2.3.2 Maa-ameti riigi maainfosüsteemi tarkvaraarendus, hooldus ja koolitus · Maaregister · Katastritöötaja töökoht · Lähteülesande väljastamine maamõõdistajatele · Maainfoga tutvumise avalik teenus ja universaalne esitlusteenus · Kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteem (KPO IS) 2.3.3 Teostatud tööd Tarkvaraarenduse, hoolduse ja koolituse projektides. · Avatud standarditel põhinev geoinfoportaali arenduskeskkond (DoGIS) · Riikliku maavarade registri kaasajastamine (Maa-amet) · Riiklik ehitisregister (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) · Riiklik Relvaregister (Siseministeerium) · Kodaniku IT keskkond (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, RISO) · Äripäeva seminaride ja konverentside süsteem (Äripäeva Kirjastuse AS) · Salva Kindlustuse Integreeritud Müügisüsteem (Salva Kindlustuse AS)
(IBM.2012) Lotus notes toode koosneb mitmest osast: · Lotus Notes kliendi taotluse (alates versioonist 8, põhineb Eclipsil) Lotus notes legacy klient (siiani saada versioonis 8) · Lotus Domino server, platvormiülese rakenduse server, mis toetab andmete replikatsiooni teistele serveritele ja klientide võrguvälisele juurdepääsule. · Lotus Domino administratiivne klient. · Lotus Domino Designer (Eclipsel põhinev integreeritud arenduskeskkond) mis loob klient-server süsteemi mis töötab Notes raamistikus. (Lotus. 2012) Peamisteks omadusteks on: · Koondab informatsiooni ja kommunikatsiooni struktureeritud keskkonnas. · Tööprotseduure saab rakendada standartsetes faasides. · Lihtne luua standard dokumente malli järgi. · Täielikud dokumendihalduse võimalused. · Võimalik koguda statistilisi andmeid analüüside läbiviimiseks. · Võimas administratiivliides ja lihtne uuendamine läbi ,,Modul Manager"
ettevõtte IT-klienditoe tööd. Selline tarkvara automatiseerib IT-klienditoe protseduurid ja funktsioonid. Samuti annab see võimaluse himmata IT-klienditoe ja iga üksiku pletsialisti efektiivsust, st näha lahendatud probleemida staatust ja statistikat nende arvu ja tüübi järgi. IT INFRASTRUKTUURI (TARISTU) ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS IT infrastruktuuri- infosüsteemise tehnoloogilised komponendid (serverarvutid, poeratsioonisüsteemid, arvutivõrk, andmebaasid, arenduskeskkond, arvutitöökohad ja rakendused). Informatsioon ja sündmused täidavad ärikeskkonna analüüsides ja strateegides tähtsat kohta, andes nende takendamises rohkem võimalusi. Need vajadused ja võimalused tulenevad äri vajadustest ja organisatsioonist, mis kujundatakse vastavalt nendele. Et juhtida edukalt, tuleb soetada efektiivseid abivahendeid ja tehnoloogia ja teha kindlaks infosüsteemide/infotehnoloogia (edaspidi IS/IT) strateegia plaan, mis määrab firma nõrkused, tugevused
arendusvahendid, ... rakendustarkvara - üldotstarbeline (näit. kontoripakett) või eriotstarbeline (näit. kassaaparaadi tarkvara) o organisatsioonilised jm. mittetehnilised asjad - kasutajad, koolitus, ... (need on rohkem infosüsteemi aspektid, praegu meid ei huvita) Vajalikke lühendeid: IDE - Integrated Development Environment. Arenduskeskkond programmide koostamiseks, silumiseks ja testimiseks (tavaliselt graafiline, näiteks eclipse - www.eclipse org). API - Applications Programmer Interface. Programmeerijatele mõeldud kirjeldus mingi süsteemi funktsioonide kasutamiseks programmis, näiteks Java API kirjeldab keeles Java olemasolevaid funktsioone (konkreetselt Java puhul on need jagatud pakettidesse ja klassidesse, aga sellest hiljem...). Programmeerimiskeeltest
mooduleid, liideseid komponentide vahel ja liideseid teiste süsteemidega. Kirjeldatakse ka füüsiline arhitektuur - riistvara ja näidatakse, milline tarkvara komponent millisele riistvarale paigutatakse. Arhitektuurse disaini dokument peaks katma järgmised teemad: · sissejuhatus: dokumendi eesmärk, viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; · arendusvahendite valiku ja häälestuse, arenduskeskkond; · kodeerimise, sh kommenteerimise ja nimetamise standardid; · liidesed teiste süsteemidega, andmevahetusformaadid ja meetodid; · toote sisemise struktuuri, ülesehituse: süsteemi jaotuse komponentideks, komponentide kohustused ja rollid, komponentide andmevahetus; · arhitektuuriotsuste tausta, alternatiivid, valikukriteeriumid; · jõudlusnõuded
programmeerimiskeelt. 3.5 Migreerida projekt STS keskkonda. Tutvumine uue keskkonnaga. Eelmises tööülesandes alustatud infosüsteem tuleb migreerida uude arenduskeskkonda, milleks on SpringSource Toolsuite [4]. NetBeans keskkonnas on tekkinud GRAILS projektidele väikseid probleeme, mistõttu minnakse ettevõttes üle teise keskkonda. Tutvuda uue keskkonnaga ning jätkata projektiga. SpringSource Toolsuite on Eclipse baasil arenduskeskkond. 3.6 Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. Projektis näidatakse teatud vaadetes pikki liste andmetest. Neid tuleb sorteerida ning filtreerida ning selleks, et iga päringuga ei tagastataks kogu vaadet, tuleb projektis listid küsida AJAX-iga [6]. Listid tuleb saata JSON-is. JSON on analoog XML-ile. Ta ei sisalda pikki kirjeldavaid tagisid, vaid on ainult puhtalt andmed. AJAX-i päringud on GRAILS-i lisatavad pluginate abil. Ka AJAX on üks
