viks elda, et reklaam pab tootele uusi thendusi lisada. Kultuuriteadlane pakuks, et reklaam on kultuuridokument, maailma esitamise ja tlgendamise viis. Sotsioloog arvaks, et reklaam on mudel maailmast ja maailma jaoks. Kunstiteadlane peaks reklaami vib-olla tarbe- vi kommertskunstiks. Kommunikatsioonispetsialist tleks, et reklaam on loominguline kommunikatsioon tarbijaga. Pshholoog nimetaks reklaami olulise tunnusena ldinimlikele motivaatoritele nagu niteks thelepanu ja tunnustuse vajadusele apelleerimist ning nende rahuldamise sidumist mingi toote ostmisega. Keeteadlane nimetaks reklaami veenmiskeeleks. Filosoof liigitaks reklaami maailma konstrueerimise viiside hulka krvuti religiooni, teaduse, tavaloogika, kunsti ja poliitilise ideoloogiaga. Kui lehe laosas toodud majandusteaduslik definitsioon ning jrgnevad sotsiaal- ja humanitaarerialade mratlused olid teadusele omaselt neutraalsed, siis argielus nimetatavad inimesed reklaami sageli ttuks
Eerik-Niiles Krossi ja Andrus Ansipi puhul. 21 Joonis 2. Joonis 2 kujutab endas Edgar Savisaare demagoogiavõtete kasutamist valimiseelsel perioodil. Esimese asjana paistab kohe silma inimesest lähtuva argumendi kasutus, mida oli kasutatud kaks korda rohkem kui kahte järgmist demagoogiavõtet. Nimelt, esines inimesest lähtuvat argumenti Savisaare puhul 11 korda, enamusele apelleerimist ja emotsionaalset mõjutamist 2 korda ja 1 kord esines subjekti vahetamist. Valetamist, lihtsustamist, seoste loomist või keelelist mõjutamist ei leitud. Kuna Edgar kasutas 11 korda inimesest lähtuvat argumenti, siis tegi ta seda üsnagi mitmekesiselt. Ta kasutas erinevaid ründamisvõtteid kui ka autoriteedile viitamist. Joonis 3. Joonise 3 peal on kujutatud Eerik-Niiles Krossi demagoogiavõtete kasutamist samuti valimiseelsel perioodil
Võivad seda nõusolekut piirata tingimustega, määratud mingiks ajaks; sätestatud et on valdkondi, kus ei allu RK jurisdiktsioonile (nt kui riik soovib lahendada asju oma siseasjades, et ei taha RKs). 13 Riik esitab enda deklaratsiooni, teised piirangud pandud. Võivad kasutada teise riigi piiranguid selle riigi vastu. Eesti allub RK jurisdiktsioonile tingimusteta. RK esimese ja viimase astme kohus; apelleerimist ei ole. Erand: RK võib omal olla apellatsioonikohtu jurisdiktsiooni õigused. Osapool ei tule kohale, ei kaitse end kohus teeb otsuse oma jurisdiktsiooni kohta ja leiab, et tal on jurisdiktsioon; hagi alus kohus teeb otsuse, et võib uurida asja ja kaitsta kohale tulemata osapoolt. See pool saab eelise kohus järgib erilise huviga. Riik ei tule kohale saab aru, et tal on nii nõrk argument. 3 riiki huvitatud RK kaasusest võib vahele sekkuda; teatud tingimused: 1
2. Ohutusvajadused 3. Sotsiaalsed vajadused 4. Tunnustusvajadused 5. Eneseaktualisatsioonivajadused Madalamate bioloogiliste ja füüsilise eksistentsiga seotud vajaduste rahuldamine on hädavajalik selleks, et saaks järgida kõrgemaid, sotsiaalse iseloomuga vajadusi. Manipuleerimine niisuguste vajadustega ongi reklaamipsühholoogia üks väljendusi. Kuna arenenud maades on esmased bioloogilised vajadused reeglina kuhjaga rahuldatud, siis praktikas kohtame enamasti apelleerimist suhteliselt kõrgematel hierarhia tasanditel asuvatele vajadustele. Esikohal seisavad eneseteostuse, prestiizi, sotsiaalse positsiooni jms. saavutamise vajadused. Madalamatest vajadustest on olulisena reklaamiapellatsioonides säilinud seksuaalvajadus. Sageli leiab kasutamist suhtlemisvajadus. Positiivse tendentsina märkigem, et suurenenud on esteetilistele vajadustele apelleerimine.
