· Veini laagerdamisel (viinakivi) Omadused · Valge kristalne aine · Vees ja alkoholis hästi lahustuv · Soolad on tartraadid kasutamine · Toiduainetööstuses (E334) · Meditsiinis · Tekstiilitööstuses- värvainena, naha parkimisel · Peeglitööstus- hõbedaga katmisel Sidrunhape 2-hüdrkosü-1,2,3-propaantrikarbkosüülhape HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH Leidumine · Sidrunites, apelsinides, laimides · Enamikes puuviljades ja marjades · Veres omadused · Valge kristalne aine · Puhta, meeldivalt hapu maitsega · Vees hästi lahustuv · Soolad on tsitraadid Kasutamine · Toiduainetööstus · Kosmeetikatööstus · Meditsiin · Pesuvahendites Aitäh kuulamast! Mariell Miilvee 12B
Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Terpeenid Beeta-karoteeni molekul on tekkinud kaheksa isopreeni liitumisel. Limoneeni molekul on tekkinud ühe isopreeni liitumisel. Pineeni leidub lehtpuidus. Limoneeni leidub apelsinides. Farneseeni sisaldavad kartulid. Beeta-karoteeni sisaldavad kartulid, porgandid, kõrvitsad. Mürtseeni sisaldavad petersell, osad teesordid, humala.
Leidub puuviljades Vees ja alkoholis hästi lahustuv kristalne aine Tekib viinamarjamahla käärimisel, settib kaaliumsooladena välja Kasutatakse: toiduainetööstus meditsiin tekstiilitööstus reaktiividena aldehüüdide, suhkrute ja teiste ainete tõestamisel Sidrunhape ehk 2-hüdroksü-1,2,3- propaantrikarboksüülhape Leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes puuviljades ja marjades Valge kristalne aine Puhta ja meeldiva hapu maitsega Kasutatakse karastusjookide ja kondiitritööstuses toitude valmistamiseks E330 Oblikhape ehk oksaalhape (etaandihape) Värvuseta valge kristalne, veeslahustuv aine Üsna mürgine Leidub: oblikates tomatites spinatites rabarberites jänesekapsastes Kasutatakse:
Etaanhape(CH3COOH) e. äädikhape · tekib: etanooli oksüdeerumisel bakterite toimel,leidub ka elusorganismides · hapu lõhnaga,söövitav vedelik, tahkub toatemp. lähedal ( 17C), seguneb veega, ei ole mürgine · kasutatakse: lahusena kasutatakse toidu marineerimiseks,maitsestamiseks Lisaks: Piimhape-tekib piima käärimisel piimsuhkrust Bensoehape ja salitsüülhape-mikroorganismide vastase toimega,valged, kristalsed,vees vähe lahustuvad Sidrunhape-leidub apelsinides ja sidrunites, valge kristalne aine, meeldiva hapu maitsega Oblikhape-oblikates, rabarberis,jänesekapsas, suuremas koguses natuke mürgine Karboksüülhapped reageerivad alustega andes sooli: Hape+ alus= sool+ vesi ( H2O) Süsihape( H2CO3) · tekib: tekib süsinikdioksiidi lahustumisel vees · väga nõrk hape · laguneb kergesti CO2-ks ja veeks · moodustab püsivaid sooli (karbonaate) süsiniksoolad: 1) pesusooda- Na2Co3 2) söögisooda-NaHCo3 3) kaltsiumkarbonaat- CaCo3
Viimased on laiavõralisemad, põõsataolised ning tihti väljakujunemata tüvega. Leidub ka ühekojalisi kadakaid, kus emas- ja isasõied lahus ühel ja samal põõsal kasvavad. Kadaka emasõisikud on helerohelised ja koosnevad soomustest, mille vahel asuvad kolm emakat. Isasõisikud on kollased ja urbade laadi, mis väikeste koonustena okkaste kaenaldest välja piiluvad. Kadaka okstes on c-vitamiini tunduvalt rohkem, kui kuuse- ja männiokastes, sidrunites ja apelsinides. Kadaka puidust valmistatud esemed on matja läikega ja aromaatsed, mis teeb nad meeldivaks. Kadaka kasutusalad läbi aegade Vanasti valmistati kadakast lüpsikuid, kulpe, kibusid, lähtreid ehk lasse, lusikaid, õllekanne, võikarpe, või- ja piimapütte ning teisi nõusid. Seda selle pärast, et kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Ka meisterdati temast jalutuskeppe, noapäid ja teisi tarbeesemeid. Kadakast valmistatud aiateibad ja postid ületasid
Mahl sisaldab ka mitmeid mineraalained: Kaaliumi, mis soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsiumi, mis aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Joodi sisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades. Koobaltit, mida on märkimisväärses koguses pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates. Kasulik teada
