Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"arctg" - 10 õppematerjali

Pidevsignaalide töötlemise kodunetöö
13
doc

Pidevsignaalide töötlemise kodunetöö

sin(1 3141,6 0,001) 0,001cos(1 3141,6 0,001) - )]=500[1000(3,18308*10-07 -0)+2(- (1 3141,6) 2 1 3141,6 3,18*10-4-3,18*104)-1000(-6,36617*10-07-3,18308*10-07)]= 0,1592 CV(2)= -0,0796 CV(3)= 0,0531 CV(4)= -0,0398 CV(5)= 0,0318 Amplituudispektrid C(0)= =0,5 C(1)= -0,2026-j0,1592 C(2)= 3,5077*10-06+j0,0796 C(3)= -0,0225-j0,0531 C(4)= 3,5077*10-06+j0,0398 C(5)= -0,0081-j0,0318 Faasispekter Cv ( k ) (k)=arctg Cw( k ) 0,1592 (1)=arcrg -0,2026 =1420 - 0,0796 (2)= arcrg =-900 3,5077 *10 -6 0,0531 (3)= arcrg -0,0225 =1130 - 0,0398 (4)= arcrg =-90 3,5077 *10 -6 0,0318 (5)= arcrg -0,0081 =1050 7 S2(t):

Informaatika → Pidevsignaalide töötlemine
119 allalaadimist
Siirdeprotsessid lineaarsetes koondparameetritega elektriahelates
9
docx

Siirdeprotsessid lineaarsetes koondparameetritega elektriahelates

L¿ LV ¿ I¿ I CV =I RV -I LV =0,05+1,28=1,33 A I CV 1,33 1,33 I ' RV = = = =1330 A RC 25(410 ) 0,001 -5 5 {1330=-Asin+ 0,05=Asin A1000cos -0,05sin 0,051000cos 1330 , 05 50 1330= + =cot tg= sin sin 0,051000 1330 , 05 50 =arctg =arctg 0,04=2,29 ° 1330 ,05 0,05 A= =1,25 sin 2,29 ° -500t I RV =1,25 e sin ( 1000 t+2,29 ° ) -500t I R=I RV ( t ) + I RS ( t )=1,25 e sin ( 1000 t+ 2,29° ) +1,79 sin ( 1000t-147 °) Operaatori meetod iLV(0+) iR 0+ ¿

Energeetika → Elektrotehnika 2
15 allalaadimist
Eksam spikker
4
doc

Eksam spikker

. , (). . . , . 1 , - , (;) (;) tg =(-)/(-) , , 1 x=d*cos d=x/cos=y/sin , . , =arctg(y/x) . . : . - , , , , . - / . 11. . : - , - 1)

Geograafia → Geodeesia
219 allalaadimist
Shpora
4
doc

Shpora

, , 1 , , . (0- . . . : 360). (;) (;) tg =(-)/(-) - , , , , . ­ x=d*cos d=x/cos=y/sin . : =arctg(y/x) , 1) (0-90). . - , . 11. . , - / . .

Keeled → Vene keel
2 allalaadimist
Juhuslikud sündmused
129
pdf

Juhuslikud sündmused

m x = xi pi = 0 0,512 + 1 0,384 + 2 0,096 + 3 0,008 = 0,6 . 68. 1 f ( x) = . (1 + x 2 ) F(x), mx. . x x x 1 1 1 1 1 - (1 + x 2 ) dx = -1 + x 2 dx = arctg x - = (arctg x - arctg(-)) = x F ( x) = f ( x)dx = - 1 1 arctg x = arctg x + = + . 2 2 y = f(x) , y = x , , y = xf(x) . , mx = 0. 69. . . X ­ . . X ­ : 1, 2 3. p1 = P( X = 1) , p 2 = P( X = 2) , p3 = P( X = 3) . C 22 C 41 4!3!3! 3 2 1

Matemaatika → Tõenäosusteooria ja...
32 allalaadimist
Sbornik zadach
190
pdf

Sbornik zadach

T t x(t) sin k tdt ; 1 bk A k = a 2k + b 2k ; k = -arctg , k = 12 , ,3... , ak A k -- k- ; k -- k- ; a 0 -- ( ); k 1 = k -- - k- ; t -- , - . A k k k -- . 1 x(t) = 2 A& k e jk t

