Lakabi- keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moseed, mida hakati ehitama 7.sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal
Vanaaja muusika Muusika sai alguse , väga ammu juba sellest ajast , kui maal on elanud mõtlev ja suhtlev inimene. Inimesed on juba kaugetest aegadest püüdnud ennast erinevatel viisidel väljendada ja üks neist on kindlasti muusika. Muusika on vanem kui verbaalne ehk sõnaline keel. Inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast on pärit erinevatelt allikatelt nt arheoloogilistelt väljakaevamistelt, kalju- ning muude jooniste põhjal, mis on kujutanud muusika ja tantsuga seotud rituaale. Muusikale on tihti omistatud võlujõudu ja jumalikku algupära jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Tollal püüdsid inimesed jäljendada erinevaid loodushääli , imiteerides lindude ja loomade poolt tekitatud helisid. Muusika oli loodusrahvaste jaoks tihedalt seotud igapäevase eluga , nimelt kasutati seda erinevatel eesmärkidel , loodusrahvad pidasid väga oluliseks
Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Islami ornament Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kasutatud materjal: http://www.reelikarokunstiajalugu.weebly.com/ http://et.wikipedia.org/ http://www.annaabi.com/ http://www.images.google.com/
Läbi aegade on eestlased oma ehetel, kudumitel ja peremärkidena kasutanud geomeetrilisi märke. Osad neist märkidest on sümbolid, mis omavad kindlat tähendust ja eesmärki. Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal.Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Eesti rahvuslikke sümboleid ja ornamente on olnud suhteliselt keeruline tõlgendada. Ornamendi või selle motiivide tähendus on eri kultuurides tihti erinev. Rahvalt rahvale ja ajas edasi liikudes muutuvad sümbolite tähendused ja võib juhtuda, et algtähendused lähevad kaotsi. Näiteks on nii juhtunud risti sümboliga või haakristiga. Ornamentide levikul tuleb arvesse võtta ka moehoovusi, mis seostuvad alateadvuse ja emotsioonidega. See tähendab, et
panaeolus liigid ja Psilosybe cubensis mis on tänapeval ka tuntud kui kuulus "Magic Mushroom". On mõningaid arheoloogilisi tõendeid, et neid kasutati iidsetel aegadel. Mitmetel kiviaja koopa maalidel on ära tuntud samaanlike seente kasutamist, võimalik, et psilotsüüb tüüpi. Hallutsiogeenseid Philocybe liike on ajaloos kasutatud mesoameerika põlisrahvaste poolt ennustamiseks ja ravimiseks enne kolumbia aegu, kuni tänase päevani. Seene kujulised kujud, mis on leitud arheoloogilistelt kohtadelt näitavad, et hallutisnogeenseid seeni hakati kasutatama juba väga ammu. Seente kive ja motiive on leitud maiade templi varemetest Guatemalas, kuigi on olemas märkimisväärne poleemika selle üle, kas need objektid näitavad hallutsinogeensete seente kasutamist või kas neil oli mingi muu tähendus koos seene kujuga või on lihtsalt kokkusattumus. Hallutsinogeenne Psilocybe liik oli tuntud asteekidele kui "jumalik seen" ja seda serveeriti asteekide valitseja Moctezuma II ajal
ANIMISM - usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. MAAGIA - Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub jahil päris loomaga sama. ORNAMENT - on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Pronksiajal loodi arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid ornament. Nendega kaunistati esemeid ja ehteid saamaks head õnne. Arvati, et esivanemate vaimud kaitsevad neid, kui viimaste kujutisi endaga kaasas kanda.
4 5. Ühtlasi lõi kiri eeldused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks. See võimaldas üles tähendada pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Kuid kirjaga kaasnes ka kõrgkultuur selle sõna kitsamas tähenduses arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus." Andmeid vanaaja muusika kohta saame: 1. Arheoloogilistelt väljakaevamistelt. Paraku on instrumendid looduslikest materjalidest ja aja jooksul lagunenud. Terve pilli leid on suur haruldus. 2. Musitseerimist kujutavatelt kunstiteostelt. Paraku pole muistse kunstniku eesmärgiks olnud edasi anda pillide täpseid proportsioone. 3. Kõikvõimalikest kirjalikest allikatest, sealhulgas muistsest ilukirjandusest (,,Gilgamesist", Vanast Testamendist").
c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mitmesugused 18.-19. Sajandi publikatsioonid jne. 2. Rahvaluule allikad 3. Keelelised allikad: murdetekstid ja kohanimed 4. Arheoloogilised allikad: a) arheoloogilised arhiiviallikad – kihelkonnakirjeldused, aruanded, juhuteated, juhuleiud b) teave pühapaigale pühendatud arheoloogilistelt välitöödelt 5. Kartograafilised allikad: a) ajaloolised kaardid, talukaardid, külakaardid, mõisakaardid, piirikaardid, katastrikaardid, maakonnakaardid b) tänapäevased kaardid 6. Kodu- ja kultuuriloolised ning muud allikad: kihelkonnakirjeldused, koduloolaste käsikirjad ja publikatsioonid, erineva mahu ja sisuga trükised 7. Tänaseni säilinud suuline teave: kohapärimus, teadmised, kogemused, mälestused Kirjalikud alaooallikad
loodusnähtuste hingestatusesse. Maagia- on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Ornament- n geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST 5 Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus, mille keskuseks Kairo, Teeba Usundi mõju kunstile: seal oli polüteistlik usund Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat
Nende hoonete puhul on ka alla pandud neljakandilistest palkidest tehtud raam. Nurkadesse ei ole enam maa sisse surutud poste pandud. Sõrestikhoone edasiarendus on Fachwerk ehk vahvärkhoone. Põhimõtteliselt on see samuti raamkonstruktsioonhoone, kuid vahed ei ole täidetud laudade ega palkidega, vaid tellistega. Väga levinud on need Saksamaa vanades linnades. Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese eeskojaga. 15.-16. sajandil on Eesti linnades levinud juba teist tüüpi kivihooned, mida nimetatakse dieledornse tüüpi elamuks. Need on sellised tüüpilised kivihooned, mida on Tallinnas säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba, mis võis omada paljusid eesmärke
annaabi.ee 
