Iga faas kirjeldas erinevat EPDS piiri: 9/10, 12/13 ja 14/15; 12/13 on standard piir. Lisaks kasutati ka teist gruppidesse jaotamise meetodit, mil naised jaotati nelja gruppi nii 18. kui ka 32. rasedusnädalal sõltuvalt nende EPDS tulemustest (0-9, 10-12, 13-14 ja 15-30), (vt tabel 1 lisas), luues skaala 0-6. See meetod kombineerib nii depressiooni tugevuse (EPDS) kui ka püsivuse (depressioon ühel või mõlemal ajahetkel) ning iseloomustab paremini püsiva depressiooni ja arengupeetuse vahelist suhet. l2.1.2. Andmete analüüs Uuritava populatsiooni iseloomustamiseks kasutati andmeid kirjeldavata analüüsi ja sagedust. EPDS kolme gruppi (9/10, 12/13 ja 14/15) tulemusi kasutati analüüsi kolmes faasis. Selles, et hinnata ema depressiooni, võimalike segavate faktorite ja arengupeetuse vahelist seost, viidi igas faasis läbi kahe muutujaga test ning mitme muutujaga regressioonianalüüs. Võimalikeks
Downi sündroom Nimi 9.klass Downi sündroom Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena Haiguse esinemine Haigus esineb poiste ja tüdrukute vahel võrdselt. Haige lapse sünni tõenäosus suureneb ema vanusest Tekkepõhjused Häire tekib munaraku või spermatosoidi moodustamisel Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui muidu Downi haige iseloomulik välimus Väike ümmargune pea Kukal ja näo profiil on lamedad Silmade lõige viltune
Tal on eraldi õppeprogramm ja käib tavakoolis, kus talle meeldib. Käesolevas referaadis annan ülevaate Downi sündroomist, mis on selle tekkepõhjusteks, kuidas ennetada, millised on sümptomid ja Downi sündroomi diagnoosimisest. 3 Downi sündroom Downi sündroom on märkide ja sümptomite kogum, mis hõlmab tavaliselt arengupeetuse nõrgast kuni raskeni. Downi sündroom on geneetiline haigus, mis võib esineda põlvest-põlve, see on kromosoomhaigus. Downi sübdroomiga inimestel on omapärased näojooned, kehaehitus ja neil võib esineda mitmeid sisemisi haigusi või organite mitte töötamist, mis vajavad ravi. Enamasti on nad kergesti äratuntavad. 4 Tekkepõhjused
desinfitseerida kõik pinnad; kasutada maski. Rasedus Rasedate naiste veres määratakse immuunsust tagavate antikehade olemasolu. Kui punetistega puututakse kokku raseduse algperioodil, võivad tagajärjed olla korvamatud. Raseduse ajal haigust põdedes on oht: spontaansele abordile enneaegsele sünnitusele kaasasündinud väärarendile Kaasasündinud punetised Kaasasündinud punetiste korral on lootel suur oht jäävate kahjustuste ja arengupeetuse tekkeks. Defekti tüüp ja ulatus sõltub loote vanusest nakatumise hetkel. Loote defektid Loote surm ja neuriit (närvipõletik) nurisünnitus; kurtus; alaareng ja kasvupeetus; närvisüsteemi silma defektid, nagu defektid; silma võrkkesta haigus, luu defektid; silmade alaareng, läätse vähene vereliistakute haigus ja rohekae; arv;
Helilainetest võnkuv kuulmekile annab küll võnked kuulmeluukestele edasi, kuid nende liikuvus on häiritud (näiteks otoskleroosi korral) · Võib tekkida ka vanadusest. · Kuulmelangusega inimesed on leidnud suhtlemiseks ühise keele: Viipekeel. · Ravida võib seda füüsikaliste meetoditega, kirurgilise raviga ning kuulmisabivahenditega. Downi tõbi · Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena. · Haigus esineb sagedusega 1:600-800 vastsündinu kohta, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Haige lapse sünni tõenäosus suureneb ema vanusega. · Avaldub selles, et lastel on iseloomulik välimus ja nad on väga sarnased. Väike ümmargune pea, kukal ja näo proofiil on lamedad. · Down syndrome (lad k), Morbus Langdon-Down (ingl k) Põhjus ja Ravi · Downi sündroomi põhjustab üks liigne kromosoom - see on
