ja kõigile vabu päevi anda. Selliste arengute vältimiseks ei tohiks koolis enam tähistada ka kristlikke pühi. Kriitika: Miks kritiseerida kooli, kui kool järgib riiklikke tähtpäevi? Probleemi peaks lahendama riigi tasandil. Kriitika läheb natuke märgist mööda, kuna argumendis ei kritiseeritagi kooli, vaid põhjendatakse väidet, et kristlikke pühi ei tohiks koolis tähistada. Pole öeldud, kas argumenteerija arvates peaks seda reguleerima kooli tasandil või riigi tasandil. 1,5 p. e. Toomas: Sa usud evolutsiooniteooriat, eks ole? Tiina: Jah, küllap vist usun. Toomas: Aga kuidas sa siis võid astmelist tulumaksu pooldada? Tiina: Miks ma siis ei või? Kuidas see asjasse puutub? Toomas: Kui sa usud evolutsiooniteooriat, siis sa ju arvad, et kogu elu on võitlus, kus tugevamad jäävad ellu, ja nõrgemate aitamine on ainult rumal vastuastumine loodusseadustele
argumentidele. ARGUMENDID eeldused, faktid SEOS järeldamine, tõestamine TEES järeldus, väide, teoreem Tees Tees peab olema sõnastatud võimalikult selgelt, lühidalt ja üheselt mõistetavalt Ühele argumentatsioonile on kohane üks tees Tees peab jääma kogu argumentatsiooni jooksul samaks Tees ei tohi olla vastuoluline Seos Kogemuslik seos Kogemusliku seose puhul argumendid ainult kinnitavad teesi tõepärasust (vähemalt argumenteerija silmis). Põhjuslik seos Põhjusliku seose puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud (formaalse) arutlusega. Üldiselt eeldatakse mingi vastavas valdkonnas tunnustatud uurimismetoodika kasutamist. Formaalloogiline seos e. tõestus Tõeste argumentide (eelduste) korral on tõene ka tees 8 3.11.2009
Loogiline vorm on argumendi nö sisemine, retooriline kuju selle välimine vorm. Iga (tõelise) argumendi struktuuris on seega kolm põhikomponenti: 1) eeldused ehk alus, 2) järeldusotsustus ehk tees, 2) 3) järeldusseos eelduste ja järeldusotsustuse vahel. Argumendi otstarve on veenda kuulajat mingi kaheldava, mittekindla, uudse, uskumusi kummutava teesi tõesuses või õiguses või esitada hüpotees. Teadmislünga täitmine Argumenteerija enda positsiooni parandamine Vastuargumendi ülesanne on argumendi kritiseerimine või täiesti ümberlükkamine Allargumendi põjendav funktsioon suuremas argumentatsioonis Nii kirjeldusel kui Al on hulk väiteid. Kuid kirjeldusel on kirjeldamise ülesanne, mitte veenmiseül. A-l on veenmisfunktsioon. Ja kirjeldusel puudub struktuur. Kõigepealt – milles see seletus sarnaneb argumendiga? Esiteks, seletustel on teadaandmise ja
Võimalikult vähe viitab ta piiblile. Sest oli veendunud, et mittekristlasi pole võimalik veenda piibli abil. ''Summa theologicae'' suunatud algajatele tudengitele. Annab ülevaate kristlikust õpetusest. Lähtutakse eeldusest, et seda loeb kristlane ja toetutakse piiblile. Suudab näidata, et uskumine ja mõtlemine ei vastandu. 4. PILET 1. Duns Scotus ja skotism Sotlane. Kolib kölni. Kirjutab raskepäraselt. Ta nime hakatakse kasutama puupea nimetusena. Samas tugev argumenteerija. Vaatab eelnevalt õp kriitilselt. Kirjutab AT vastu. Kumb olulisem: mõistus/tahe? AT: mõistus (tahe järgneb) DS: tahe(mõistus näitab tahtes, mis võimalik aga tahe ei pruugi seda järgida). Asjad pole seepärast nii, et jumal nõuaks vaid jumal on omal vabal tahtel nii otsustanud. Üks jumala vabaduse aspekt: predestinatsioon. Toob seal 4 momenti välja, näiteks peetrus: 1. jumal määras peetruse igavesse kirikusse (õndsusseisund) 2
