Kloroplastide ja mitokondrite DNA hulk on ca: (x) 10% prokarüüootse raku DNA hulgast; () 50%; () 100%; () 1%; () 0.1% Toksilisi õitsenguid põhjustavad: (x) Haptophyta; (x) Dinophyta; (x) Raphidiophyceae; (x) Cyanophyta; () Phaeophyceae; () Rhodophyceae; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyceae; () Xantophyceae; () Chrysophyceae SÜSTEMAATILINE OSA Sinivetikad. Kuuluvad fülogeneetiliselt: (x) gram - eubakterite hulka; () gram + eubakterite hulka; () purpurbakterite hulka; () arhebakterite hulka; () rohevetikate hulka; () glaukofüütide hulka; () primitiivsete prümnesiofüütide hulka Sinivetikad on eluvormilt: () amööbed; () monaadsed; (x) kokkoidsed; (x) niitjad; (x) koloonialised; () sifonaalsed; () sifonokladiaalsed Sinivetikatel puuduvad: (x) mitokondrid; (x) golgi aparaat; (x) tuum; (x) endoplasmaatiline retiikulum; () ribosoomid; () DNA; () RNA; (x) vibur; () gaasivakuoolid; () varuained; () klorofüll
e) Esmaste fotosünteesijate teke ß kaitse valguse eest (elu heidikud asusid päikse kätte elama) (1) Energia tekkis energia kasutamine. (2) Fotoheterotroofid, fotos¸nteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus. Esmane fotosüntees oli palju lihtsam. Fotoheterotroofid- orgaanilist ainet lagundavad aga ATPd saavad fotosünteesi käigus. Proterosoikum oli fs ajastu. Fotosünteesi käigus tekkis agressiivne jääkaine O2. Veepõhise fs teke à arhebakterite surm. f) H2O-fotosünteesi teke à hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g) Eukar¸oodid e päristuumsed. 1,5-2 mlrd a. Rõngaskromosoomid ja pulkkromosoomid) Päristuumse eellane, loobus rakukestast, läks uude/ohtusse kk, aga toidu saamine oli probleem. Võttis raku sisse vakuooli. Kromosoomide tekeà kogus ühte suurde vakuooli pooleks hammustatud kromosoome, mida vb saab hiljem
suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevad ühe osa isepuhastusega, lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. Kus võib leida termofiilseid mikroorganisme Kuumaveeallikates, Vulkaanilistes väävliallikates, Mere põhjas (magmaga kokkupuute alad), Eriti arhebakterite hulgas, metanogeenid ja väävli oksüdeerijad, Tahkemad membraanid, rohkem küllastunud rasvhappeid, termostabiilsed valgud ja ribosoomid, väikesed rakud Nimeta mõni miktoob, mida kasutatakse reostuse indikaatorina - Escherichia coli Dünaamika 2 põhitüüpi - 1)välisfaktorite rütmilistest muutustest tingitud - ööpäevane ja sesoonne dünaamika, aastatevahelised erinevused, mis on tingitud Päikese tsüklitest; 2)suktsessioon - ühe
vabalt tsütoplasmas, vähe. Vakuoolid Puuduvad Puuduvad Tsentraalvakuool Väikesed Tsütoplasma Jäik ja liikumatu Vedelam ja liikuvam Rakukest Esineb. Koosneb Puudub Tselluloosist Kitiinist peptiidoglükaanist. (aga on ka erandeid Arhebakterite nt: lülijalgsete rakukest võib väliskesta rakud) koosneda valkudest, süsivesikutest või muudest ainetest, aga mitte peptiidoglükaanist. Tsütoskelett Uuemate uuringute On On On põhjal olemas Viburid Väiksemad, Suuremad, koosnevad tubuliinist koosnevad
Bakter kehavälise seedimisega prokarüootne organism. Eukarüootsuse kujunemise astmed: 1. Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuk obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe tekkis nii arhe- kui eubakterite hulgas. Kasutati vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Keerulised laguahelad, heterotroofsel toitumisel olulisel kohal antibiootikumid. 2. Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal tekkis fagotsütoosi võime, tekkis loomne toitumine, sest toitu oli vähem. Tekkis raku sisetoes ja liikumine toidu ümber, loivamine ja amööbne liikumine. Seediti väike osa saagist. 3. Nälja piiril elades võis saaki neelates oma seedimise ja kaitsevõimega raskusi tekkida, seedimata võis jääda saagi kromosoom, mis võis liituda organismi enda omaga. Tekkisid hulgakromosoomsed rakud, mis olid effektiivsemad ja raskemini neelatavad. Hakkas kujunema mitoos
Lisaks praimeritele ja DNA-le peavad sellele segule lisatud olema DNA polümeraas ja nukleotiidid, et süntees saaks toimuda. Ühe suure erinevusena tavalisest replikatsioonist ei pärine PCR-il reegline paljundatav DNA ja reaktsiooni läbi viivad ensüümid üldse samast organismist. Tavaliste eukarüootide ja prokarüootide endüümid lihtsalt ei peaks vastu temp-ile, mida PCRil kasutatakse ning häviks. Seetõttu kasutataksegi kasvavate bakterite ja arhebakterite DNA polümeraasi. Prokarüoodid (eriti arhed) elavad sageli väga ekstreemsetes tingimustes ja osad nendest kohanenud kasvuks nt. Kuumaveeallikates. Taq-polümeraasi PCR-i jaoks saadaksegi ühelt selliselt bakterilt. See polümeraas lisab DNA ahelasse u 100 nukleotiidi/sek, nii et sünteesifaasi pikkus varieerub sõltuvalt sünteesitava DNA fragmendi pikkusest. Pärast sünteesi segu uuesti kuumutatakse 94 kraadid ja algab uus PCR tsükkel.