Tekib: piima, juur- ja puuviljade nagu naiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru kaarmisel. Veel tekib piimhapet lihastes suure koormusega tootamisel ilma hapniku juurdepaasuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamooda kantakse see valja ja oksudeeritakse ning valulikkus kaob. Leiab kasutamist kupsetuspulbrite, ravimite ja tekstiilkiu varvide valmistamisel. 3) Sidrunhape - leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes, puuviljades, marjades. Ta on valge kristalne aine, mis on puhta ja meeldivalt hapu maitsega. Seeparast teda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritoostuses toitude valmistamiseks. E330 4) Viinhape - Teda leidub paljudes puuviljades. On vees ja alkoholis hasti lahutuv kristalne aine. Tekib viinamarjamahla kaarimisel, kus ta settib kaaliumsooladena (kaaliumtartraadina) valja. Viinhapet ja
koobalt ja jood. Kaalium soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral ning organismis soolade tasakaalu säilitamiseks. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsium aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas ning viljalihaga mahlades ja smuutides. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on rohkem ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Koobaltit leidub pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates. Joodisisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. http://woman.delfi.ee/tervis/mahlakas/article.php?id=17251609 pilt: http://www.sandwichking.com.au/images/oj.jpg Kaalium vähendab ajurabanduse riski
Teda leidub paljudes puuviljades. On vees ja alkoholis hästi lahutuv kristalne aine. Tekib viinamarjamahla käärimisel, kus ta settib kaaliumsooladena (kaaliumtartraadina) välja. Viinhapet ja tema sooli kasutatakse toiduainetööstuses, meditsiinis ja tekstiilitööstuses, samuti reaktiividena aldehüüdide, suhkrute ja teiste ainete tõestamisel Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) (soolad on tsitraadid) Sidrunhapet leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes, puuviljades, marjades. Ta on valge kristalne aine, mis on puhta ja meeldivalt hapu maitsega. Seepärast teda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritööstuses toitude valmistamiseks. Kannab toidulisandi E330 tähist. Oblikhape ehk oksaalhape (etaandihape) (soolad on oksalaadid) HOOC-COOH ehk (COOH)2 Ta on värvuseta valge kristalne, vees lahustuv aine. Ta on üsna mürgine, sest umbes 5 grammi oblikhapet ohustab juba täiskasvanud inimese tervist
kasutada ettenähtud eesmärgil. ( ( Iga preparaadi kohta eraldi ( ( Regitreerimiseta ei tohi neid riiki sisse tuua, kasutada ega ( kaubastada ( ( Registreerib Taimetoodangu Inspektsioon ( ( Avalduse esitab tootja või kaubastaja tootjafirma ametlikul nõusolekul ( Näited Apelsiniussid Jaekaubandusketi poole pöördub häiritud ostja: neilt ostetud I kvaliteediklassi apelsinides on väikesed ussid. Tõenäoline põhjus: vahemere-puuviljakärbes Ceratitis capitata (Selts kahetiivalised, sg kirjutiivalised Diptera: Tephritidae) või mõni teine puuviljakärbes nt. Anasterpha spp., kui puuviljad on pärit väljastpoolt EU-d. ( C. capitata pole Eestis ega EU-s ohtlike taimekahjustajate nimekirjas, kuna Eestis pole tsitrusekasvatus PM tegevusalana reaalne, mistõttu
· Moodustab 2% kehakaalust; · Paikneb luudes ja hammastes; · Luude arenemisperioodil tarvitada piisavalt; · Reguleerib vererõhku; · Parandab näonaha seisundit; · Soovitatav toiduga saadav päevane kaltsiumikogus on täiskasvanud inimese puhul vähemalt 800 mg; Kaltsiumit leidub: · Juustus, piimas ja teistes piimatoodetes; · Munas; · Pähklites ja seemnetes; · Brokkolis; · Viigimarjades; · Oliivides; · Aprikoosides; · Apelsinides; · Roheliste lehtedega aedviljades; Kaltsiumipuudus: · Lihaste krampitõmbumine ja käte ning jalgade "ärasuremine"; · Luustiku väärareng; · Liigesevalud, aeglane pulss, hambakaaries; · Luude hõrenemine, osteoporoos; · Tsitrulised ja kohvi viivad kaltsiumi kehast välja; Magneesium (Mg) · Töötab D-vitamiiniga; · Südamelihaste ja teiste lihaste töö; · Süsivesikute ainevahetuse mõjutamine; · Ajutegevus; Magneesiumi leidub: · Täisteratooted;
annaabi.ee 