väga hästi, mida ta tundis esineb vähestel isikutel 3) Kujundiline rajaneb heal fantaasial; seisneb vormi, ruumi, harmoonia jt salvestamisvõimes ja meenutamsies võib olla kunstiloomingu lätteks, loovisikutel hästi arenenud 4) Sõnalis-loogiline spetsiifiline inimestele (teised võivad esineda ka loomadel)- keele vahendusel antud mõtted, hästi arenenud mäluga on loogiline ja hea argumenteerija (probleemiks võib olla loovuse vähesus) Ajutunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel liigitatakse: 1) Sensoorne (ülilühialjaline) väga lühikese ajalõigu (vähem kui 1 s) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; tajumine ja info saamine ilma sensoorse mäluta oleks võimatu (kuidas tajuksime liikumist, ilma et eelnenud mulje jälg säiliks uue tekkimiseni?); Stiimuli liikide põhjal eristatakse:
Nüüd on võimalik diskuteerida selle varjatud eelduse tõeväärtuse üle. Juhul kui ilmneb, et mõni lugupeetud isik laidab kommuniste, aga pole kindlasti fasist, siis võib argumenteerijal tekkida soov varjatud eelduse muutmiseks kujule ,,Kõik fasistid laidavad kommuniste". Ent siis tekib kesktermini viga ja süllogismi kahest eeldusest ei tulene enam lõppjäreldust ,,Sa oled fasist". Loomulikult võib argumenteerija jätkuvalt arvata, et see lõppjäreldus järeldub, ent loogikat oskav inimene peab mõistma, et sel juhul on tegemist kolme eraldi arvamusega, mida kõiki tuleb eraldi põhjendada. Epiheireemiks (epicheirema) nimetatakse lühendatud süllogismi, mille üheks või mõlemaks eelduseks on entümeemid. Epiheireemi skeem: M on P, sest M on N (1) Kõik mu tuttavad on südametud, sest nad on juristid. S on M, sest S on O (2) X on mu tuttav, sest ta on tartlane.
1. Tõlgendamine (teleoloogiline aspekt) 1. i. Keeleline 2. ii. Ajalooline 3. iii. Süstemaatiline 4. iv. Mõtte- ja eesmärgikohane. Seega juriidiline argumentatsioon tuleb kõne alla siis, kui on vaja langetada juriidiline otsustus. Järelikult on JAT seotud ka argumenteerija subjekti küsimusega. Oluline on tähele panna, et tegu pole suvalise subjekti poolt tehtud juriidilise otsustusega (nt ei kuulu JAT valdkonda ükskõik kui juriidilistel argumentidel põhinev ühe abikaasa poolne argumentatsioon teisele abikaasale sellest, miks ta otsustas laenata tuttavale raha). Õigusteaduses räägitakse juriidilisest argumentatsioonist siis, kui argumenteerimisega tegeleb subjekt, kellel lasub otsustamise kohustus. JAT ongi mõeldud nendele subjektidele, kes
Nüüd on võimalik diskuteerida selle varjatud eelduse tõeväärtuse üle. Juhul kui ilmneb, et mõni lugupeetud isik laidab kommuniste, aga pole kindlasti fašist, siis võib argumenteerijal tekkida soov varjatud eelduse muutmiseks kujule „Kõik fašistid laidavad kommuniste”. Ent siis tekib kesktermini viga ja süllogismi kahest eeldusest ei tulene enam lõppjäreldust „Sa oled fašist”. Loomulikult võib argumenteerija jätkuvalt arvata, et see lõppjäreldus järeldub, ent loogikat oskav inimene peab mõistma, et sel juhul on tegemist kolme eraldi arvamusega, mida kõiki tuleb eraldi põhjendada. Epiheireemiks (epicheirema) nimetatakse lühendatud süllogismi, mille üheks või mõlemaks eelduseks on entümeemid. Epiheireemi skeem: M on P, sest M on N (1) Kõik mu tuttavad on südametud, sest nad on juristid. S on M, sest S on O (2) X on mu tuttav, sest ta on tartlane. Järelikult: S on P X on südametu.
annaabi.ee 