ahenemine, objektide äratundmise häirumine, taju aktiivsuse vähenemine, samuti erineva keerukusega situatsioonide sisu tähenduse mõistmisel. Tähelepanu puhul avaldub sagedasti kontsentratsiooni ja tähelepanu jagamise võime langus, tähelepanu ja vaimse töövõime vähenemine, vaimse väsimuse kerge tekkimine. Mälu puhul ilmnevad defektid nii lühiajalises kui pikajalises mälus, loogilises ja mehhanilises meeldejätmise võimes. Mõtlemise puhul ilmneb näiteks arengupeetuse puhul konkreetsus ja primitiivsus, analüüsi ja sünteesivõimes, tinglike tähenduste mittemõistmine, loogikapuudus. 2. Üldiste teadmiste ja eluks vajalike andmete olemasolu teadvuses määrab selle, millisel määral on isik kasvatuslikult mõjutatav: sõnavara, õppimise käigus omandatud teadmised, orienteerumine maailmasündmustes. 3. Võime orienteerumaks praktilistes, elulistes küsimustes ja sfäärides. 4
Eripedagoogika Igal õpilasel, kes on kohustuslikus koolieas, on õigus saada eriõpet, kui vajalik. Eripedagoogikat rakendatakse ka alushariduses ja gümnaasiumiastmes. Eesmärk on toetada õpilasi viisil, et neil oleks võrdsed võimalused läbida koolitus vastavalt nende võimetele koos eakaaslastega. Kui laps ei tule toime tavatingimustes oma võimetuse, haiguse, arengupeetuse, emotsionaalsete häirete või muude sarnaste põhjuste tõttu, viiakse ta üle eripedagoogikasse. Esimene alternatiiv on kaasata erivajadustega õpilased tavaklassidesse, kuid vajadusel moodustatakse väike grupp või spetsiaalne klass tavakoolis või erikoolis. On ka võimalus õppida osaliselt tavaklassis ning osaliselt eriklassis. Suunamise eriõppesse otsustab omavalitsuse esindaja. Otsus eeldab asjatundjate ja lapsevanemate ärakuulamist ning individuaalse õppekava koostamist
takerduvad ja neil lastel on raske ühelt tegevuselt teisele üle minna. Mängukaaslastena langevad nad kiiresti mängust välja, kuna ei saa mängu sisust aru ja tempo on neile kiire. Kuid võib ka olla rahutuid, kergesti ärrituvaid, ruttu väsivaid ning muretuid ja hooletuid lapsi. Samas vajavad nad oma töödes ja tegemistes juhendamist teistest lastest rohkem. (Veisson, 2005) Bakk ja Grünewald (1999) toovad välja kerge vaimupuudega üheks seonduvaks põhjuseks ka mõlema vanema arengupeetuse ja vaimupuude, ilma et oleks diagnoositud ajukahjustust. Teiseks kaasuvaks põhjuseks võib olla lapse üles kasvamine psüühiliselt tuimas keskkonnas. Võib öelda siis, et sotsiaal- kultuuriliselt hooldamata laps. Mõõduka vaimupuudega lapse mõistus ja kõne areng on piiratud. Eneseteenindus ja motoorsed oskused on maha jäänud ja nad ei saa abita hakkama. Nende laste seas võib olla kõnetuid, kuid saavad aru lihtsamatest korraldustest
võrkkesta kahjustus), mis võib põhjustada pimedaks jäämist (Haigused ja seisundid 2007). · Ebaküps on ka enneaegse vastsündinu aju ja närvisüsteem. Sellest võib tuleneda apnoe (ebareeglipärane pikkade pausidega hingamine), hapnikupuudusest tingitud verejooks aju külgvatsakestesse ja neid ümbritsevatesse kudedesse. · Enneaegsete laste närvisüsteemi ebaküpsus ja haigused võivad esile kutsuda tserebraalparalüüsi (PCI), epilepsia või arengupeetuse (Utsal 2006). · Peensoole verevarustuse häire võib tekitada põletiku, isegi soole mulgustumise või kärbumise (Haigused ja seisundid 2007). Järgnevalt ülevaade laste tserebraalparalüüsist. 2.3 Tserebraalparalüüs Tekkepõhjused ja mehhanismid Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest: · hüpoksiast ehk hapnikuvaegusest tingitud verejooksust ajju; · ema alkoholitarbimisest;
tegevus on vastus tema enda toimimisele, ta tunnetab oma mõjuvõimu ning usaldab ennast, sest ta suudab käituda tulemuslikult. Lapse varajaste iseloomuomaduste põhjal saab ütelda, kas tema kiindumus kujuneb muretuks või rahutuks. Paljudel ambivalentsetel imikutel on vastsündinuna olnud mingeid probleeme, ühele uurimusele vastavalt koguni kuni 50%; paljudel ilmnes arengupeetuse tunnuseid, mis kandusid edasisse lapsepõlve ning mis võisid põhjustada raskusi nende eest hoolitsemisel. Siiski, mitte ükski laps "pole saatusest määratud olema rahutult kiindunud, sest nagu igas vastastikuses suhtes teise osapoole reaktsioon omab alati kriitilist tähtsust". Ema ja lapse vastastikune suhtlemine määrab ära kiindumuse kvaliteedi.