4. timokraatia- võimul on tugevamad; tugevate võim 5. türannia- Kreeka diktatuud, võim kuulub ebaseaduslikult võimu haaranud diktaatorile 6. demokraatia- rahva võim Platon leidid, et kaks esimest on sobilikud, teistel suured puudused. Oligarhia puudus- raha ei anna mõistust, raha tekitab himu ja ahnust. Timokraatia puudus- kalduvus militarismi, liigne sõjakus. Türannia puuduseks- kasvatab demagoogiat ning populismi (apelleerimist rahva tahtele). Demokraatia puuduseks- et rahvale meeldivad liialused, meeletused, seega see ei sobi. Platon on Antiikaja autoritest/mõtlejatest tegelenud ka Atlantise ehk selle kadunud mandri probleemiga. Atlantis kadus 1 ööpäevaga, plahvatuse järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik. Platon paigutas Atlantist on Vahemerre, veel on paigutatud seda Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. ARISTOTELES (384-322 eKr), hiliskreeka periood.
Emotsioonide käsitlemisel eristatavad aspektid : reklaamteate hedooniline mõju, inimese emotsionaalne seisund, otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse intensiivsuskomponendi kestust ja valentsi. Reklaamipraktika seisukohalt olulised tegurid: 1. kordus 2. klassikaline tingitud seoste kujunemine 3. huumor 4. hirmuapellatsioonid 5. tunnetusprotsesside vahendusel saadud teabe mõjud Enamiku reklaamide puhul, milles on raske leida apelleerimist mõistusele, heale reklaami mäletamisele, toote omadusi kirjeldavatele asjalikele argumentidele vms ,,mõistlikele" alustele , on kõigi eelduste kohaselt tegemist emotsionaalse apellatsiooniga ja lootusega, et toote reklaami poolt esitatud kutsutud tundeelamus kantakse üle sellele tootele. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kate põhiliiki: 1. utilitaarsed emotsioonid 2
kohustatud tülisid lahendama Rks. Võivad seda nõusolekut piirata tingimustega, määratud mingiks ajaks; sätestatud et on valdkondi, kus ei allu RK jurisdiktsioonile (nt kui riik soovib lahendada asju oma siseasjades, et ei taha RKs). Riik esitab enda deklaratsiooni, teised piirangud pandud. Võivad kasutada teise riigi piiranguid selle riigi vastu. Eesti allub RK jurisdiktsioonile tingimusteta. RK esimese ja viimase astme kohus; apelleerimist ei ole. Erand: RK võib omal olla apellatsioonikohtu jurisdiktsiooni õigused. Osapool ei tule kohale, ei kaitse end kohus teeb otsuse oma jurisdiktsiooni kohta ja leiab, et tal on jurisdiktsioon; hagi alus kohus teeb otsuse, et võib uurida asja ja kaitsta kohale tulemata osapoolt. See pool saab eelise kohus järgib erilise huviga. Riik ei tule kohale saab aru, et tal on nii nõrk argument. 3 riiki huvitatud RK kaasusest võib vahele sekkuda; teatud tingimused: 1
siin kirjutises ülepea ei nimetataks. Piiskopi foogtid võisid olla ehk juba vasallide hulgast. Et aga kõik vasallid juba 1284. a. Saaremaal saarlaste isandad olid nii suurte õigustega ka kohtumõistmise suhtes, ei tahaks arvata. Kümnisemaksu vedu väljapoole piiskopkonna piirisid ei võinud õieti ka vasallidel tõsiselt küsimuse alla tulla, vaid ainult ordul ja piiskopil ja siis ka nende foogtidel. Apelleerimist piiskopile põhjendatakse muu seas paavsti eeskirjaga. Paavst Gregorius IX-nda sellekohane eeskiri käib aga ,,ilmliku kohtuniku" (iudice saeculari) kohta (U. B. 145; v. ka U. B. 461: advocatum seu iudicem). Iseküsimuseks jääb muidugi ka, kas neid määrusi selgi korral tegelikult kohe suudeti maksma panna. Igatahes on Saaremaa piiskopi Heinrich II kirja järele 30. IV. 1293 (U. B. VI, 2760) mõlemal
annaabi.ee 
