koosluste mitmekesisust. Mükoriisa teised vormid Mükoriisa teised vormid. "Lähiminevikus", viimase 50 miljoni aasta jooksul on tekkinud mitmesuguseid mükoriisavorme, kus seensümbiondiks on enamasti samad kand või kottseened, mis moodustavad mõnedel peremeestaimedel ektomükoriisat. Mükoriisa areng on olnud eriti mitmekülgne kanarbikulaadsetel. Kanarbikulistel on välja kujunenud arbuskulaarse mükoriisaga sarnane erikoidne mükoriisa, kus seenehüüfid kasvavad rakkude sees. Erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast ei levi aga sümbiontne seen rakust rakku, vaid peab alustama iga taimerakku asustades otsast peale: läbi välimise rakuseina. Mükoriisade teke Mükoriisade teke ulatub tagasi Vanaaegkonda Ordoviitsiumi, kui esimesed taimed hakkasid maismaad asustama. Kokku said
Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure rakukesta ja membraani vahele. Arbuskulaarse mükoriisa puhul ei arene juure pinnale seeneniidistikku ning taime juurekarvad säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku. Seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma. Ektomükoriisa - moodustab u. 3% kõikidest taimeliikidest. Enamasti puittaimed. Seentest kandseened ja üksikud kottseente liigid. Iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja Hartigi võrgustik
orgaanilist süsinikku. Seened: kandseened. Taimed: käpalised (Orchidaceae). Erikoidne mükoriisa. Juurte ümber mullas ulatuslik mütseel, juure tippudel mantlit pole, puudub Hartigi võrgustik. Hüüfid sisenevad ka juurerakkudesse. Seened lagundavad mullas taimedele raskesti omastatavad orgaanilised ühendid taimedele sobivaks Seened: kottseened. Taimed: kanarbikulaadsed, autotroofid. arbuskulaarse mükoriisaga sarnane -seenehüüfid kasvavad rakkude sees kuid ei levi rakust rakku, vaid peab alustama iga taimerakku asustades otsast peale: läbi välimise rakuseina. Kasu kooselust. – Kasu taimele: N, P, jt mineraalainete parem kättesaadavus, vee parem kättesaadavus, kaitse patogeenide eest, kaitse kemikaalide ja raskemetallide eest. Kasu seenele: C-ühendite hankimine Seene-ja taimeraku vaheruumis (apoplastis) lagundatakse sahharoos glükoosiks ja
Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org. ainet ja seeneniidstik vett ja (seal lahustuvaid) mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? Vetikas org. ainet ja seen vett ja min. aineid Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused? Mükoriisa on kas vetika ja seen või seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi (vastastik kasu) tulemusel tekiv seenejuur. MÕISTED: metaboliit - vaheprodukt haustor muundunud hüüfid(seeneniidid) sporangium eoslad, leivad pinnal tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad mükotoksiin mõned toiduainetel kasvavd seened võivad eristada inimesele mürgised
Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab orgaanilist ainet ja seeneniidstik vett ja mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? - vetikas annab orgaanilist ainet - seen eraldab vett ja mineraalaineid 14. Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused? Mükoriisa on kas: - vetika ja seene või - seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi (vastastik kasu) tulemusel tekiv seenejuur. MÕISTED: metaboliit- vaheprodukt; haustor- muundunud hüüf ehk imitoru; sporangium- mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine; hüüf- seeneniit; mütseel-seeneniidistik.
