sellega tagasid mõisad endale järgmisteks kümnenditeks üpris kindla lisasissetuleku allika, seda enam, et müüki mineva maa hind aja jooksul järjest tõusis. 7 Kasutatud lehed: 1. http://www.laekvere.ee/muugamois/?page_id=56 2. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15705 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Timoleon_von_Neff 4. http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=134 5. http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=130 6. http://estonianmanorhouses.blogspot.com/2010/07/muuga-mois-laekvere-vallas- laane.html 7. http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/arhitektuur_a_historitsism_sisu.html 9
[7] Joonis 1. Põhjakülg Joonis 2. Lõunakülg 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barokk. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk (21.10.2012) 2. Külauudised. [WWW] http://www.kylauudis.ee/2010/09/19/loppes- laupa- moisa- restaureerimine/ (23.10.12) 3. Lannes, A. (1997) Arhitektuuri ajalugu: meelespea. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 4. Laupa mõis. [WWW] http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=146 (22.10.2012) 5. Laupa mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Laupa_m%C3%B5is (22.10.2012) 6. Praust, V. Eesti Mõisaportaal. [WWW] http://www.mois.ee/ (21.10.2012) 7. Raam, V. Eesti arhitektuur 3. Tallinn: Valgus, 1997. 8. Mälestised · 15131 Laupa mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15131 (24.10.2012) 7
välisautoreid. 5 Kasutatud kirjandus Epner, L., Metste, K., Olesk, S. 2005. Vanem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri. Murray, Alan V. Eesti keel Heinriku kroonikas. www.keeljakirjandus.eki.ee/559-572.pdf. 25.04.11. Eesti keele ajalugu. www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keele_ajalugu. 25.04.11. Millest jutustab Käsu Hans?. www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32. 25.04.11 Lühhike öppetus. www. et.wikipedia.org/wiki/Lühhike_öppetus. 25.04.11. Tarto maa rahva Näddali-Leht. www. et.wikipedia.org/wiki/Tarto_maa_rahva_Näddali-Leht. 25.04.11. 1. Henriku Liivimaa kroonika XVIII. 8, lk 154/155 2. Hans, Käsu 1714. EELK Tartu Jaani koguduse kirikuraamat. Tartu 6 Lisad
3 aastani. Nekrutikohuslastele, kes olid saanud 25 aastat vanaks, võis passi anda maksimaalselt üheks aastaks. Väekohuslastele tuli väljastada pass punasel blanketil, mitteväekohuslastele anti aga valge pass (valgepassimees). Rannasõidu meremeestele mõeldud merepass, mida anti kuni kuueks kuuks, oli trükitud sinisele paberile14. 13 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk 156 14 http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=93 02.11.2011 11 1868. aastal kehtestati vallakogukonnaseadus, mis vabastas kogukonnad mõisa ülemvõimu alt ning keelustati teoorjus. 6. Muutused eestlaste elus seoses pärisorjuse kaotamisega Maal süvenev ülerahvastatus ja uute töökohtade tekkimine linnades pani aluse inimeste siirdumisele maalt linnadesse. Ulatuslikum maarahvastiku liikumine linna
Ta mõtles, et miks nii naljakas ja vanaaegne kostüüm ning vaatas uuesti, kuid seal polnud hingelistki. 6 6 Pildid 7 Mooste mõisa peahooned erinevatel aastatel. Mooste mõisa peahoone teiselt poolt. 8 Viinavabrik Kellatorn 9 7 Kasutatud kirjandus http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=33 http://piksel.ee/mooste/index.php? sid=yclM4Enr1qnFcq_&tid=cnWFlQy4Q51EeEy3STTQTW1c2EPPtkbEQQxnEcPP http://www.mois.ee/voru/mooste.shtml http://www.mooste.edu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=28&Itemid=93 http://www.elu24.ee/?id=21064 Pildid http://www.goestonia.ee/index.php?y=799 10
7. detsember 2011 9) Metsis. Internetis saadaval: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETURO2.htm Viimati vaadatud 7. detsembril 2011Lattik, M. 2009. Päästke Piiumetsa! Internetis saadaval: http://www.metsaselts.ee/index.php? 11 option=com_content&view=article&id=525%3Apaeaestke-piiumetsa&Itemid=156 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 10) Mõis ja talurahvas. Internetis saadaval: http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php? tree_id=151 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 11) Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/13295630 Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 12) Pae, T., Sokk, H., 2009. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene. Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 28, 78, 146 13) Rannap, R., 2001. Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses. Internetis saadaval: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/riinu
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
loogiline jne. 3. Keele korrektsus ja stiili sobivus. 4. Vormistamise korrektsus, sh viitamine. 5. Õpilase aktiivsus uurimisprotsessis. 6. Töö kaitsmine. Soovituslik kirjandus Kasik, R. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2005. Hage, M. Näpunäiteid algajale uurijale. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi aastaraamat nr 1, 1997. Arhiivikool, rahvusarhiivi õppekeskkond http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php? tree_id=91 LISA 2 55 Uurimistöö juhendamine põhikoolis Kadri Sõrmus Õpilasuurimuse kirjutamine seab õpilasele kõrgeid nõudmisi, kuna selle koostamine on
annaabi.ee 
