Zinzino Balance Oil koosneb kalaõlist ja rohkete antioksüdantidega oliiviõlist Zinzino BalanceTest: Analüüsijaks on St. Olavs University Hospital Laboratory Norra Mõõdab veres olevatest rasvhapetest 98% Küllastunud rasvhapped Omega-9 rasvhapped Omega-6 rasvhapped Omega-3 rasvhapped Arvutatavad indeksid: Sinu keha kaitseprotsent põletikuliste haiguste eest Omega-3 tase (EPA+ DHA) Omega-6 (AA) ja Omega-3 (EPA) suhe Arahhidoonhappe (AA) formeerumise efektiivsus Rakumembraani voolavuse indeks Mentaalse tugevuse indeks Indeksite normtasemed: Sinu keha kaitseprotsent alates 90% norm. Omega-3 tase(EPA+DHA) alates 8% norm. Omega-6 (AA)/Omega-3 (EPA) tasakaal ≤ 3:1 norm. Arahhidoonhappe formatsioon (AA) : alates 30% norm. Rakumembraani voolavuse indeks : ≤ 4:1 norm.
tekkes Silelihaskontraktsioonide teke - PG autakoidid, nimetatakse ka eikosanoidideks (keemilises struktuuris 20 süsinikuaatomit) - Reproduktiivfunktsiooni seisukohast veterinaarias olulisim PGF2alfa - NSAID-de toimemehhanismi seisukohast on oluline PG funktsioon põletikumediaatorina · Prostaglandiinide süntees: Rakuseina folliikulist moodustub fosfolipaasi A2 toimel (seda blokeerivad glükokortikosteroidid) arahhidoonhappe Arahhidoonhapest moodustuvad tsüklooksügenaasi (blokeerivad NSAID-d) toimel endoperoksiidid ja lipooksügenaasi toimel (blokeerivad samuti NSAID-d) arahhidoonhappe hüdroksüderivaadid Endoperoksiitidest tekkivad omakorda prostatsükliinid, millestest moodustuvad tromboksaanid ja prostaglandiinid Arahhidoonhappe hüdroksüderivaatidest moodustuvad aga leukotreenid. · COX1, COX2
lüsofosfatidaathape 1,2-diatsüülglütseriid NB! Pange tähele sfingolipiidide ja glütserofosfolipiidide molekulide kuju sarnasust Arahhidoonhappe derivaadid- Tseramiidide derivaadid – asendaja C1 juures lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid Sfingomüeliinid- tseramiid+ fosfokoliin fosfoetanoolamiin PROSTAGLANDIINID Tserebrosiidid- tseramiid+ suhkur (galaktotserebrosiidid, Silelihaste kontraktsioon
5 16:1( 9) Palmitoolhape 0.5 18:1( 9) Oleiinhape 13.4 18:2( 9,12) Linoolhape 5 18:3( 9,12,15) Linooleenhape 11 Rasvhapete näited C18 happed: Steariinhape Oleiinhape Linoolhape Linoleenhape Arahhidoonhappe derivaadid lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid PROSTAGLANDIINID Silelihaste kontraktsioon Kehatemp. regulatsioon LEUKOTRIEENID Ärkvelolekuune tsükkel Kopsus bronhide kokkutõmbumine Põletikulised protsessid, palavik Astmaatiline atakk cAMP süntees Anafülaktiline shokk, allergia Vererõhu regulatsioon põletikud
10%) kõrgem kui meestel. Lipiidid 2 Rasvhapped võivad olla: Küllastunud ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape, palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape ehk olehape) Poluküllastumata mitme kaksiksidemega (linoolhape, linoleenhape) Lipiidid 3 Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt esimese kaksiksideme asukohale: 3 (linoleenhape, eikosapentaeenhape) 6 (linoolhape, millest sõltub arahhidoonhappe moodustumine) 9 (olehape) Lipiidid 4 Rasvhapete põhiliseks allikaks on toidurasvad ja glükoos. Rasvhappeid kulutatakse organismis kolmel viisil: Rasvhapped oksüdeeritakse ja vabanev energia kasutatakse ära ATP sünteesiks. Lülitatakse varurasvade koostisesse. Lülitatakse struktuurielementidena kudede koostisesse. Lipiidid 5 Kaks energeetilist substraati glükogeen ja neutraalrasvad erinevad mobilisatsiooni järjekorra poolest.
