õppe- ja kasvatustegevust, mida tuleks pakkuda võimalikult kaasaval viisil. Lapse heaolu rühmas oleneb suuresti õpetajate ja abipersonali suhtumisest lapse erivajadustesse. Kui õpetaja ise aktsepteerib teistest erinevat last, on tema kõne ja käitumine eeskujuks ka rühma lastele ning lastevanematele. Õpetaja positiivse suhtumise aluseks on aga ettevalmistus, mis annab kindlustunde tööks erivajatustega lastega. Erivajadustega laste arendustegevuses on kõige olulisem tugineda lapse arengulisele vanusele ja seada lapsele jõukohased eesmärgid. Seejärel tuleb konkretiseerida arendustegevused, luua koos spetsialistidega õpetamise süsteem, valida õpetamise meetodid ja vahendid. Läbi tuleb mõelda ka iga tegevuse raskusaste. Arendustegevustes kasutatakse üldtunnustatud õppemeetodeid ja -võtteid- sõnaline meetod, näitlik meetod ja praktiline meetod. Erivajadustega lapse õpetamine eeldab õpetajalt lapse õpitegevuse raskusastme reguleerimise oskust
komplekssete liikumistegevuste arendamine teraapiatunnist igapäevaellu ja seeläbi elukvaliteedi ja iseseisvusastme tõstmine · liikumisorientatsiooni ja taju arendamine Tegevusteraapia. Eesmärgiks on lapse võimalikult eakohane iseseisvus igapäevategevustega toimetulekuks. Peamise teraapiameetodina kasutatakse mängu, sest mäng on lapse jaoks põhiline ja kõige olulisem tegevus. Tegevusterapeut valib mängud, mis vastavad lapse arengulisele vanusele, toetavad tema tegevusvõimet ning on huvitavad ja motiveerivad. Tegevused, mida kasutatakse tegevusteraapia läbiviimisel on järgmised: · igapäevatoimingute hindamine ja õpetamine · kehaskeemide, käe-silme koostöö ja ruumitaju arendamine · jäme- ja peenmotoorika ning koordinatsiooni arendamine · käelise funktsiooni hindamine, vajadusel ortooside määramine ja valmistamine · mänguliste oskuste arendamine
Sobivas õppekavas on laste huvidele, nende tunnetuslikule, sotsiaalsele ja emotsionaalsele küpsusele vastavad tegevused. Need hõlmavad laste loomulikku uudishimu, rahulolu saadud kogemustest ja soovi jagada teistega oma ideid.Õppekava on koostatud nii, et võimaldab lapsel ise oma küsimustele vastuseid leida. Õpetaja leiab tasakaalu, mis rahuldab ja avardab lapse teadmishimu. 1.3 Pidev õppimine Pideva õppimise praktika on üles ehitatud arengulisele ja konstruktivistlikule printsiibile. On loodud õpiskeskkond, mis suurendab ise lapse individuaalseid oskusi ja huvisid, kuna peab tähtsaks eakaaslaste seltsis ja väikeses rühmas õppimist. 1.4 Valikuvõimaluste loomine Õpetajad loovad rühmaruumi korralduse abil lastele valikuvõimlaused. Igas rühmaruumis on mitu erinevate materjalidega tegevuskeskust, kus on võimalik avastada ja mängida. Tegevuskeskused võivad olla erinevad, kuid põhikeskused on: · kunst · kirjaoskus
kindlustunde tööks erivajatustega lastega. Koolieelse lasteasutuse personali ettevalmistus peaks hõlmama erinevaid valdkondi- eakohane ja ebatüüpiline areng, perekonna roll ja suhted perekonnas, õppemeetodid ja nende valik, individuaalse arenduskava rakendamine, meeskonnatöö põhimõtted, eetilised printsiibid ja professionaalsus. Erivajadustega laste arengu toetamine Erivajadustega laste arendustegevuses on kõige olulisem tugineda lapse arengulisele vanusele ja seada lapsele jõukohased eesmärgid. Seejärel tuleb konkretiseerida arendustegevused, luua koos spetsialistidega õpetamise süsteem, valida õpetamise meetodid ja vahendid. Läbi tuleb mõelda ka iga tegevuse raskusaste. Arendustegevustes kasutatakse üldtunnustatud õppemeetodeid ja -võtteid- sõnaline meetod, näitlik meetod ja praktiline meetod. Laste arendamisel ei kasutata meetodeid ja nende üksikuid võtteid isoleeritult. Eri võtete
5. Raske puudega lastel on kasulikum viibida erirühmades, kus neid arendavad vastavad spetsialistid (raske puudega laps saab olla sobitusrühmas vaid siis, kui lapsel on isiklik abistaja ning individuaalne arengukava) EVL ARENGU TOETAMINE Erivajadustega laste arendustegevust planeerides ja läbi viies tuleb arvestada: üldiste iseärasustega; puudespetsiifiliste iseärasustega; lapse individuaalsete iseärasustega; tugineda lapse arengulisele vanusele; seada jõukohased ülesanded, raskusaste; määratleda arendamist vajavad valdkonna ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGUPROBLEEMID 1. Kõigile erivajadustega lastele on omased üldised ja spetsiifilised arenguprobleemid. 2. Üldised probleemid: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine) ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteelu haired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus.