Informaatika → Pidevsignaalide töötlemine
26 allalaadimist
RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012
20
doc

RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012

protsessi saab kujutada ka amplituud-sagedus karakteristiku abil. Polüharmoonilise protsessi matemaatiline mudel: x(t)=x(t+nT0), n=1, 2, 3, ... Polüharmoonilisi protsesse saab enamasti lahutada (harmoonilisteks) osadeks ja kirjeldada Fourier' rea abil: x(t)=a0/2 + (akcos2kf0t + bksin2kf0t), milles f0=1/T0, ak=2/T0 0T0x(t)cos(2kf0t)dt, k=0, 1, 2, ...; bk=2/T0 0T0x(t)sin(2kf0t)dt, k=0, 1, 2, ...; Sama protsessi spektraalne arendus: x(t) = X0+Xkcos(2kf0t ­ k), kus X0=a0/2; Xk=ak2+bk2; k=arctg(bk/ak); k=1, 2, 3, ...; Polüharmoonilise protsessi sagedusspektrit saab samuti iseloomustada amplituud-sagedus karakteristikuga. Peaaegu perioodilised protsessid. Peaaegu perioodiline protsess on protsess, mis ei ole perioodiline, küll aga saab teda kirjeldada perioodilise protsessina järgmisel kujul: x(t)=k=1Xkcos(2fkt ­ k), kus mitte kõik suhted fk/fn ei ole ratsionaalarvud. 9. Juhuslikud vektorid, nende tõenäosuslikud jaotusseadused ning arvkarakteristikud

Matemaatika → Süsteemiteooria
147 allalaadimist
Masinamehaanika täielik loengukonspekt
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Qf - hambajalanurk. Et saada kogu hammasvöö b ulatuses konstantset radiaallõtku, tehakse sageli Qa1 = Qf2 ja Qa2 = Qf1, mistõttu peadekoonuse tipp nihkub punkti Oa. Seetõttu a1 = 1 + Qa1 = 1 + Q f 2 a2 = 2 + Qa 2 = 2 + Q f1 f = - Qf , h fe kus Q f = arctg . Re 50 Koonuse moodustaja pikkus Re määratakse projekteerimisel kontaktväsimusarvutustega. Tasandratas (algkoonuse nurk 90o), vt. joon. 9, täidab koonusülekannete käsitluses sama üleannet, mis hammaslatt silinderülekannetes: tema hammaste kuju ja mõõtmed määravad omavahel korrektselt hambuvate koonusrataste perekonna. Säärast tasandratast nim

Masinaehitus → Masinatehnika
531 allalaadimist
Soojusautomaatika eksami vastused
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

imaginaarühikust vabanemiseks korrutame komplekssageduskarakteristiku W(i) avaldises lugeja ja nimetaja a+ib või a-ib-ga nii, et märk oleks vastupidine nimetaja avaldises oleva märgiga. Saame reaalosast ja imaginaarosast koosneva kompleksarvu. Polaarkoordinaatidesse viimiseks leitakse moodul: A() = ( Re()) + ( Im()) 2 2 ja argument: Im() () = arctg ( ) Re() Andes nurkkiirusele väärtusi nullist lõpmatuseni saab koostada komplekse sageduskarakteristiku. 18. Tüüplülide mõiste ja klassifikatsioon. Võimenduslüli. I-järgu aperioodiline lüli. Näited. Automaatreguleerimissüsteemi aparatuuri elemente võib liigitada mitmeti. Reguleerimissüsteemi projekteerimise ja tema reguleerimisvõime seisukohalt on

Masinaehitus → Soojusautomaatika
110 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

tuuletriiv võib sel juhul olla tunduvalt väiksem kui sügavas vees. Kanali kaldataguse sügavuse korral HKTarctg L (12.4) V Need triivinurgad võivad olla küllalt suured, võrreldavad tuuletriivi ja hoovusest tuleneva triiviga. Seega avaldab lainetriiv manööver-riba laiusele tuntavat mõju. Näiteks 260 m pikkuse laeva jaoks lahtises Ventspilsi merekanalis laine kõrguse juures 2 meetrit ja laine kursinurgal 900 laienes laeva manööver-riba 33 meetri võrra. 1.2. Laeva ohutuse tagamine juhtimise iseärasused kitsustes.

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun