standardiseeritud andmete puhul on tagatud kõikvõimalike erinevate dokumendihalduse tarkvarade abil loodud dokumentide metaandmete ühildumine teiste programmidega, ka detailotsingud erinevate infosüsteemide vahel on võimalikud vaid korralike metaandmete olemasolul. Samuti on standarditele vastavad metaandmed vajalikud dokumentide eksportimiseks süsteemist välja- vähendamaks mahukaid tööprotsesse metaandmete väljatrüki näol, et arhiivil oleks võimalik üle võtta elektroonilised metaandmed otse dokumendihalduse tarkvarast.4 Standarditele vastavad metaandmed aga võimaldavad arhiivil hinnata dokumendi autentsust ja selle säilitusväärtust ning võimaldada hiljem teabe kestmine ja kasutamine, samal ajal seda säilitades. 1 Franks, P ja Kunde, N. ,,Why metadata mattes". The Information Management Journal (2006)http://www.arma.org/bookstore/files/Franks-Kunde1.pdf (18.04.2012) lk. 56 2 Franks, P ja Kunde, N
arhivaale, neid korraldama ja viisteist aastat säilitama ning siis üle andma Riigi Keskarhiivi. Saksa okupatsiooni ajal nimetati arhiiv Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiiviks. Märtsipommitamise ajal hävis Maneezi tänava hoone. Seoses Eesti taasiseseisvusega 1991. aastal ja sellega kaasnenud reformidega kasvas märkimisväärselt Riigiarhiivi poolt väljastatud omandi- ja sotsiaalõiguslike teatiste arv. Arhiivil tuli vastu võtta suurel hulga dokumente tegevuse lõpetanud nõukogudeaegsetest asutustest ja erastatud ettevõtetest , palju väärtuslikku materjali saadi Eesti pagulastelt. 3. STURKTUUR 3.1 Järelvalveosakond Järelevalveosakonna põhiülesandeks on arhiivijärelevalve alla kuuluvate arhiivimoodustajate nõustamine, nende üle järelevalve teostamine, arhivaalide hindamine. Järelevalveosakond annab arvamusi järelevalvealuste asutuste dokumentide loetelude kohta, viib
ja taastamiseks tõenäolistes ohuolukordades. (3) Tegevuskava kehtestatakse ohuplaanina või mõne teise seadusest tuleneva ohutust ja päästetöid käsitleva akti osana. 19. Kuidas on võimalik arhivaale kasutada? Arhivaalide kasutamise tagamine (1) Arhivaalide kasutamiseks peab avalikus arhiivis olema uurimissaal või vastavalt sisustatud töökoht. (2) Arhivaalide ja nende kasutuskoopiate kasutamiseks peab kasutaja olema registreeritud. Avalikul arhiivil on õigus nõuda isikut tõendavat dokumenti. (3) Kasutuskoopia olemasolul väljastab avalik arhiiv koopia. Originaalarhivaali väljastamise üle kasutuskoopia olemasolul otsustab avalik arhiiv. 20. Mis on arhiiviteatis? Arhiiviteatis on päring (arhiividokumentide koopiate saamiseks või teabe andmine päringus püstitatud küsimuse kohta) kirjalikus vormis mis sisaldab; 1) päringu esitanud isiku nimi või asutuse nimetus; 2) päringu esitaja kontaktandmed;
(4) Arhivaalide transportimisel pakitakse need vastavalt formaadile, seisundile ja teabekandja tüübile ning tagatakse nende kaitse kahjustumise ja varguse eest. . 10. peatükkArhivaalidele juurdepääsu korraldamine § 33. Arhivaalide kasutamise tagamine (1) Arhivaalide kasutamiseks peab avalikus arhiivis olema uurimissaal või vastavalt sisustatud töökoht. (2) Arhivaalide ja nende kasutuskoopiate kasutamiseks peab kasutaja olema registreeritud. Avalikul arhiivil on õigus nõuda isikut tõendavat dokumenti. (3) Kasutuskoopia olemasolul väljastab avalik arhiiv koopia. Originaalarhivaali väljastamise üle kasutuskoopia olemasolul otsustab avalik arhiiv. § 34. Teabe vahendamine vastusena päringule (1) Avalik arhiiv vahendab teavet arhivaalide olemasolu kohta ja arhivaalides sisalduvat teavet vastusena asutuste ja isikute suulistele ja kirjalikele päringutele.
