Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt
augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008. aastast doktor. (6) Põltsam astus Tartu Ülikooli 1987. aastal ja 1992 lõpetas ta selle ajaloo erialal, 1996 sai samas magistrikraadi. Alates 1993. aastast töötab ta Ajaloo Instituudis Tallinnas. 19. juunil 2008 kaitses ta doktoritöö Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandil. Tema juhendajaks oli Jüri Kivimäe, oponentideks aga Juhan Kreem ja Enn Küng. (6) Põltsami peamine uurimisvaldkond on Eesti keskaja linnaajalugu, eriti linna argikultuur. Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol,
Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused 6 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud?
omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika 14 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt
individualistlikuks, pihustub osakesteks. Nii kuulutaski Lyotard, et suured narratiivid on end ammendanud, ükski ühiskonnakäsitus pole parem või õigem kui teised. Kõik on võrdsed, ent samas on kõigi nende väärtus küsitav, kahtluse alla seatav. „Kust me teame, et me teame?” küsib Lyotard. Tõe suhtelisuse kõrval arutlevad sotsiaalteadlased ka virtuaalse (ehk näilise) ja reaalse maailma vahekorra üle postmodernsel ajastu. Televisioonist ja internetist küllastunud argikultuur ähmastab piire reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus. Tuntud postmodernismiteoreetik Jean Baudrillard on kirjeldanud, kuidas televaatajad hakkasid helistama arsti mänginud teletähele, et saada tervisealast nõu. Baudrillard on esitanud ka väite, et USA ja Iraagi vaheline Lahesõda polnudki midagi enamat kui TV ja arvutimängude simulatsioon. Tema sõnul me ei tea, mis Iraagis tegelikkuses toimub, me usume telepildis nähtut ja peame seda tegelikkuseks. 6
Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine > pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs
Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja – käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine > pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs
kogu kultuuri üldine stiil kui ka individuaalsete kunstiteoste stiil. Varase Huizinga teine oluline teos ,,Keskaja sügis" (1919) on nüüd samuti värskelt eesti keeles ilmunud. Selles ta uuribki erinevaid hiliskeskajale omaseid käitumise vorme ja standardeid. Ta leiab, et rituaal oli vajalik vorm ajastu kirglikule ja vägivaldsele vaimule. Peter Burke 2004. What is Cultural History?. Polity Press. · Kultuuriline pööre ajalookirjutamises (New Cultural History) · Mikroajalood (argikultuur, väikesed inimesed) · Erinevate "tavaliste" kultuurinähtuste kultuurilised ja sotsiaalajalood Nt: James Sullivan 2006. Jeans: A Cultural History of an American Icon. Gotham Books. 18 Constance Classen, Anthony Synnott, David Howes 1994. Aroma: The Cultural History of Smell. Routledge. Dominique Laporte 2002. History of Shit. The MIT Press. Kulturoloogia: idee holistlikust kultuuriteadusest ja tänapäeva Venemaa vaste kultuuriuuringutele Ameerika antropoloog Leslie A
annaabi.ee 
