Aitasid kaasa mulla tekkele -Paljasseemnetaimed juured, täiuslikumad koed a.)seemnesõnajalad, mis paljunesid seemnetega, sarnanesid sõnajalfadega. b.)okaspuud 320 -280 miljonit aastat tagasi , nt:jugapuu, kadakas 3.Loomariigi areng Maal Umbes 545 miljonit aastat tagasi kujunes hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Selles perioodis kulges hulkraksete loomade arenguliinide - nt ainuõõssete ja keelikloomade, usside, limuste, lülijalgsete evolutsioon. Hiljem hävisid sellele ajastule tüüpilised lülijalgsed liigid. Hiljem järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsete rühmade arvel. 440 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed kalad, hiljem lisandusid rüükalad ja kilpkalad.415 miljonit aastat tagasi asusid maismaale kaladest põlvnenud esimesed nelijalgsed kahepaiksed
Loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ,,plahvatuse". Peale selle tuleb arvestada ka seda, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nisse väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide nt. aunuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6.Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. LK.67 1.Lamarkism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. Darwanism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2.Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. + 3.Maa esmane atmosfäär sisaldas hapnikku.
ehitusplaani määravate regulaatorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki ,,plahvatuse." Tuleb ka arvestada, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus võimalusi väga mitmesuguste kohastumisviisidega loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide (nt ainuõõnsete, usside, lülijalgsete ja keelikloomade) edasine evolutsioon. Edasist arengut mõjutasid oluliselt väiksem väljasuremine Kambriumi ajastu lõpul ja suured väljasuremised Ordoviitsiumi-, Devoni-, Permi-, Triiase- ja Kriidi ajastu lõpul. Kambriumi ajastul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid üle 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. 8
2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus enam kui 5milj aastat tagasi Aafrikas. 5-2 milj aastat tagasi elasid Aafrikas australopiteekused, kes liikusid kahel jalal ja sõid taimetoidu kõrval ka liha. U 2.5 milj aastat tagasi õppisid australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene. Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes
mitmekesisuse? Loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaartorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitavadki vaadeldava ,,plahvatuse". Peale selle tuleb arvestada ka seda, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nisse väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide nt. ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6. Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. 7. Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate
Need tõendid olid peamiselt fossiilid, mida arheoloogid on õnnestunud välja kaevata. Näiteks fossiilid on näidanud seda, et inimahvid nagu näiteks simpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu asustab praegusel ajal ainult ühte planeeti ja selleks on siis planeet Maa. Kuid näiteks simpanside geenid on 99% inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1%-s. Kuid inimese ja simpanside arenguliinide eraldumine toimus planeet Maal umbes viis miljonit aastat tagasi. Sellest ajast peale on Maal esinenud väga palju inimese ja simpansi vahevorme. Mõned neist sarnanesid väga palju just inimestega, kuid mõned seevastu ahvidega. Nendest on tänaseni säilinud ainult üksikud kivistised ehk fossiilid. Umbes viie miljoni aasta jooksul on Maal elanud väga erinevaid inimese ja ahvide vahevorme. Nendest esimesed olid loomulikult rohkem ahvide sarnased kui inimeste moodi ja nende erinevaid
Need tõendid olid peamiselt fossiilid, mida arheoloogid on õnnestunud välja kaevata. Näiteks fossiilid on näidanud seda, et inimahvid nagu näiteks simpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu asustab praegusel ajal ainult ühte planeeti ja selleks on siis planeet Maa. Kuid näiteks simpanside geenid on 99% inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1%-s. Kuid inimese ja simpanside arenguliinide eraldumine toimus planeet Maal umbes viis miljonit aastat tagasi. Sellest ajast peale on Maal esinenud väga palju inimese ja simpansi vahevorme. Mõned neist sarnanesid väga palju just inimestega, kuid mõned seevastu ahvidega. Nendest on tänaseni säilinud ainult üksikud kivistised ehk fossiilid. Umbes viie miljoni aasta jooksul on Maal elanud väga erinevaid inimese ja ahvide vahevorme. Nendest esimesed olid loomulikult rohkem ahvide sarnased kui inimeste moodi ja nende erinevaid
Need tõendid olid peamiselt erinevad kivistised ehk fossiilid, mida arheoloogidel on õnnestunud aja jooksul maa seest välja kaevata. Näiteks fossiilid on näidanud seda, et inimahvid nagu näiteks šimpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu asustab praegusel ajal ainult ühte planeeti ja selleks on planeet Maa. Šimpanside geenid on 99 % inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1 %-s. Kuid inimese ja šimpanside arenguliinide eraldumine toimus Maal umbes viis miljonit aastat tagasi. Sellest ajast peale on Maal esinenud väga palju inimese ja šimpansi vahevorme. Mõned neist sarnanesid väga palju just inimestega, kuid mõned seevastu ahvidega. Nendest on tänaseni säilinud ainult üksikud kivistised ehk fossiilid. Umbes viie miljoni aasta jooksul on Maal elanud väga erinevaid inimese ja ahvide vahevorme. Nendest esimesed olid loomulikult rohkem ahvide sarnased kui inimeste moodi ja nende erinevaid
annaabi.ee 
