· Eesti keeles suhtuti töösse austusega. Seda ei tohtinud narrida. Töö tahtis tegemist. Tööinimest ei võinud töö ajal segada. Kui tööle jõudu soovida, siis sai ta varem valmis. · Släng erinevate sotsiaalsetes gruppides olevate inimeste suhtluskeel, mis on osa igapäevasest kõnekeelest. Släng on keele lahutamatu osa ja ajas muutub ta kiiresti. Slängi ja sotsiaalsete kogumite piire on raske määratleda, sest slängi sõnad võivad tulla argikeelde, kuid nad võivad sealt ka kiiresti kaduda. Kui keegi slängis räägib ja seda mitte tunda, siis võib sellest raske aru saada olla. · Eesti keeles on ilmunud mitu slängisõnaraamatut. Viimases neist on kaslängilähedasi argisõnu, mida suurematest sõnastikest ei leia.
Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 4 Nii Pedaja kui ka Leemets möönsid, et inglise keelest on tulnud ka palju n-ö tarbetuid laene, mis võetakse kasutusele ka siis, kui omakeelne vaste on tegelikult olemas. Selliste laenude teke on Pedaja arvates tingitud soovist silma paista või peenutseda. Leemets nentis, et taolised tarbetud laenud jäävad enamasti kasutusse argikeelde, pakkudes uudseid ja emotsionaalsemaid väljendusviise.6 Vahel on tarbetute laenude ilmnemine põhjustatud sellest, et omakeelne sõna on lihtsalt ära unustatud ja seda ei teatagi. Leemets toob välja, et mõningad inimesed usuvad, et uue sõnaga käib kaasas ka uus sisu. Taolist mõtteviisi – lootust muuta objekti olemust ta nime muutmisega – nimetatakse uue sisu usuks.7 5 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 42 6 Leemets, Tiina 2002
sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest. (Leemets 2002:41) Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on alati toonud kaasa ka tarbetuid laene, mis võetakse olemasolevate sõnade asemele. Seda näiteks tabu tõttu, stiilivarjundite väljendamiseks või kõnele aktuaalsema ja emotsionaalsema ilme andmiseks. Selline sõnavara jääb praegu enamasti argikeelde, argikeel otsib aga teadagi ühe uusi ja emotsionaalsemaid väljendusvõimalusi, täiendades pikki sünonüümiridu. Nii öeldaksegi mõnusa-laheda asemel ka cool, tunde või meeleolu kõrval feeling fiiling, hullu või pöörase kõrval kreisi. Inglispärase sõna kasutamist võib soodustada lühidus: tiim on lühem ja suurepärasem kui meeskond või töörühm, soppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema. 3. LAEN- JA TSITAATSÕNADE KOHANEMINE JA ÕIGEKIRI
Paberkandjatel olev ainestik tuleks samuti viia elektroonilisse vormi, et teha uurijatele paremini kättesaadavaks. Piirkondlike allkeelte kirjeldamine, murdesotsioloogia. Uue suunana eesti dialektoloogias on viimastel aastatel tõusnud esile sotsiolingvistiline uurimine, mis jälgib, kuidas ajaloolised murded on muutunud praegusteks piirkondlikeks kõnekeelteks. Sellega on seotud ka murdesotsioloogia, mis uurib kõnelejate suhtumist kohalikku argikeelde ja muid keelehinnanguid. Vastavad uuringud on olulised eesti ühiskonna keelelise struktuuri täpsemaks kir208 jeldamiseks. Nagu sotsioloogiline uurimistöö üldiselt, on ka paljude inimeste kõnet ja suhtumisi empiiriliselt analüüsiv sotsiolingvistiline dialektoloogia kallis ja nõuab senisest rohkem raha. Sellealast tööd peaks toetama nii EKIs, TÜs kui ka VIs. Eesti murrete foneetika, grammatika ja sõnavara võrdlevad uuringud.
