Kant suri oma kodulinnas 1804.a. Kanti Filosoofia Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti (see, mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi (subjekti mõistet selgitavad) ja sünteetilisi (subjekti mõistest kaugemale minevaid) ning aprioorseid (kogemusest sõltumatud) ja aposterioorseid (kogemusel põhinevad) Kanti järgi on olemas 3-e sorti otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel").
subjekti (mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustused omakorda jagunevad kaheks: · Analüütilisteks ei anna meile uusi teadmisi vaid selgitavad olemasolevaid. (Ruudul on neli nurka) · Sünteetilisteks annavad meile uusi teadmisi, sisaldab predikaadis midagi sellist, mida keha mõistes algselt ei ole. Analüütiliselt tõene on selline otsustus, mille eitamine viib vasturääkivusele. Sünteetiliste otsuste seas eristas Kant aposterioorseid (kogemusel põhinevaid) ja aprioorseid (kogemusest sõltumatuid või kogemusele eelnevaid) otsustusi. Kokku on siis kolme liiki otsustusi: 1. Analüütilised aprioorsed otsused, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu ja nende tõestus ei pea tuginema kogemusele. 2. Sünteetilised aposterioorsed otsustused, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise. 3. Sünteetilised aprioorsed otsustused, mis kuuluvad tõelise, täiusliku teadmise koosseisu.
ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel
Kant suri oma kodulinnas Königsbergis 12.02.1804. 2. KANTI FILOSOOFIA 2.1 Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustes on väide millegi kohta, see sisaldab subjekti (see,mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi (subjekti mõistet selgitavad) ja sünteetilisi (subjekti mõistest kaugemale minevaid) ning aprioorseid (kogemusest sõltumatud) ja aposterioorseid (kogemusel põhinevad). Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt. ,,mõned kehad on rasked") ; 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt. ,,ruudul on neli nurka") ; 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt. ,,sirge on lühim tee kahe punkti vahel").
Otsustus on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta, nt Kõik inimesed on surelikud, Mõni kivi on raske. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. Otsustuste seas eristas Kant analüütilisi (`osadeks lahutamine') ja sünteetilisi (`kokkuühendamine'). Analüütiliselt tõene on selline otsustus, mille eitamine viib vasturääkivusele. Sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid (`kogemusel põhinev') ja aprioorseid (`enne kogemust, kogemusest sõltumatu') otsustusi. Asi iseeneses ja asi meie jaoks- Das Ding an sich Kanti arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me ei saa midagi konkreetset väita. See on asi iseeneses (Ding an sich). See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab Kant asjaks meie jaoks (Ding für uns). Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on
polnud ei elu ega lugu. Kanti Filosoofia Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti (see, mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi (subjekti mõistet selgitavad) ja sünteetilisi (subjekti mõistest kaugemale minevaid) ning aprioorseid (kogemusest sõltumatud) ja aposterioorseid (kogemusel põhinevad). Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel").
Sünteetiliste aposterioorsete lausete võimalikkus põhineb aga kogemusel. Kanti arvates sünteetiliste aprioorsete otsustusi tuleb otsida või uurida, kuna see ei tugine mitte vasturääkivuse seadusele, vaid teistele printsiipidele. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti ja predikaati. Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi ja sünteetilisi ning aprioorseid ja aposterioorseid. Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel").
Puhta kaemuse mitmekesisusele puhtaid arumõisteid rakendades konstitueerime me üksnes ühe määratlemata objekti – objekti üldse, mis on korrelatiivne mõistega “teadvus üldse”. Nii nagu “teadvus üldse” ei sisalda endas empiirilisi erimääratlusi, nii on ka “objekt üldse” universaalne objekt. See, mis eristab üksteisest erinevaid meile tuttavaid objekte, pole niisiis mitte puhaste arumõistete rakendamine neile, vaid see, et me saame neile rakendada aposterioorseid tajumõisteid. Me tajume nähtusi nende individuaalsetes erinevustes. Puhtad arumõisted seevastu on rakendatavad igasugusele objektile. Mõisteid, mis on rakendatavad igasugusele olevale, nimetas Aristoteles kategooriateks. Eelöeldu seletab, miks Kant selle mõiste Aristoteleselt üle võttis. Kategooria rakendamine seisneb niisiis selles, et kaemusmitmekesisuse ühendamise kaudu antakse tajutule objektiivsus. Veel enam, Kanti järgi poleks ka mingit kaemuse objekti, kui me
annaabi.ee 
