b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Eraldatakse: üherindeline; kaherindeline puistu. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes. 4. Puistu vanus - määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest. Kasutusele on võetud arenguklassid, mida on kokku seitse: lage ala; selguseta ala; noorendik; latimets; keskealine mets; valmiv mets; kõps mets. 5. Boniteet - iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. 6. Täius - näitab metsa suhtelist tihedust. 7. Kasvukohatüüp - puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 2
4) ekspertarvamusena, toetudes puu välistunnustele, kasvukohale jne. Vanus antakse segapuistus igale puistuelemendile aastates. Andmete töötlemisel iseloomustatakse vanust sageli vanusklassides. Sõltuvalt puuliigist on võetud vanusklassi pikkuseks kas 10 (pehmelehtpuud) või 20 (kõvalehtpuud, okaspuud) aastat, kuigi kiiresti kasvavate puu- ja põõsaliikide korral on kasutatud ka 5 aasta pikkuseid vanusklasse. 17. Puistu arenguklassid. * 18. Puistu rinnaspindala määramise võimalused. Rinnaspindala (G, m2/ha) puude rinnaspindalade summa hektaril, mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Määratakse rinnete kaupa üldjuhul Bitterlichi lihtrelaskoobi abil. Täpsema rinnaspindala saab puistu üle- või osapinnalise kluppimise teel. 1)Teades kahte tunnust, on võimalik välja arvutada kolmas. G-rinnaspindala N-puude arv D-diameeter' 2) Määratakse Bitterlichi lihtrelaskoobiga Tähistatakse G
Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele kaaspuuliigile vanust määratud, tähendab see, et kaaspuuliigi vanus on sama või lähedane sellele. Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega st et vanus lõpeb alati kas viie või nulliga. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. A lage ala- põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha S selguseta ala- kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N noorendik- kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m
Metsakorraldamine toimub nii era- kui riigimetsas Metsa korraldus riigimetsas on iga 10 aasta tagant Metsakorralduse põhjal koostatakse edasine majandamise projekt (majanduskava), mis pole tänapäeval enam kohustuslik Majanduskava sisaldab: o Iga puistule takseerkirjeldused, koos seletuskirjaga o Plaanimaterjal Määratakse: o Puistu koosseis o Puistu vanus o Kasvukohatüüp o Arenguklassid o Raiete teostamise aeg ja liik o Uuendamistööde planeerimine Majandamiskava eesmärk on tõsta puistu tootlikust metsa majandamisel o metsade koosseisu ja seisundi parandamine; o metsade taastamise kiirendamine; o metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; o metsa ratsionaalne kasutamine Metsamassiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks → kvartal
kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. 19. Kasvuklassid. Kirjeldage G. Krafti klassifikatsiooni? 20. Arenguklassid. Tooge näiteid. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. A Lage ala - põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks
aastast. Puistu vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest. Täpsemate tulemuste saamiseks kasutatakse juurdekasvupuuri. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. NB! Mitte sassi ajada kasvuklassiga!! A Lage ala - põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha. S Selguseta ala - Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime
et vanus lõpeb alati kas viie või nulliga. Kultiveeritud metsa vanust märgitakse aasta täpsusega, metsa vanust hakatakse arvestama istutamise või külvamise aastast. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. 1. Lage ala - so. lage või üksikute puudega lagendik, raiesmik, põlendik või muu metsata metsamaa, mis sobib metsa kasvatamiseks, kuid mis on antud hetkel metsata. 2. Selguseta ala - so. looduslikult uuenenud, või inimese poolt kultiveeritud metsamaa, kus puukeste keskmine kõrgus on alla 1,3m või on nende arvukus liiga väike selleks, et seda ala noorendikuks lugeda. 3. Noorendik - so
et vanus lõpeb alati kas viie või nulliga. Kultiveeritud metsa vanust märgitakse aasta täpsusega, metsa vanust hakatakse arvestama istutamise või külvamise aastast. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. 1. Lage ala - so. lage või üksikute puudega lagendik, raiesmik, põlendik või muu metsata metsamaa, mis sobib metsa kasvatamiseks, kuid mis on antud hetkel metsata. 2. Selguseta ala - so. looduslikult uuenenud, või inimese poolt kultiveeritud metsamaa, kus puukeste keskmine kõrgus on alla 1,3m või on nende arvukus liiga väike selleks, et seda ala noorendikuks lugeda. 3. Noorendik - so
annaabi.ee 
