See ei oleks kolleegiumi arvates käendussuhte õigusliku iseloomuga kooskõlas. 21. Kolleegium juhib tähelepanu VÕS § 69 lgle 5 ja §le 152. Vastavalt VÕS § 69 lgle 5 võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Võlaõigusseaduse § 152 sätestab käendaja tagasinõude põhivõlgniku vastu. 22. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu poolt apellatsioonimenetluse käigus kostja esitatud väidetele vastamata jätmine ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. Tänan kuulamast!
1) määruskaebuse esitamise võimalus on seaduses ette nähtud TsMS § 433 lg 2 2) määrus takistab asja menetlemist -18- TSIVIILKOHTUMENETLUS TEISTMINE Ehkki reeglina ei ole ette nähtud juba jõustunud kohtulahendite vaidlustamine, on ka jõustunud kohtulahendit võimalik erandlikel juhtudel uute asjaolude ilmsikstulekul tühistada teistmise menetluses. Teistmismenetlust käsitleb TsMS 68.peatükk. APELLATSIOONIMENETLUSE PIIRID TsMS § 631 sätestab piirangud apellatsiooni korras kohtulahendi peale edasikaebamisele. KASSATSIOONIMENETLUSE PIIRID Vastavalt TsMS § 688 lg-le 1 kontrollib Riigikohus kaevatavat kohtuotsust vaid osas, mille kohta on kaevatud. Riigikohus ei uuri ega kogu tõendeid, välja arvatud tõendid menetlusnormi rikkumise kohta rinkonnakohtus. Riigikohtule esitatud kaebuses saab tugineda vaid sellistele nõuetele, mis olid apellatsioonimenetluses esitatud.
tehakse tagaseljaotsus, millega hagi rahuldatakse. Hagi peab olema õiguslikult põhjendatud – nõudel peab olema seaduslik alus.tagaseljaotsuses ei analüüsi kohus tõendeid, kuni sisulist arutamist ei toimu. Täiendav otsus Kui tehtud kohtuotsuses on jäänud mõni nõuetest lahendamata, ei ole määratud kohtukulude jaotust või näiteks on jäänud märkimata maksmisele kuuluv konkreetne rahasumma, teeb kohus menetlusosalise taotlusel asjas täiendava otsuse. Sisuliselt on tegemist apellatsioonimenetluse alternatiiviga, kus esimese astme kohus saab ise oma möödalaskmise parandada. Täiendava otsuse saab kohus teha omal algatusel ja seda saab taotleda ka menetlusosaline. -kohtumäärus Kohtumäärusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Kohtumäärused võivad olla suulised, mis tehakse kohtu eel- või põhiistungil ja protokollitakse, ning kirjalikud
211. circuit court ringkonnakohus 212. the Supreme Court (national court) riigikohus 213. court of first instance esimese astme kohus 214. offence matters seadusrikkumiste asjad 215. tried in court menetletakse kohtus 216. at the request of the parties poolte nõudmisel 217. lay judge rahvakohtunik 218. exclusively appellate courts eranditult apellatsioonikohtud 219. review judgements vaatavad üle kohtuotsused 220. by way of appeal proceedings apellatsioonimenetluse teel 221. divided into chambers jagatud kambritesse 222. respectively vastavalt 223. handling criminal offence matters käsitleb kriminaalkuritegusid 224. in panels of at least three judges vähemalt kolmest kohtunikust koosnevas paneelis 225. en banc - (kohtunikekogu) täies koosseisus 226. the justices of the Supreme Court riigikohtunikud 227. a leave to appeal luba apelleerida 228. to grant andma 229. Appeals Selection Committee apellatsioonide valimiskomisjon 230
abinõusid. Kohtuotsuse täitmist saab pikendada ja ajatada, muuta täitmise korda ja viisi üksnes kohus, mitte kohtutäitur iseseisvalt. Täitmist reguleerib kohus vaid poole taotusel. TÄIENDAV OTSUS Kui tehtud kohtuotsuses on jäänud mõni nõuetest lahendamata, ei ole määratud kohtukulude jaotust või näiteks on jäänud märkimata maksmisele kuuluv konkreetne rahasumma, teeb kohus menetlusosalise taotlusel asjas täiendava otsuse. Sisuliselt on tegemist apellatsioonimenetluse alternatiiviga, kus esimese astme kohus saab ise oma möödalaskmise parandada. Täiendava otsuse tegemist reguleerib TsMS § 448. Täiendava otsuse saab kohus teha omal algatusel ja seda saab taotleda ka menetlusosaline. Põhjendava või kirjeldava osata otsuse täiendamine toimub samade sätete alusel, kuid otsuse täiendamiseks on vajalik poole taotlus. Taotlus täiendava otsuse tegemiseks, kui kohus on lahendanud asja esialgselt TsMS § 444 lg 1 või 2 alusel, ei pea olema põhjendatud.
apellandilt 9000 krooni. Kohtuistungil menetlusosalised vastuväiteid kohtukulude osas ei esitanud. Kas B kohtukulu on põhjendatud? Kui jah, siis kellelt tuleks kulu B kasuks välja mõista? TsMS § 165 lg 2: kaashageja või kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid TsMS § 641 lg 2: kohus selgitab teistele apellatsioonimenetluse osalistele nende õigust esitada apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukoht vastustajale antud vastamise tähtaja jooksul st B-lt vastust ei nõuta, see on tema õigus järelikult B 9000 krooni menetluskulu ei ole põhjendatud 80. Kohus kohustas K-d kohtuistungile ilmuma. K istungile ei ilmunud, mistõttu kohus lükkas asja arutamise edasi. Kohus määras K-le trahvi. K esitas määruskaebuse, milles taotles trahvi määramise tühistamist, kuna teda ei hoiatatud nõuetekohaselt
pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. Juriidilise isiku nimel ütluste andmise õigus on juriidilisest isikust kannatanu seaduslikul esindajal või pankrotihalduril. Menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut. Isik kaasatakse kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega. 6. Vastastamine ja ärtundmiseks esitamine Menetlejal on õigus vastatastada juba ülekuulatud isikuid, kelle ütlustes on olulisi vastuolusid. Eelduseks on, et isikud on juba varem üle kuulatud. Vastastamisel kuulatakse isikud üle samaaegselt. Ülekuulamisel küsib menetleja, et kas vastastatavad
kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse
annaabi.ee 
