aastat tagasi toimus sugukonnas aktiivne mitmekesistumine ning perekondade ja liikide teke. Üks teadaolevalt vanimaid korvõielisi on raudrohi kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Korvõielised on õistaimede suurim sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda. Korvõieliste liikide arvu on raske määrata, sest olenevalt liigi kriteeriumidest on süstemaatikud eristanud 1425 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike). 3. Korvõieliste välistunnused 3.1. Lehed Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini
salatkressi, söödataimena hübriidkaalikat, sööda-kapsast ja naerist ning õlitaimena rapsi ja rapsi. Ristõieliste seas on ka umbrohte ja prügitaimi nt. põldsinep, põldrõigas, põld-kapsarohi jne. SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) suur sugukond! 1.kuuluvad kaheiduleheliste taimede klassi, astrilaadsete seltsi 2.Maailmas u 14-25 000 liiki, Eestis u 300-400. Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas 3.Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Õied on väiksed lehterjad või keeljad, mõlemasugulised (paljudel reduktsiooni ehk kromosoomide arvu vähenemise tõttu ühesugulised), asetsevad tihedasti koos
Nutsell ongi megasporangium. Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik. Koosneb teljest ja sellele kinnituvaist kattesoomustest. Viimaste kaenaldes seemnesoomustel asetsevad seemned. Mõnedel okaspuu liikide käbidel puuduvad kattesoomused. Seemne tekkimine.- Taime seemned arenevad seemnealgmes asuvast enamasti tolmuteraga viljastatud munarakust ja teatud perioodi arenevad emastaimes, enne kui ühendus viimasega katkeb. Mõningail erijuhtumeil areneb seeme ka viljastamiseta (näiteks apomiksise korral). võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüübid: kokku 5 erinevat, Klass Palmlehikud*; Okaspuud- on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas.
Sügoot - viljastunud munarakk. Embrüo-ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili ,millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane .Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga. Ksenianähtus mil isaspartneri seemne dominantsed tunnused avalduvad emastaime seemnetel. 34.Apomiksis vegetatiivne paljunemine seemnete kaudu,aseksuaalne seemneline paljunemine,bioloogiliselt aga embrüo moodustamine ilma viljastumiseta. Apomiksise erivormid: loeng 8 on joonis a.)gametofüütne--embrüo areneb lootekoti baasil b)sporofüütne---embrüo moodustub sporofüütsete rakkude baasil sporofüütne isesobimatus (tolmutera kas ei idane või idaneb poolikult sama genotüübiga. emakasuudmel) Partenogenees-- Seeme areneb viljastamata munarakust, eelnevalt kahekordistub kromosoomide arv. Partenogenees on sage ka mitmetel loomadel, nt putukatel vahelduvad partenogeneetilised ja sugulised põlvkonnad (mesilased, lehetäid jt.) 35
Geneetikas ja evolutsiooniteoorias on keskne mõiste kohalik e lokaalpopulatsioon, populatsioon kitsamas tähenduses e deem. Selle populatsiooni moodustab hulk mingi liigi isendeid, mis põlvkondade vältel on asundanud mingit territooriumi, mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine (panmiksia) ja mis on teistest sama liigi isenditest suhteliselt isoleeritud. Geneetilised eeldused on teistsugused isetolmnevate isendite populatsioonides, apomiksise või püsiva vegetatiivse uuenemise korral. Viimasel juhul moodustavad ühe isendi vegetatiivselt tekkinud järglased geneetiliselt ühtlase järglaskonna klooni. Ka siis, kui tütartaimed eralduvad ja jätkavad oma iseseisvat elu, on klonaarne populatsioon oma geneetilistelt eeldustelt ühtlane. Hardy-Weinbergi seadus: Selle järgi on tasakaalustunud populatsioonis genotüüpide suhe konstantne. Seadusel on