plasmakontsentratsioon < 10 mg/ dL Antiagregantne toime 10 40 mg/ dL Põletikuvastane toime 50 80 mg/ dL Tinnitus, hüperventilatsioon 80 100 mg/ dL Atsidoos Hüpoprotrombineemia, > 100 mg/ dL neerupuudulikkus, kooma Paratsetamool (mitte-NSAID) Põletikuvastane toime väga nõrk Vähendab PG-de sünteesi nagu ka NSAIDid Kui arahhidoonhappe tase on madal, inhibeerib paratsetamool ka COX-2 Analgeetiline toime realiseerub läbi kesknärvisüsteemi alanevate serotoniinergiliste kiudude aktivatsioon Varasemalt mehhanismina väljapakutud COX-3 inibeerimine ei oma paratsetamooli toimes kliinilist tähtsust Paratsetamooli metabolism Imendumine: peensoolest, rektumist Biosaadavus sõltub doosist: enamasti 70-90% 10-20% paratsetamoolist seondub erütrotsüütidega
Penitsilliin G Ristreaktsioonid penitsilliini ja tsefalosporiinide (tsefalosporiinid on bakteritsiidsed laia toimespektriga b-laktamaas antibiootikumid) vahel, enamasti 1. põlvkonna tsefalosporiinidega Imipeneemile (-laktaam antibiootikum) enam reaktsioone penitsilliini allergikutel Trimetoprim (bakteriostaatiline antibiootikum, mida kasutatakse profülaktikas ning kuseteede infektsioonide raviks) lööve Doksütsükliin fototoksiline lööve Atsetüülsalitsüülhape (ASA) ja NSAID Arahhidoonhappe metabolismis Aspiriinile tundlikud astmaatikud ASA ülitundlikkus: Ravi Toidus Ei tohiks olla: datleid, rosinaid, vaarikaid Röntgenkontrastained sageli urtikaariat ja anafülaksiat Karbamasepiin erütrodermia Neuroleptikumid Paiksed anesteetikumid Tõeline ülitundlikkus lokaalanesteetikumidele harvaesinev, anesteetikum ise võib põhjustada urtikaariat või astmahoo, sagedamini tavaline minestus Lisaained ravimites väga harva anafülaksia põhjuseks I
naabruses olevate rakkude suhtes. Autokriinsed hormoonid – toimivad peamiselt samas rakus, kus nad on sünteesitud. Hormoonide keemiline struktuur. Hormoonid võivad olla peptiidid ja valgud (nt insuliin, glükagoon, kasvuhormoon), aminohappe türosiini derivaadid (katehhoolamiinid – epinefriin (adrenaliin) ja noradrenaliin; türoksiin ja trijoodtüroniin), steroidid (neerupealise koore hormoonid ja suguhormoonid) ja arahhidoonhappe derivaadid (arahhidoonhape on polüküllastumata rasvhape). NB! Steroididel on steraantuum. Hormoonide transport veres. Valdava enamuse hormiinode transport toimub vere kaudu. Hormoonide transpordiviis veres sõltub nende keemilisest ehitusest. Nt valgulise ehitusega ja katehhoolamiinid toimetatakse edasi molekulidena. Steroid- ja türeoidhormoonid moodustavad komplekse spetsiaalsete transpordivalkudega. Bioloogiliselt aktiivne on ainult vaba hormoon st hormoon,
+ PUFA-de eriti DHA on B-OX stimuleeriad - Kõrge NADH/NAD tase inhibeerib B-OX-ni - Kõrge NADH ja FADH2 pärsivad B-OX ensüümide tööd - Kõrgenev atsetüül-CoA tase on signaaliks, et teda pole vaja rasvhapete lõhustamisega juurde toota, ehk kõrgtase inhibeerib B-OX ensüüm Eikosanoidid - 20 C PUFA-de derivaadid - Arahhidoonhappe derivaadid (eikosanotetraeenhape) linoolhappest sünteesitud - Võimsad lokaalsed regulaatorid - Regulaatorid (mediaatorid) paljudes raku funktsioonides o Põletikuvastus o Silelihaste kontraktsioon o Immuunvastus - Regulatoorsed signaalmolekulid , 20C PUFA-de derivaadid o Prostanoidid (prostaglandiin, trombaksaanid) o Leukotreenid o Hüdroperoksüeikosatraeenhapped (HPETE)