Võivad vahendada eksonite vahetust, kuna aktsepteerivad mobiilsete elementide insertsioone. Mõnikord väga pikad (>1Mb). Tekkinud koos eukarüootsuse tekkega, Grupp I ja II intronid esineb keeruline sekundaarstruktuur. On isesplaisuvad. Esinevad nii bakterites kui eukarüootides, esmajoones tRNA ja rRNA geenides. Võivad käituda mobiilsete elementidena. Grupp I ja II erinevad splaisingusignaalide poolest. Grupp II omab RT aktiivsust, grupp I vajab splaisinguks vaba guaniini, Arhebakterite intronid esinevad tRNA ja rRNA geenides. Konserveerunud struktuur ning self-splaising puuduvad. Esinevad valgulised splaisingufaktorid, puuduvad trans-toimivad RNA molekulid. Intronite päritolu: Intronid esimesena (intron first hypothesis) postuleerib, et intronid ja RNA splaising on jäänukid RNA maailmast ja eelnesid prokarüootsetele introniteta geenidele, mis kaotasid splaisingu võites efektiivse geeniekspressiooni, Intronid
Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid – nii konkurentide tõrjeks kui söögi surmamiseks. 2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja seeditu maksimaalne imendamine, milleks oli vaja seeditav objekt/subjekt ümbritseda võimalikult igast küljest – kuna toitu oli nüüdsest vähem. Fagotsütoosi teke eeldas raku sisetoese teket. Raku
Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid nii konkurentide tõrjeks kui söögi surmamiseks. 2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja seeditu maksimaalne imendamine, milleks oli vaja seeditav objekt/subjekt ümbritseda võimalikult igast küljest kuna toitu oli nüüdsest vähem. Fagotsütoosi teke eeldas raku sisetoese teket.
Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid nii konkurentide tõrjeks kui söögi surmamiseks. 2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja seeditu maksimaalne imendamine, milleks oli vaja seeditav objekt/subjekt ümbritseda võimalikult igast küljest kuna toitu oli nüüdsest vähem. Fagotsütoosi teke eeldas raku sisetoese teket.
Erinevalt bakteriaalsetest RNA polümeraasidest ei ole nad Zn-metalloensüümid. Tänu efektiivsusele ja spetsiifilisusele on monomeersed ensüümid leidnud rakendust nii rekombinantse DNA tehnoloogias kui ka RNA produtseerimises in vitro. Komplekssed, multimeersed RNA polümeraasid on kirjeldatud bakteritel, kuid nad on lihtsamad kui eukarüootidel. Eubakterite RNA polümeraasi holoensüüm koosneb viiest subühikust - 2ßß` + . Arhebakterite ensüüm on keerulisem, enam sarnane eukarüootide polümeraasidele. Arhede RNA polümeraas sisaldab üle 10 subühiku. Need subühikud sarnanevad RNA pol II ja RNA pol III subühikutega. Arhede RNA polümeraas ei seostu E. coli promootoritele. RNA polümeraasi seondumiseks promootorile ja transkriptsiooni initsiatsiooniks on alati vajalikud lisafaktorid. Osa transkriptsioonifaktoreid (TF) on homoloogsed eukarüootsete basaalsete TF-dega (TBP, TFIIB).
annaabi.ee 