lisakromosoomikomplekti. Esineb tavaliselt taimedel, loomadel harvemini. Fenotüübilt on polüploidide rakud suuremad mis viib ka nende enda suurema kasvuni. Polüploidsed taimed produtseerivad rohkem vilju on suuremate õitega. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Polüploidid on tavaliselt steriilsed ja neid paljundatakse vegetatiivselt. Looduses võib polüploid (nt võilill) olla viljakas apomiksise teel seemned arenevad modifitseeritud meioosi läbinud munarakkudest, kus kromosoomide arv ei ole vähenenud. Viljakamad on nt hübriidse päritoluga polüploidid, kuna siis nad sisaldavad kahte erinevat kromosoomi komplekti - meioosis paarduvad ühelt eellaselt pärinevad homoloogilised kromosoomid omavahel ning teiselt eellaselt pärinevad jällegi omavahel ning jaotuvad seejärel regulaarselt. Nii satub kõigisse sugurakkudesse võrdne arv kromosoome. Nt heksaploidne nisu. 25
Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine – viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi)
1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1
geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksise erivormid: a.)Partenogenees-viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm.(lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad)). Emasorganismid arenevad viljastamata munarakust. partenogenees- neitsisigimine, isendi areng viljastamata munarakust. Levinud nii taime kui ka loomariigis. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel
kolmas jääb aga üksinda. On ka võimalus, et kõik 3 homoloogi ühinevad. Homoloogiliste kromosoomide lahknemisel anafaasis on variante palju: mõned homoloogilistest kromosoomidest liiguvad kõik ühele poolusele, mõned kahekaupa, mõned üksikult. Kuna triploidsed taimed on steriilsed, paljundatakse neid vegetatiivselt (banaanid, teatud õunapuu sordid, tulbid). Polüploidsed taimed võivad looduslikult paljuneda apomiksise teel (näit. võilill). Sel juhul arenevad seemned modifitseeritud meioosi läbinud munarakkudest, kus kromosoomide arv ei ole vähenenud. Viljakad polüploidid Enamis tetraploide on samuti steriilsed, kuid on ka erandeid. Täpsemad uuringud näitasid, et sellised tetraploidid sisaldasid kahte erinevat kromosoomikomplekti, mis pärinesid liigiliselt lähedastelt eellastelt. Hübriidis kromosoomid duplitseerusid, moodustades tetraploidi
kaks homoloogilist kromosoomi, kolmas jääb aga üksinda. On ka võimalus, et kõik 3 homoloogi ühinevad. Homoloogiliste kromosoomide lahknemisel anafaasis on variante palju: mõned homoloogilistest kromosoomidest liiguvad kõik ühele poolusele, mõned kahekaupa, mõned üksikult. Kuna triploidsed taimed on steriilsed, paljundatakse neid vegetatiivselt (banaanid, teatud õunapuu sordid, tulbid). Polüploidsed taimed võivad looduslikult paljuneda apomiksise teel (näit. võilill). Sel juhul arenevad seemned modifitseeritud meioosi läbinud munarakkudest, kus kromosoomide arv ei ole vähenenud. Viljakad polüploidid Enamis tetraploide on samuti steriilsed, kuid on ka erandeid. Täpsemad uuringud näitasid, et sellised tetraploidid sisaldasid kahte erinevat kromosoomikomplekti, mis pärinesid liigiliselt lähedastelt eellastelt. Hübriidis kromosoomid duplitseerusid, moodustades tetraploidi. Meioosis paardusid ühelt eellaselt
kaks homoloogilist kromosoomi, kolmas jääb aga üksinda. On ka võimalus, et kõik 3 homoloogi ühinevad. Homoloogiliste kromosoomide lahknemisel anafaasis on variante palju: mõned homoloogilistest kromosoomidest liiguvad kõik ühele poolusele, mõned kahekaupa, mõned üksikult. Kuna triploidsed taimed on steriilsed, paljundatakse neid vegetatiivselt (banaanid, teatud õunapuu sordid, tulbid). Polüploidsed taimed võivad looduslikult paljuneda apomiksise teel (näit. võilill). Sel juhul arenevad seemned modifitseeritud meioosi läbinud munarakkudest, kus kromosoomide arv ei ole vähenenud. Viljakad polüploidid Enamis tetraploide on samuti steriilsed, kuid on ka erandeid. Täpsemad uuringud näitasid, et sellised tetraploidid sisaldasid kahte erinevat kromosoomikomplekti, mis pärinesid liigiliselt lähedastelt eellastelt. Hübriidis kromosoomid duplitseerusid, moodustades tetraploidi. Meioosis paardusid ühelt eellaselt
annaabi.ee 