Uut tüüpi uurimisobjektiga kaasnevat metodoloogilist segadust ja epistemoloogilist ümberorienteerumise vajadust. Kultuuri fenomeni teoreetiline kontseptualiseerimine. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 16–19] Kultuuriliseks pöördeks hakati 1990. aastatel nimetama kultuuri populariseerimist erinevates teadusharudes (see hakkas toimuma 20.sajandi teisel poolel) ja ka akadeemilisest maailmast argikeelde. Seda iseloomustas huvi uurida tähendusi, sümboleid, väärtushinnanguid, ettekujutusi. Kultuuri toimemehhanismide samastamine turumajanduse omadega. Kultuurilise pöörde mõjuna võib vaadelda koloniaalmaade eneseteadvuse tõusu. Kultuur on omane igaühele. 2 3. Kuidas erineb kultuuri käsitlemine süsteemi ja tegevusena? [Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 22–23]
Teadlased on kohustatud looma võimalikult täpsete mõistete süsteemi, juhtub uue terminoloogia kasutuselevõtt ka argikeele ebamäärasusest. Argikeelsed väljendused on mitmetähenduslikud ja ebatäpsed ning sisaldavad sageli selliseid tähendusnüansse, mida uurijal on omas töös targem vältida. 29 Populariseerimine. Teadusliku keele üldarusaadavaks tegemine ja teadusterminite tõlkimine argikeelde on raske ülesanne. Kasvatusteaduse keel on lähedane argikeele ning teaduse poolt iseseisvalt loodud uusi termineid on kaunis vähe. Aga kasvatusteaduse õppimine tähendab suurel määral professionaalse keele omandamist. Teaduslik traditsioon Traditsiooni määratlus. Traditsiooni võib määratleda kui tavade, meetodite, arusaamade ja uskumuste kogumit või süsteemi, mis kujundab teatud sotsiaalse rühma seisukohti ja tagab selle kultuuri jätkuvuse. Paradigmad
abstraktset seisundit ja tegevust näitavad, kohta, rühma v asutust näitavad, verbid: näitleja, toimetaja, lauljatar; kogemus, nauding, vihje, väide; mugavus, salapärasus; maismaa, manner, põlvkond, ülikool; võrratu, adj: oivaline, tavaline, eriline, huvitav; ennustama, õnnitlema, säästma, tootma, harrastama. Soome keelest laenamine on loomulik ja lihtne, sõnadel puudub võõrsõnasusaste, häälikuliselt on hõlpsasti kohendatav. Tänapäeval tuleb palju sõnu argikeelde, nagu viikarid, lühkarid, ale, pomo, relakas, lebo. Muudest laenudest erinevalt on suurem osa soome laenudest teadlikult kirjakeeles kasutusele võetud. Varasemad neist laenati 19. sajandi lõpus, suurem osa keeleuuenduse käigus 20. sajandi esimesel veerandil. Enamik soome laenudest kuulub abstraktsesse sõnavarasse, see eristab neid teistest laensõnarühmadest. Nende hulgas on palju tuletisi, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas
Mis on nt terminile „vana haige musta nahaga mees“ vasturääkiv termin? Kiire lahendus on, et „mitte- (vana haige musta nahaga mees)“. Kui tuletamise protseduurid on läbitud, siis võib hakata konteksti kasutades uurima, millise konkreetse juhtumiga on tegemist ja kuidas peab saadud tulemit tõlkima üheselt mõistetavale kujule. Jutt on millestki, mis ei ole vana või ei ole haige või ei ole musta nahaga või ei ole mees. Tuletatud keeruka termini tõlkimine argikeelde võib sõltuda ka väljendaja kirjanduslikust võimekusest; see aga pole enam loogikasse kuuluv küsimus. Ebatäpselt sõnastatud vasturääkiv termin võib viia loogiliselt absurdsete tuletisteni. Väite muutmine ei põhjusta infokadu, väite nõrgemaks muutumist. See tähendab, et muutmise teel tuletatud väide on esialgsega samaväärne ja sellest saab järeldada samu väiteid, mis eeldusväitest. Võrdväärse tuletetud väite võib uuesti tagasi muuta, saades tulemina tagasi
Mis on nt terminile ,,vana haige musta nahaga mees" vasturääkiv termin? Kiire lahendus on, et ,,mitte- (vana haige musta nahaga mees)". Kui tuletamise protseduurid on läbitud, siis võib hakata konteksti kasutades uurima, millise konkreetse juhtumiga on tegemist ja kuidas peab saadud tulemit tõlkima üheselt mõistetavale kujule. Jutt on millestki, mis ei ole vana või ei ole haige või ei ole musta nahaga või ei ole mees. Tuletatud keeruka termini tõlkimine argikeelde võib sõltuda ka väljendaja kirjanduslikust võimekusest; see aga pole enam loogikasse kuuluv küsimus. Ebatäpselt sõnastatud vasturääkiv termin võib viia loogiliselt absurdsete tuletisteni. Väite muutmine ei põhjusta infokadu, väite nõrgemaks muutumist. See tähendab, et muutmise teel tuletatud väide on esialgsega samaväärne ja sellest saab järeldada samu väiteid, mis eeldusväitest. Võrdväärse tuletetud väite võib uuesti tagasi muuta, saades tulemina tagasi
annaabi.ee 
