Arenguteooriate põhjal on võimalik viia läbi uurimusi, kontrollida väiteid, lahendada probleeme ning muuta käitumist ja toetada arengut. Antud hetkel keskendume kahele, minu jaoks olulisele, teooriale- õppimise ning kognitiivsele ehk teadmiste kujunemise teooriale. Õppimise teooria korral toimub areng läbiproovimise teel, sellejuures on tähtis seoste loomine ning tagasisidestamine. Näiteks võib siinkohal tuua katse, kus lapsele näidati loomi ning esialgu ei tundnud ta mingisugust kartust nende ees, kuid kui teda hakati hirmutama valge roti ning valju häälega, tekkis temas hiljem ka teiste sarnaste loomade ja värvide suhtes paanika. Niisiis on võimalik antud teooria puhul viia läbi katseid ning kontrollida väiteid, sest ka eelneva näite puhul saab kinnitada, et emotsioone on võimalik tekitada ning muuta, mis oli antud eksperimendi eesmärgiks. Samuti pakub antud teooria võimalusi käitumise muutmiseks ning arengu toetamiseks. Kui last harj...
Tema arvates on see moraalne dilemma nagu matemaatiline ülesanne, lihtsalt matemaatiliste figuuride asemel on inimesed. Tema jaoks on ainult õige ja vale ning kui Heinz peaks sattuma kohtusse oma teo eest, siis kohtunik peaks andma talle võimalikult kerge karistuse. Jake'i arvates on ka seadused vigased, kuna ei suudeta iga olukorra jaoks täpset seadust kirjutada. Amy aga demonstreerib teist mõtlemisviisi, mis näiliselt ei põhine üldse loogikal ning on traditsiooniliste moraalse arenguteooriate kohaselt mitte eriti arenenud. Amy argumenteerib, et Heinz ei peaks ravimit varastama, aga samas ta ka ei tohiks oma naisel surra lasta. Ta pakub alternatiivse lahendusena välja näiteks maksegraafiku koostamist või laenu võtmist, et Heinz tasuks ikka apteekrile ravimi eest. Kui Amy käest küsida , miks on tähtis, et Heinz ei varastaks ravimit vastas ta arutlusega, et kui Heinz peaks vahele jääma
organisatsiooni kontseptsioon. Antud kontseptsiooni on arendatud juba 20. sajandi teisest poolest, kuid populaarsuse saavutas see tänu USA professori Peter Senge teosele "Viies distsipliin" (The Fifth Discipline), mis esmakordselt ilmus 1990. aastal. Õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud mitmeti (Alas, 2002). Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui on loodud selleks vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon õppivaks organisatsiooniks oma loomuliku arengu käigus hilisemates arengustaadiumides. Seega ei ole võimalik uut organisatsiooni kohe õppivaks organisatsiooniks kujundama hakata, vaid enne tuleb läbida organisatsiooni esimesed arengustaadiumid. Võimekusteooriate seisukohalt on õppimine algselt organisatsiooni olemusse sisse programmeeritud ja ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga
Empiiriliselt kehtiv - on toetatud uurimuslikult kogutud tõendusmaterjaliga • Faktipõhine raamistik nähtuse kirjeldamiseks – toetub ka varasematele uuringutele • Baseerub teatud oletustele ja kannab endas piiratud hulka kontseptsioone või ideesid, mida on võimalik testida • Mudel – teooria „pehmem“ ja piiratum vaste TEOORIA – Korrastatus: mõisted, seosed, seletused. Uurimisprobleemid ja metodoloogia Arenguteooria – fookuses muutus ajas Arenguteooriate 3 ülesannet: 1. Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2. Kirjeldada muutuseid käitumisega seotud valdkondade vahelistes suhetes 3. Pakkuda seletusi kirjeldatud arengulistele muutustele • Milline on inimese olemus? Teadusfilosoofiast: mehhanistlik, organismiline ja kontekstuaalne vaade. • Mis see on, mis areneb? (Isiksus, närvivõrgud, tunnetusprotsessid, käitumine, jne) Arengu uurimine Uurimine algab hüpoteesist – mida uurija tahab teada saada
oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist. Kõik see toimub õppimise käigus. Et organisatsioonid suudaksid muutuda nii kiiresti, nagu keskkond seda neilt nõuab, peavad organisatsioonid nagu inimesedki pidevalt õppima. Õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud mitmeti: Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui on loodud selleks vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon õppivaks organisatsiooniks oma loomuliku arengu käigus hilisemates arengustaadiumides. Võimekusteooriate seisukohalt on õppimine algselt organisatsiooni olemusse sisse programmeeritud ja ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. · Piirangute teooria
Selgub, et nendel inimestel on teatud uskumiseviis - neutraliseeritud religioon. Pole sügavaid tõekspidamisi, küll aga nad nopivad religioonist välja teatud seisukohad, silma torkab see, et religioonist leitakse üles need kohas mis õigustavad võimu teiste seas. Adorno: religioon nende jaoks on vahend võimu teostamiseks. Sellele( neutraliseeritud rel.) vastandub isiklikult kogetud usk 8. Psühholoogilised arenguteooriate mudelid. Astmelised teooriad 1)sisu(nt kirjeldatud teooriad lapse füüsilise võimekuse kohta) 2)vanus Teleoloogilised teooriad (lähtuvad lõppeesmärgist) (nt Küpsus) Tsirkulaased(ringigakäivad, jõuab samasse kohta uuel tasemel, nt loed raamatut mitu korda ja mõistad igakord teisiti) Funktsioonipõhised (võetakse psühholoogiline fenomen ja kirjeldatakse kuidas kujuneb,areneb just see üks funktsioon) Usk mõiste Usk on inimese, enese ja elu mõistmise viis
ENNE TEDA ei olnud teada, mida laps peaks ühes või teises vanuses oskama. Gesell aga ei selgitanud miks! arenguteooriad Piaget, Võgotski, Erikson jt (Aga olid nö arenguteoreetikut, töötasid välja teooriaid: miks oskused tekivad? Miks tingimustes oskused tekivad?) Pole ideaalset teooriat: Piage vaimset arengut, jne et iga teooria selgitab omavaldkonda, et pole sellist mis selgitaks arengut tervikuna ja millega kõik nõus oleksid. Samas küsimärke on ka teiste arenguteooriate kohta. 20.saj teine pool (tekkis vajadus laiema hindamisnõustamis süsteemi järele, järest rohkem hälvetega lapsi jõudis haridusüsteemi, tekkis vajadus vahendite järele, mis mõõdaks nende taset. Wechsleri testid (WISC, WPPSI), Bayley skaala, K-ABC (vanuses kuni16 olid need esialgu, mis aiatasid laste vaimset võimekust täpsustada. (osad ka 1 -42 kuud oli mõned skaalad) Kaufmani ABC võimeladab ka vaimset võimekust mõõta.
tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks (avalikustatakse). Selge viiel distsipliinil põhinev õppiva organisatsiooni mudel: 1. süsteemne mõtlemine; 2. isiklik meisterlikkus; 3. mõttemudelid; 9 4. ühise visiooni loomine; 5. meeskondlik õppimine. Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui selleks on loodud vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon õppivaks organisatsiooniks oma hilisemates arengustaadiumites. Võimekusteooriate seisukohalt õpib iga organisatsioon omamoodi. (Alas, 2002, viidatud Alas, 2004 järgi) Piirangute teooria - teooria (autor Eliyahu M. Goldratt) kohaselt on igas süsteemis piirang, mistõttu süsteem ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. Seda piirangut nimetab E.-M. Goldratt pudelikaelaks, mis määrab ära kogu organisatsiooni võimsuse.
annaabi.ee 