Kaasaegsed Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad on järgmised: NetBeans, Sun Java Studio Creator, IntelliJ IDEA, Borland JBuilder, Eclipse, ja toetuvad JDK poolt pakutavatele teenustele (service). Suurem osa neist kasutab Java-programmide kompileerimiseks JDKs sisalduvat kompilaatorit. Sellepärast need keskkonnad kas juba sisaldavad komplektis mõnda JDK-versiooni, või nõuavad JDK eelinstallimist arendaja arvutisse. NetBeans IDE -- vaba integreeritud tarkvara arenduskeskkond (IDE) programmeerimiskeeltele Java, JavaFX, Ruby, Python, PHP, JavaScript, C++ jm. Keskkond NetBeans toetab vaikimisi arendust platvormide J2SE ja J2EE jaoks. Kvaliteedi ja võimaluste suhtes viimased NetBeans IDE versioonid ei jää alla parimatele kommertsintegreeritavatele raamistikele Java keele jaoks, nagu IntelliJ IDEA. Sisaldab palju võimalusi nagu refaktoring, profileerimine, värviga eraldatud süntaksilised konstruktsioonid,
otseselt .NET platformi jaoks loodud ja ka kõige rohkem kasutatav dotnet-keel. C# meenutab süntaksilt eelkõige C'd, kuid kuna selle loomisel olid tegevad ka Delphi loojad, siis on nii süntaks kui ka kogu keel C'st oluliselt inimsõbralikum. C# on kindlasti kõige paremini disainitud keel C# arenduskeskkonnaks on eelkõige Microsoft Visual Studio, mis on ilmselt hetke progressiivsem ja mugavaim arenduskeskkond. Tasuta on saadaval veidi lahjem Visual Studio Express kui Microsoft ei kardaks, et neid teised tarkvaraarendusele suunatud produktidega firmad kohtusse kaebavad, siis annaksid nad VS heameelega tasuta ära. Ainult arendage Windowsi jaoks tarkvara! Sellest ka täisversiooni 180- päevane katseaeg, mida lihtsalt pikendada saab. Nagunii on Visual Studio alaliselt ja planeeritult kahjumiga projekt. Olemas on ka avatud lähtekoodiga ja vabavaraline SharpDevelop, mis kasutusmugavuselt
mooduleid, liideseid komponentide vahel ja liideseid teiste süsteemidega. Kirjeldatakse ka füüsiline arhitektuur - riistvara ja näidatakse, milline tarkvara komponent millisele riistvarale paigutatakse. Arhitektuurse disaini dokument peaks katma järgmised teemad: sissejuhatus: dokumendi eesmärk, viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; arendusvahendite valiku ja häälestuse, arenduskeskkond; kodeerimise, sh kommenteerimise ja nimetamise standardid; liidesed teiste süsteemidega, andmevahetusformaadid ja meetodid; 19 toote sisemise struktuuri, ülesehituse: süsteemi jaotuse komponentideks, komponentide kohustused ja rollid, komponentide andmevahetus; arhitektuuriotsuste tausta, alternatiivid, valikukriteeriumid; jõudlusnõuded
Meetrikate rakendamise näitena vaatame tarkvara arendusmaksumuse prognoosi. See on maailmas tunnustatud kui keerukas ülesanne. Ideaalis, selle ülesande sisendiks on tarkvara spetsifikatsioon ning väljundiks - arenduse maksumus või arenduseks vajalike inimkuude (- päevade, -aastate) arv. Kahjuks pole head spetsifikatsiooni alati olemas, ka on palju parameetreid peale funktsionaalsuse, mis maksumust mõjutavad, näiteks mittefunktsionaalsed nõuded (töökindlus, turvalisus jne), arenduskeskkond, arendusvahendid, arendajate tase ja nii edasi. Et paljusid neist suurustest ei saa lihtsal viisil mõõta, on nende hinnangud paratamatult kogemuslikku laadi. Teades orienteeruvat tarkvara mahtu, on võimalik prognoosida arenguks vajalikku töömahtu. Selleks kasutatakse mitmesuguseid mudeleid, enamlevinud on COCOMO mudel. Tarkvara arendusmaksumuse prognoosi kokkuvõtteks: · Tarkvara maksumuse prognoosi enamlevinud meetodid kasutavad tarkvara mahu
Eelarvemudel: 1) avaliku sektori eelarve on suunatud liiga suures ulatuses tarbimisele; 2) arengule suunatud eelarve edendaks investeerimist (innovatsiooni) ja teadlikku arendustegevust. Eelarve seisukohalt sobiks arendusorganisatsioonile sihtasutuse või äriühingu vorm. SMIT on Siseministeeriumi hallatav asutus, mille... Visioon on: sisejulgeolek läbi avatuse, koostöö ja innovatsiooni. Missioon on: luua arenduskeskkond, mille kaudu oleks tagatud SM IKT keskne koordineerimine ja ühetaolised arendusprotsessid. Loeng: KOV + Kokkuvõte kohaliku omavalitsuse olemusest (ÕIS) Subsidiaarsuse põhimõttel (otsustamine võimalikult kodanikulähedaselt), kohalik demokraatia Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on
külge kujunduskäsklusi ja klasse kinnitada. Lisan kujundusfaili rea .roll{text-decoration: underline;} ning vastutajate loetelu juures märgin ära, millised kohad tähistavad rolli.
Lisan kujundusfaili rea .roll{text-decoration: underline;} ning vastutajate loetelu juures märgin ära, millised kohad tähistavad rolli.
annaabi.ee 
