TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidi...
pühendumist, tema" jälgi". Kui me tahame keskkonda, milles laps soovib osaleda ja, peab seal olema elu ja ka korrapära. NB! Täpselt su vastusest siiski ei selgu see piir ehk milline on see hädavajalik infoosa ja hädavajalik loomingulisus klassiruumis, kus ruum oleks inspireeriv aga ei oleks häirivalt ülekuhjatud. 3. Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine) kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? Videos räägitakse uuest lähenemisest ,,kommunikatsiooni-sõbralik ruum" (ing. tõlk. ,,communication frendly spaces"). Uus lähenemine on olnud nii mõnelegi õpetajale/kasvatajale väljakutseks, sest laste kasvatamisel on oluline koht alati olnud ka traditsioonidel. Aga probleem on selles, et vana ja järgiproovitu alati ei aita - paljudel lastel on probleeme kuulamise ja kõnelemisega ning lapsel kellel on raske kuulata ja ennast väljendada, on ka raske kirjutada ja lugeda.
alastimuleerimine põhjustab samuti arengu pidurdumist. b)Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruumi vahel? Tähtis ei ole niivõrd rühmaruumi igavus või selle visuaalselt mürarikkaks muutmine vaid see, et ruum oleks funktsionaalne, täidaks oma arendavat eesmärki ja läheks kokku laste vajadustega. c)Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine)- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? Lasta keskkonnal last ise õpetada, ehk siis laps peaks õppima keskkonnas kuulama oma kaaslasi ning tegema järeldusi. Nagu toodi näide, kui küsida lapselt millest on tehtud pilved? Laste mõtteid ei tohiks blokeerida vaid aidata jõuda õige lahenduseni. d)Mida annab keskkonnale naturaalsete vahendite (puit, loodusmaterjalid) kasutamine keskkonna organiseerimisel? See aitab vältida keskkonna ülestimuleerimist ning
tekkida. b) Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruuni vahel? a. Ideaalne rühmaruum tekkib siis, kui seal ei ole infot mis kellegil ei ole vaja ja infot mis blokeerib lapse tähelepanu tähtsate asjadele. Samuti kui lapse tähelepanu on ikka osaliselt suunatud rühmaruumi õpikeskkonda. c) Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine)- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? a. Siin tulevad appi gruppimängud ja gruppitegevused, kus lapsed saavad suheleda oma vahel, kuulata teisi ja avaldada oma arvamusi. Mõned mängudtreenivad ka laste kollektiivseid oskusi. d) Mida annab keskkonnale naturaalsete vahendite (puit, loodusmaterjalid) kasutamine keskkonna organiseerimisel? a. Loodusliku materjali kasutades lapsed saavad paremini ja kiiremini aru maailmast, võrreldes sellega,
keskkonnas, mille on tema vanemad loonud. Keskkond on üheks suurimaks mõjutajaks inimese elus. Esmakeskkonnaks on kodu. Kodu on paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust. Eriti vajab turvalisust laps. Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna. Autor on oma töös välja toonud erinevad asenduspere liigid; materiaalse, mittemateriaalse, virtuaalse ja sotsiaalse keskkonna, sest need keskkonnad on koos lapse ühes kasvu- ja arengukeskkonnas ning on välja toodud ka mesosüsteem, eksosüsteem ja makrosüsteem, mis samuti mõjutavad lapse arengu-ja kasvukeskkonda. Samuti räägib autor oma töös ka väärtushinnangutest. Mitte kõigil lastel ei ole võimalus kasvada kodus oma vanemate juures. Need lapsed on kas lastekodus, turvakodus, tugiperedes, hooldusperedes, adoptiivperedes või eestkostele võetud lapsed. Üks põhjus, miks lapsed oma vanemate juurest on lahkunud või ära antud
vahendatud infot. Täiskasvanud kasutavad oma teadmisi mitmel viisil, nagu näiteks tähelepanu suunamisel, kuuldes mootorimüra ja hakates vaatama juba nurga tagant tuleva bussi suunas. Lk329-330 6.2.Keele areng Lapsel on vaja omandada hääldus, tähendus, grammatika ja sotsiaalse konteksti tundmine, mis on neli peamist keele kompetentsi. Hääldus ehk fonoloogia on keeleteaduse osa ning see uurib teatud helisid, mis on kasutusel lapse arengukeskkonnas ja millel on teatud tähendus. Tähendus ehk semantika on ala, mis uurib keeleüksuste tähendusi. Lapsed õpivad, et morfeemid, laused, sõnad annavad edasi tähendust sündmuste, inimeste jms kohta. Grammatika ehk süntaks on lauseõpetus, mis kirjeldab lausete ehitust. Esialgu laps edastab oma mõtted paari sõnaga ning hiljem kõne arenedes õpib ta moodustama täpsemaid lauseid. Süntaks kirjeldab, mis on lause osad ning funktsioonid.
vaimse tegevuse taseme languse Õpetajad peaksid andma õpilastele nii madalama kui ka võimete piiril oleva vaimse tegevuse kogemuse, sest iseseisev õppimine ja mõtlemine toimuvad niikuinii madalamatel tasemetel kui teotava keskkonna korral. Kahe silma vahele ei tohi jätta ka Pieget`teooria põhiseisukohad. Eelkõige tähendab see arusaamist,et lapse areng toimub tema sisemise aktiivsuse mõjul mõõdukat väljakutset pakkuvas arengukeskkonnas. Teiseks tuleb silmas pidada, et teadvus kujuneb selle järkjärgulise, algselt motoorsete, hiljem vaimsete skeemide konstrueerimisena, milles osalevad assimilatsiooni-ja akommodatsiooniprotsessid. Kolmandaks tuleb mõista,et mõõdukat väljakutset motoorsete ja vaimsete skeemide kujundamiseks saab pakkuda vaid selline arengukeskkond, millele laps on võimeline reageerima teda arendavate motoorsete või vaimsete reageeringutena, st õpetajatel
tagasisidet. Ta ei kuule mida räägitakse ja mis helisid ta ise teeb. Suhtlemiseks püüavad kasutada visuaal-ruumilisi vahendeid, arenevad viiped. Sünnitusmajas tehakse kurtuse kontroll ja avastatakse seetõttu varakult. o Lapse ei saa kuulmise vahendusel osa kultuurile omastest teadmistest. Täiskasvanu kõne ei täida eeskuju andvat, abistavat ja üldistavat rolli. - Sotsiaal-emotsionaalne areng o sõltub lapse arengukeskkonnas valitsevatest hoiakutest, suhtlemisviisi leidmisest eakaaslastega. - Motoorika areng o Tavaliselt (70%) kaasneb vestibulaaraparaadi kahjustus st häiritud on liigtuste koordineeritus ja tasakaal. o Sõrmede peenliigutused on raskendatud. o Pidurdub ja võib taandareneda artikulatsiooniaparaadi motoorika st kui artikulatsiooniaparaati ei kasutata (valitakse viipekeel), siis lihased taandarenevad. Kui
annaabi.ee 