Ser ja palmitüül-CoA kondensatsioon on esnimene reaktsioon. Ketoon taandatakse NADPH abil. Atsüleerimisele järgneb kaksiksideme lisamine. Eikosanoidid on lokaalsed rakuhormoonid, mis osalevad mediaatoritena reproduktiivses funktsioonis, vereliistakute agregatsioonis, vererõhu regulatsioonis, neerufunktsiooni tagamisel, maohappe sekretsiooni regulatsioonis, kuid ka põletikuprotsessides ja vähkkasvajate tekkes jne. Tsüklooksügenaas oksüdeerib ja vabastab arahhidoonhappe. Esindajaid: prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid. Kolesterool reguleerib loomarakkude membraanide voolavust. Oluline eellane mitmetele bioaktiivsetele ühenditele: steroidhormoonid, sapphapped, vitamiin D. Biosüntees toimub peamiselt maksas. Süntees algab tsütosoolis mevalonaadi sünteesiga atsetüül-CoA-st; esimene aste on tiolaasi
leukotrieene. Seega tekkib erineva eikostrieenhape baasil erinev bioaktiivsete eikosanoidide spekter. Inimorganismi fosfolipiidedes olev arahhidoonhape sünteesitakse toiduga saadud linoolhapest. Eikosanoidide (signaalmolekulid) biosünteesiks kasutatakse sisuliselt biomembranide fosfolipiidides olevat arahhidoonhapet. Vajalik arahhidoonhape vabastatakse plasmamembraani fosfolipiididest. Järgnevalt annab vaba arahhidoonhape vastavate ensüümide toimel erinevaid eikosanoide. Arahhidoonhappe kaskaad algab järgmiselt. Rakuvälise stiimuli toime retseptoritele aktiveerib fosfolipaas A2. See eraldab biomembraani 10 fosfolipiididest arahhidoonhappejääke, mis muutuvad edasi kahes põhirajas (tsüklooksügenaasne ja lipooksügenaasne rada). Tsüklooksügenaasne rada toodab AA-st prostaglandiine ja tromboksaane. Lipooksügenaasne rada kasutab seda HPETE-de, leukotrieenide ja HETE-de biosünteesiks. (joonis, õpik II, lk 131, joonis 94).
Alkoholide ja rasvhapete jäägid võivad oksüdeeruda veeni ja CO2-ni. N-aluste käive lõpeb kas asjaomaste N-ühendite või karbamiidi ja kusihappe moodustumisega. Steroidid hüdrolüüsuvad kudede kolesteriinesteraaside toimel, vabanedes kolesteriin ja kõrgmolekulaarsed rasvhapped. 41. Arahhidoonhape. Prostaglandiinid. Arahhidoonhape on polüküllastamata rasvhape, millel on 20 C'd ja 4 kaksiksidet. Inimkeha fosfolipiidides olev arahhidoonhape sünteesitakse linoolhappest. Arahhidoonhappe derivaatideks on lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid. Leukotrieenid kopsus bronhide kokkutõmbumine, astmaatiline atakk, anafülaktiline sokk, allergia, põletikud. Tromboksaanid verehüübeprotsesside initseerimine. Prostaglandiinid silelihaste kontraktsioon, kehatemp regulatsioon, ärkveloleku-une tsükkel, põletikulised protsessid, palavik, cAMP süntees, vererõhu regulatsioon. Prostaglandiinid on
ja kolme joodi aatomi olemasolu nende molekulis. 3) Steroidid – neerupealise koore hormoonid ja suguhormoonid. Nende hormoonide ühiseks eellaseks on kolesterool ning molekuli keskseks struktuurseks komponendiks steraantuum. Sellesse rühma kuuluvad hormoonid erinevad üksteisest peamiselt steraantuumaga kombineerunud erinevate külgahelate, samuti hüdroksüülrühmade arvu ja paiknemise poolest. 4) Arahhidoonhappe derivaadid – siia kuuluvad prostaglandiinid, mida tänapäeval tuntakse üle 20, samuti leukotrieenid ja tromboksaanid. Arahhidoonhape ise kujutab endast polüküllastumata rasvhapet. 2. Hormoonide klassifikatsioon nende tegevusraadiuse alusel: 1) Endokriinsed hormoonid – produtseeritakse valdavalt sisenõrenäärmetes, läbivad vereringes suhteliselt pikki vahemaid ning toimivad tekkekohast kaugel paiknevates rakkudes
annaabi.ee 