Geeniekspressiooni spetsiifika- ajaline ja ruumiline (koe- ja rakuspetsiifika). Geeni ekspressiooni tüübid: 1) konstitutiivne- geenidel, mille produkte on igas rakus igal ajal vaja (ribosoomi RNA-d ja valgud, ainevahetuse ensüümid, tsütoskelett jne) housekeeping geenid; 2) muutuva tasemega (induktsioon ja repressioon) mõnede geenide ekspressiooni tase muutub vastavalt vajadusele: vastavalt välistele signaalidele või raku enda arengulisele programmile. Regulatoorsed elemendid geeni ekspressiooni reguleeritakse mitmel eri tasandil. Transkriptsiooni initsiatsioon on üks tähtsamaid Transkriptsiooni reguleerivad: Kindlad DNA järjestused-prokarüootidel : operon koosneb struktuurigeenidest, promootorist (DNA järjestus, millele RNA polümeraasseostub ja initsieerib transkriptsiooni), operaatorist (DNA järjestus, millele seostub repressorvalk, et
Geeniekspressioon, selle regulatsioon. Geeni ekspressioon: Geeni transkriptsioon (ja translatsioon). Tüübid a. Konstitutiivne Geenidel, mille produkte on igas rakus igal ajal vaja (ribosoomi RNAd ja valgud, ainevahetuse ensüümid, tsütoskelett jne) = housekeeping geenid. b. Muutuva tasemega (induktsioon ja repressioon) Mõnede geenide ekspressioonitase muutub vastavalt vajadusele: vastavalt välistele signaalidele või raku enda arengulisele programmile. Geeni ekspressiooni reguleeritakse mitmel eri tasandil. Transkriptsiooni initsiatsioon on üks tähtsamaid. Transkriptsiooni reguleerivad: a. Kindlad DNA järjestused b. Regulatoorsed valgud c. DNA-valk seondumise ja valk-valk seondumise mõjud d. RNA polümeraas Geeniekspressiooni regulatsioon, sarnasused ja erinevused prokarüootidel ja eukarüootidel. a. Regulatoorne DNA järjestus Prokarüootidel:
33. Geeniekspressioon, selle regulatsioon Geeni ekspressiooni spetsiifika (muster) on ajaline ja ruumiline (koe- ja rakuspetsiifika). Geeni ekspressioonitüübid: - Konstitutiivne - geenidel, mille produkte on igas rakus igal ajal vaja (ribosoomi RNAd ja valgud, ainevahetuse ensüümid, tsütoskelett jne) = housekeeping geenid. - Muutuva tasemega - mõnede geenide ekspressioonitase muutub vastavalt vajadusele: vastavalt välistele signaalidele või raku enda arengulisele programmile Geeni ekspressiooni regulatsioon toimub mitmel eri tasandil. Transkriptsiooni initsiatsioon on üks tähtsamaid. Transkrpitsiooni reguleerivad: - Kindlad DNA järjestused - Regulatoorsed valgud - DNA-valk seondumise ja valk-valk seondumise mõjud - RNA polümeraas Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses
33. Geeniekspressioon, selle regulatsioon Geeni ekspressiooni spetsiifika (muster) on ajaline ja ruumiline (koe- ja rakuspetsiifika). Geeni ekspressioonitüübid: - Konstitutiivne - geenidel, mille produkte on igas rakus igal ajal vaja (ribosoomi RNAd ja valgud, ainevahetuse ensüümid, tsütoskelett jne) = housekeeping geenid. - Muutuva tasemega - mõnede geenide ekspressioonitase muutub vastavalt vajadusele: vastavalt välistele signaalidele või raku enda arengulisele programmile Geeni ekspressiooni regulatsioon toimub mitmel eri tasandil. Transkriptsiooni initsiatsioon on üks tähtsamaid. Transkrpitsiooni reguleerivad: - Kindlad DNA järjestused - Regulatoorsed valgud - DNA-valk seondumise ja valk-valk seondumise mõjud - RNA polümeraas Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses
asutuses on 3) erirühmad ja eriklassid sarnaste probldaga lapsed on ühte kohta koondatud 4) erilasteaiad ja erikoolid on eriasutused et üht/teist tüüpi HEV-e arendada Viimasel ajal on KAASATUS oluline (ehk 2 esimest punkti). Lapsele peaks pakkuma kohta elukohajärgses asutuses. A) individuaalne abi: milles siis seisneb? Sellel on väga konkreetne sisu, mis see individuaalne abi tähendab+mida vaja teha selleks. a) tuleb lähtuda lapse arengulisele vanusele (juhtiv tegevus ja lähima arengu tsoon) (nt võib käituda mitu aastat nooremana). Toetamist peab alustama sellelt tasemelt, kus ta arenguga on (nt on 5 a, aga käitumiselt, aregult 3). Lapse juhtivaks tegevuseks võib olla kontakti otsimine+ emotsionaalne suhtlemine. (tavalapsel on 1 eluaastal juhtiv). Et siis kui laps on 3, siis peaks temaga tegelema kui 1 aastasega umbes)
annaabi.ee 