kronoloogiliselt kui ka enne dokumentide loetelu kehtestamist loodud arhivaale korrastada sarjasüsteemis. Igale konkreetsele juhtumile tuleb läheneda individuaalselt. Nõukogude perioodil korrastatud ja kirjeldatud arhiive üldjuhul ümber ei korrastata ja sama arhiivi osad liidetakse samadel põhimõtetel. Omaaegsete riiklike arhiivide poolt kinnitatud nimistutega arhiivid loetakse hinnatuks. Korrastamata arhiivi puhul tuleb esmalt lasta see avalikul arhiivil hinnata arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks. Üldjuhul tuleb arhiiv üleandmiseks korrastada ja kirjeldada sarjadest lähtuvalt. Järjepidevalt tegutseva asutuse arhiivi korrastamisel tuleb üleminek kronoloogiliselt korrastus-süsteemilt sarjasüsteemile läbi arutada ja otsustada koos avaliku arhiiviga. Sarjadena liigitatud arhiivi osa kirjeldatakse uues nimistus. 1990ndatel loodud asutuste arhiivi korrastamine võiks toimuda sarjapõhisest liigitusskeemist lähtuvalt
Filme säilitati tollal Riigiarhiivi hoone juurde kuuluvas Landskrone tornis. Juunisündmustele järgneval perioodil, II Maailmasõja ajal tabas Eesti filmifonde korvamatu kaotus. Segastel asjaoludel läks suurel hulgal kaduma arhiivi üleandmiseks ettevalmistatud Eesti Kultuurfilmi negatiive. Iseseisva arhiivi asutamine 1971. aastal alustaski iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA). 1970-1980.ndatel aastatel oli arhiivil keskmiselt 15 suuremat kogumisallikat, nende hulgas kinostuudio "Tallinnfilm", Eesti Televisioon, Eesti Raadio, Eesti Telegraafiagentuur (ETA), 4 vabariiklike ajalehtede ja ajakirjade toimetused. Arhivaale saadi ka teistest arhiividest, muuseumidest, fotograafide erakogudest ja eravaldajatelt. Algul kasutasid arhiivi 16 töötajat Toompea lossi ruume. 1972. aastal saadi ja remonditi
säilitustähtajad. Venemaa arhiivindus: Ivan IV arhiiv, vene arhiivinduse väljakujunemist mõjutanud korraldused ning iseloomulikud jooned. Vanimad arhiivid asusid Kiievi-Venes, palju käsikirjalisi kogusid asus kloostrites, mis tollased tähtsamad hoiupaigad. Ühtteist hoiti ka vürstikodade juures. Varasemaks ülevenemaaliseks arhiiviks Ivan IV arhiiv, kuhu koondati ka sõjasaagina kaasa toodud materjale. Arhiivil oli Venes praktiline rakendus arhiivi ei peetud ajaloo või kultuuri huvides, seda peeti "valitseja praktiliseks kasuks" Vene arhivaarid peavad oma arhiivinduse sünniajaks Peeter I reforme, millega likvideeriti vanad asutused. Peeter I tegevus tõi kaasa reformid nii riigiasutustes kui arhiivides. · 1711 loodi Senat (algselt kõrgem seadusandlik- ja juhtimisorgan) · 1712 ka Senati arhiiv. Võeti kasutusele termin "arhiiv".
hävitamise või kahjustuste kohta. Arhiiviskeemi koostamisel - Võetakse aluseks dokumentide loetelu ja arhivaalide loetelu - Tutvustatakse korrastatavate arhivaalide koosseisuga Arhiiviskeem on nimistu kavand. 6 4. Taotluse menetlemine- avalik arhiiv vaatab taotluse läbi ja kooskõlastab arhiiviskeemi ühe kuu jooksul, arvates taotluse saamise päevast. Arhiiviskeemi kooskõlastamata jätmisel tuleb avalikul arhiivil esitada motiveeritud põhjendus. 5. Arhiivi korrastamine- organisatsioon koostab kooskõlastatud arhiiviskeemi alusel arhiivinimistu ja korraldab arhivaalid sellele vastavalt. ARHIIVINIMISTU Nimistu on otsivahend, mis võimaldab arhivaalide olemi kindlakstegemist ja juurdepääsu arhivaalidele. Nimistus esitatakse arhiivikirjeldus ja loetletakse säilikud. Arhiivikirjeldamisega antakse ülevaade arhiivimoodustamisest.
annaabi.ee 
