbi
Malmsillad 18. sajandi lõpuni olid Euroopas põhilised ehitusmaterjalid looduslik kivi, tellis ja puit. Rauda kasutati vaid sepistatud kinnitusdetailidena. Erandjuhtudel kasutati rauda ka kettidena. Esimest korda kasutati rauda silla konstrueerimiseks 1781. aastal üle Severni jõe ehitatud sillal Coalbrookdale'is Inglismaal. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtu, mis võimaldas rauast sildu ehitada, idee pärineb kahelt rauameistrilt Abraham Darby'lt ja John Wilkinsonilt ning kohalikult arhitektilt Thomas Farnolls Pritchardilt. Selle esimese metallsilla sille on 30,5 meetrit ja kõrgus 12,8 meetrit. Silla kaarte üldmass on 378 tonni. Hetkel on sild kasutusel
vahetusse lähedusse, jättes Meremõisa müürid romantilisteks varemeteks keset metsaparki. Juba keskajal asus Keila-Joal veskikoht, mis oli 17. sajandil saanud mõisa staatuse joast pärineva nime Schloß Fall all. Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila-Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. Uue mõisahoone projekti tellis Alexander von Benckendorff Peterburi arhitektilt Hans (Andrei) Stackenschneiderilt. Hoone püstitati joa kõrvale jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski asub sissepääs. Uste kohal on kaunid pitsilised malmist varikatused
renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutusele tuli mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, Pierre Mansarti- nimeliselt arhitektilt. Arhitektuur Prantsusmaal: Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Loss on paljude andekate arhitektide. 9.Rokokoo arhitektuuri- Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid
Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm. 6 KAKSIKTORNID Koos 7 World Trade Centeri ehitusega 1980. aastatel, oli WTC kompleksis seitse ehitist, kuid kõige tähtsamad ja märgatavamad olid kaksiktornid, ehk siis Lõunatorn ja Põhjatorn, mis mõlemad olid 110-korruselised ja 411 meetrit kõrged. Pressikonverentsil aastal 1973, küsiti arhitektilt Minoru Yamasakilt, "Miks kaks 110-korruselist maja? Miks mitte üks 220- korruseline?" Tema vastus oli: "Ma ei tahtnud inimsuse piiridest välja minna". Kui Põhjatorn valmis 1972. aastal, sai sellest suurim ehitis kogu maailmas kaheks aastaks (hiljem võttis selle üleChicago Sears Tower), möödudes Empire State Building'u kõrgusest, peale seda kui ESB oli maailma pikim olnud juba 40 aastat. Põhjatorn oli 416 meetrit kõrge ja sellel oli telekommunikatsiooni antenn, mis lisati katusele 1978
Haapsalu turismimagneteid. Kuursaal Mereäärsele Promenaadile 1898. aastal rajatud puitpitsiline Kuursaal on ainsana Eestis säilinud algkujul ning töötab endiselt suverestoranina. Kuursaalid olid pea kõigis suvituslinnades, kuid Haapsalu oma muudab ainulaadseks see, et ta on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis. Promenaadile kuursaali rajamise idee oli linnaisadel juba 1886. aastal. Üksteist aastat hiljem tellis Haapsalu Aianduse Selts Eestimaa kubermangu arhitektilt Otto Knüpferilt selleks projekti. Pikka aega arvati, et hoone ehitati valmis alles 1905. aastal, kuid ajaloolaste viimased uurimused näitavad, et kuursaal seisab Promenaadil ilmselt juba 1898. aastast. Hoone ehitati algselt merre, kuid hiljem on tema ümbrust täidetud. Kuursaal koos tema kõrval asuva kõlakojaga oli selle sajandi esimesel poolel üks Haapsalu suvituselu keskpunkte. Seal mängis orkester kaks korda päevas, esinemas käisid näitlejad ja muusikud Tallinnast, see oli
Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutati rustikat, topelt pilastreid/sambaid. Kasutusele tuli ka mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, François Mansart'i- nimeliselt arhitektilt. Prantsuse baroklik klassitsism sai alguse Louvre'i lossi idafassaadi ümberkujundamisest, mille teostas Claude Perrault. Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse
Paljud (abituriendid) _____________________________________ on noorematele eeskujuks. 0,5 p 55 Mul toredat on rääkida nüüd sellest muinasjuttu, Kõik see, mis muidu oleks tulnud aasta raske tööga, et ihkas keegi talumees kord rikkaks saada ruttu. käes talumehel oli kõigest ühe päeva-ööga. 2. Klient nõudis arhitektilt maja (detailseid) ____________________________________ plaane. 0,5 p 56 Üks viis on hoolsalt töötada ja teenida nii raha, Kuid külarahvas, nähes mehe varanduselasu, 3
Mida on vaja sellise plaani koostamiseks? 1. Joonist ja töökirjeldusi, et maksumusplaan nendega siduda 2. Maksumusanalüüsi võrreldava projektiga On erinevaid seisukohti selle kohta, kui täpsed peavad olema andmed maksumusplaani koostamisel, ja seetõttu on vaja käsitleda ka seda teemat. Nii õppides kui praktikas tahab maksumusplaanija saada alati tõeseid fakte. Seetõttu on tema loomulik soov enne maksumusplaani koostamist saada maksimaalselt andmeid arhitektilt, et täita enda jaoks seni veel mõned tühjad lüngad. Täielikule maksumusplaanile võib lisada ka üksikasjaliku seletuskirja arhitektile, kirjeldades ehitist ning lisades, millistele andmetele maksumusarvutus tugineb. Arhitekt võib 7 küll muuta suvalist üksikasja vastavalt oma soovile ja vajadustele, kuid iga selline muudatus muudab ka maksumusplaani
annaabi.ee 
