Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo.
Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda nim kuivaks ehk secco- retsitatiiviks. Vahepeal lisatakse kogu ansambel või orkester retsitatiivile. Aaria kõrval oli ka Kantaat. 17 saj. Alguses oli kammerkantaat pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. Sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, sarnanes ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid ühele artistile. Kirikukantaat- kujunes Saksamaal tähtsaks. Tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatutest, vaimuliku luulet. Kantaati loodi ühele või mitmele artistile.Soliste oli tavaliselt neli.Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu antakse edasi ilma lavastuseta, vaid hoopis muusikaliste vahenditega. Sündis roomas.
Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu
Müsteerium- piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Retsitatiiv- kõnelähedane laul, laulja esitab proosatekste peamiselt ühel noodil retsitatsioonitoonil libreto partituur partii- ühe hääle või pilli osa mitmehäälses helitöös. ooper- lavateos,milles on ühendatud vokaal-ja eriinstrumentaalmuusika,kirjandus,näite-ja kujutav k. kammerlaul- sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel kantaat- pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel, hiljem sarnanes ooperzanriga. oratoorium- vaimuliku sisuga vokaalinstrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile passioon- teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast sonaat- instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti.
Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee. Kantaatide temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna cantata, mis tähendab itaalia keeles laulma kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsetatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Selliseid salonglikke kantaate armastasid eriti ooperivirtuoosid. Vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema
(korrata aaria algusest), millest ka vormi nimetus. Da-capo-aaria vorm sai 17. sajandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna "cantata" (laulma) kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest kuni kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. 17. sajandi algul tekkis muusikas uus zanr, milleks oli oratoorium. Oratoorium on
Sajandi lõpus tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm. Da-capo-aaria vorm sai 17.sakjandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna kantaat kasutati zanrivormina esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes paistsid silma ka ooperi- ja oratooriumizanris ning vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka eeltööks ooperile
· Palju kasutati da-capo-aaria vormi. NB! Korrataval osal olid olulised improvisatsioonilised täiendused · Aaria on muusikaliselt arendatud ja rohkete kaunistustega laulja soolonumber ooperis, kantaadis või oratooriumis ansambli või orkestri saatel. Aariate ajal tegevus laval sageli ,,peatub" · Retsitatiiv on kõnelähedane laul. Kantaatides, ooperites ja oratooriumites on süzeearendus nende kanda. Kantaat algselt lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett BC saatel. 17. sajandi II poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. Tähtsamad kantaadiloojad: Carissimi, Stradella, A.Scarletti, Händel. Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult
Secco-retsitatiiv basso continuo harvade akordidega retsitatiivi saade. Saatega retsitatiiv (recitativo accompagnato) teose dramaatilistes kõrgpunktides lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester ning see ongi see. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Kantaat kammermuusikazanr, mis oli barokiajastu vokaalmuusikas üksiku aaria kõrval tähtsaim. 17.saj algul oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj teisel poolel kujunes uus, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperitseeniga. Neid kirjutatid vaid ühele solistile, keda saatis väike kammeransambel või ainult BASSO CONTINUO. Kirikukantaat 17.saj lõpul Saksamaal, suurem koosseis ja keerulisem ülesehitus. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati ka spetsiaalselt
Veneetsias Gabrielli juures, 55 aastat Dresdeni õuekapelli juht. Schütz toob Põhja -Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendab seda edasi saksa kõnemeloodika alusel. Teosed: Itaalia madrigalid, 3passioni, (jõululugu, ülestõusmislugu, lunastaja 7 sõna ristil )palju teoseid kadunud. Vaimulik kantaat- Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat. Ilmaliku soolokantaadi jäljendamine. Algselt oli Itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga duett. 17. saj. kujunes uus kantaadi tüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperitseeniga. Kantaate kirj. ühele solistile ,keda saatis pisike kammeransambel .Sisukeskmes enamasti piiblitekstid koos koraaliga, mille stroofid on varieeritud. Kõrgpunktis Bachi looming, Buxtehude (kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidel) 4.Ilmalik kantaat ja laul. Ilmalik kantaat e. kammerkantaat. Ooperi monoodiline stiil inspireerib ilmalike
Funktsionalistlikke suuri ühiskondlikke hooneid ei jõutud kuigi palju ehitada. Ometi on klassikaks muutunud sellest rühmast kaks Johansoni koolimaja. Liiatigi oli tema kooliarhitektuuri juhtiv meister ja rahvusliku koolihoone tüübi peamine väljaarendaja. 1930. aastatel oli ultramoodsa klaastorniga Lenderi gümnaasium (6. kk Kreutzwaldi tänav 25, 193335) löövam, arendatuma ruumiprogrammiga ja mahenenud vormidaga Prantsuse lütseum (Hariduse tänav 3, 193637) aga elegantsem. Paefunktsionalism Tuleb tunnistada, et tegemist on üleeuroopalise nähtuse redutseerunud variandiga ja rahvusvahelises plaanis see esile ei kerki. Kui meil on
annaabi.ee 