piirkondades, sealjuures täheldati sporofüütide ontogeneesi suurt variatiivsust (Sirotina, Krinitsyn, Zontikov, & Parnikoza, 2014). Põhja raunjalg (Asplenium septentrionale) Meie enda Tartu Ülikooli teadlaste uurimus liigi ökoloogiast tulenevalt sellest, et praegu säilinud populatsioon väga väike ja inimtegevusest mõjutatud (Rünk, Pihkva, & Zobel, 2014) ja (Rünk, Pihkva, Liira, & Zobel, 2016). Muda-lahnarohi (Isoetes echinospora) Kaks artiklit, millest ühes uuriti arbuskulaarse mükoriisa esinemist Isoëtes lacustris ja I. echinospora juurtes. Uuring viidi läbi Tsehhis, kus mõlemad liigid on kriitiliselt ohustatud. (Sudová, Rydlová, Ctvrtlíková, Havránek, & Adamec, 2011). Teises artiklis uuriti I. echinospora ja I. asiatica fülogeneetilist sugulust (Kim, Na, Shin, & Choi, 2009). Ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum) Üks artikkel, kus vaadeldi klimaatiliste tingimuste mõju lehtede ja spooride fenoloogiale (Landi, Zoccola, Bacaro, & Angiolini, 2014).
Orhidoidne mükoriisa, obligatoorne vähemalt taimele. Seemnete idanemiseks vaja vähemalt seenpartnerit. 1.5. Fakultatiivne mutualism- osalevad liigid jäävad ellu ka iseseisvalt. 10. Mükoriisa olemus ja tüübid Mükoriisa e. seenjuur on mutualistlik, sümbiootiline assotsiatsioon mullaseente ja taimejuurte vahel, millel on väga oluline osa taimede mineraalses toitumises. Koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Nii õis- kui ka soontaimede puhul on umbes 70% esindajaist arbuskulaarse mükoriisaga. Mükoriisa kulu ja tulu: seen saab taimelt süsinikku, taimed saavad seenelt mullast pärit toitaineid ja vett, kaitset vaenlaste vastu, mullakeskonna parendust ja saasteainete resistentsuse tõusu, on olukordi, kus kulu on suurem kui tulu ja seen parasiteerib taimel. LOENG MM 2013_1, slaid19 (vaata lisaks) Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Mükoriisa tüübid: ·(Vesikulaar) arbuskulaarne mükoriisa (VAM e
Juurte sümbioos bakteritega ja aktinomütseedidega on energeetiliselt kallis, seetõttu on konkurentsivõimelised vaid toitainete vaestel muldadel ja pioneerkooslustes. Mille poolest erineb fosfori ülesvõtmine mükoriisa kaasabil ja klaster-juurtega? Omastades klaster-juurtega karboksülaadid (orgaanilised anioonid) vabastavad fosfori mulla osakestelt ja fosfataasid hüdrolüüsivad orgaanilise fosfori. Arbuskulaarse mükoriisaga on oluline fosfori ülesvõtmisel, et ioonid on väheliikuvad. Kättesaamiseks peavad juured pidevalt kasvama. Ehk siis – klasterjuured võimaldavad fosforit kätte saada ja taimede jaoks mullalahusesse vabastada, mükoriisa kaasabil seevastu vaid korjatakse üles seda fosforit mis juba ise mullalahuses kättesaadav (kuid ei tegeleta fosfori kättesaamisega ühenditest millesse see seotud on)
Kuna seeneniidistik on taimede juurekarvakestega võrreldes oluliselt väiksema läbimõõduga, suudab ta tungida ka oluliselt väiksematesse mikropooridesse kui suudavad taimejuured. Seetõttu taluvad mükoriisaga taimeisendid äärmustingimusi (põuda, toitainete vaegust jm) paremini kui sama liigi mükoriisata isendid. Hüüfide ehk seeneniitide paiknemise järgi võib mükoriisat jagada üldjoontes kaheks: arbuskulaarne mükoriisa ehk endomükoriisa ja ektomükoriisa. Arbuskulaarse mükoriisa anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide ehk arbuskulite esinemine taimerakkudes. Arbuskulaarse mükoriisa puhul juure pinnale seeneniidistikku ei arene ning taime juurekarvakesed säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku, mis toimib peremeestaime lisajuurestikuna, moodustades selle massist kuni 15%. Kuigi hüüfid ei ulatu taimejuurtest eriti kaugele,
annaabi.ee 
