Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine, pooljuht, tihedus 2,69Mg/m3 , hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Ühendeis on fosfori oksüdatsiooniaste 3,3 ja V. looduses leidub teda ainult ühendeina. Kuuludes laialtlevinud elementide hulka( fosfor on 0,04% maakoore aatomite üldarvust) , moodustab ta aga mineraalide fosforiidi- ja apatiidilademeid. 1926.a. avastasid akadeemik A. J. Fersman ja L. N. Labuntsov Koola ps. Kõige rikkamad apatiidi leiukohad, ekspluateerimine algas S. M. Kirovi initsiatiivil. Fosfor on vajalik taimede eluks. Koola poolsaarelt leitud apatiidid on fosforväetiste tootmisel ammendamatuteks tooraine tagavaradeks. Mõningaid fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta sütib kergesti õhus
HNO2 lämmastikushape Oksüdatsiooniaste min: III max: V min: III max: V 1) lihtainena õhus (78%) 1) ühenditena kuulub valkude Leidumine koostisesse 2) ühenditena valkude koostises 2) Ca(PO4)2 -na fosforiidi ja apatiidi 3) salpeetritena (KNO3) jt ühenditena koostises 3) selgroogsete luudes 1) gaas 1) tahke (allotroopia!) Füüsikalised 1. punane 2) värvuseta, lõhnata, maitseta
Kõige levinuim on valge fosfor VALGE FOSFOR Valge fosfori kristallivõres asuvad molekulid, koosnevad neljast aatomist. Valge fosfor on vahataoline valge või kollaka värvusega aine Vees fosfor ei lahustu Tema helendamine on tingitud aeglasest oksüdatsioonist. Õhus võib süttida juba toatemepatuuril (peenestatult) Väga mürgine aine, nahle sattudes teeb aiai. FOSFORI SAAMINE Valget fosforit toodetakse kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 13001500 °C 2Ca3(PO4)2 + 3SiO2 + 10C P4 + 10CO + 3Ca2SiO4 Fosfor eraldub auruna Valge fosfor eraldub sealt auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee alla. Valge fosfor süttib õhus väga kergesti, seepärast hoitakse teda vee all. PUNANE FOSFOR Tumepunane pulber, mis tekib valge fosfori soojendamisel pikema aja vältel õhu
fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas.
· Munaraku avastamine · Embrüonaalse arengu uurimine Charles Darwin (1809-1882): · Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust Evolutsiooni tõendid Palentoloogia andmed: · Palentoloogia uurib fossiile · Tavaliselt, mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid · Saavad säilida ainult juhul, kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reaktsioonide käigus hästi säilivate mineraalidega Kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga · Säilida võivad ka kitiinist või muust orgaanilistest materjaalidest · Vanuse määramisel kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope Võrdlusmeetodid: · Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad Homoloogilised elundid Rudimendid: · Jäänukelund, mida pole enam vaja (Sabakont ehk õndraluu, silmahambad) Embrüonaalse arengu võrdlus:
keskkonnakaitse probleemid. Põlevkivi kütteväärtus jääb alla teistele levinud fossiilsetele kütustele. Ka on põlevkivi väävlisisaldus suhteliselt kõrge, mistõttu vääveldioksiidi heitmete poolest atmosfääri ühe elaniku kohta on Eesti juhtival kohal maailmas. Põlevkivi põletamisel ja töötlemisel vabaneb keskkonda raskmetalle, millest elusorganismidele on ohtlikumad kaadmium ja elavhõbe. Kaadmiumi levitatakse keskkonda ka näiteks apatiidi baasil toodetud fosforväetiste laotamisega põllule. Taimede kaudu, mis omastavad mullast suhteliselt hõlpsalt kaadmiumi, jõuab metall inimese ja taimtoiduliste loomade organismi. Elavhõbedat satub keskkonda jäätmete põletamisel ja põllumajanduses taimekaitsevahendite uhtumisel vette. Varasematel aastatel puhiti seemneid laialdaselt selliste elavhõbedat sisaldavate preparaatidega nagu granosaan, merkuurbenseen ja merkuurheksaan. Nüüd on keskkonnale eriti ohtlikud
Vaid Krimmi poolsaare lõunarannikul on lähistroopiline kliima. Mandrilisele kliimale iseloomulikud jooned muutuvad selgemaks läänest itta. Õhutemperatuur, niiskus ja sademete hulk muutuvad põhjast lõuna suunas. Ukraina kilbil leidub rauamaaki, maagaasi, naftat, veedelgaasi, kivisoola, kipsi, kivisütt, elavhõbedat, mangaanimaaki, ilmeniit-rutiil-tsirkooniumi maake, uraani, kaoliini, savi, pruunsöe, ilmeniit-apatiidi maaki ja muude värviliste, vääris- ja haruldaste metallide leiukohti. 2007-ndal aastal tuli 47% Ukrainas vaja minevast energiast söest ja gaasist. 25% kasutatavast vedelgaasist on pärit Ukrainast. Maast võtab põllumaa on enda alla 45%, mets 30% ja heinamaad 20%. Tasandikud hõlmavad 40% maast ja tasandikest 75% on haritav maa. Ukraina lõunapiiriks on 2782 km Musta mere ja Aasovi mere rannikut. Suuremad jõed Dnepr, Desna ja Dnestr suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga
siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailma-toodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas.
põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C --> 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C -->(1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge
................................................... 12 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Fosforiit on Eesti maapõue loodusressurss, mida käesoleval ajal maavarana ei kasutata, kuivõrd tema kasutamine ei ole majanduslikult tasuv (www.ut.ee). Fosforiit on apatiidi erim, mis sisaldab lisanditena CaCo3, SiO2 jm. Esineb settekivimites konkretsioonidena (mugulatena), karbikodadena, muldja massi või nõruna. Fosforiit on settelise (autigeense) või biogeense tekkega. (Viiding, 1984) Eesti fosforiit on ammust ajast tuntud oobolusliivakivi (oobolusfosforiidi) nime all. Seda traditsioonilist nimetust kasutatakse tihti praegugi. Oobolusliivakivi on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses, seega ligi 500 miljoni aasta eest
Leidumine Looduses fosforit lihtainena ei esine, sest on keemiliselt väga aktiivne ning ebapüsiv. Element on levinud mitmetes erinevates ühendites ja on paljude mineraalide koostises. Neid leidub peamiselt kivides, setetes, mullas ja vees. Ligi pool maal olevast fosforivarudest asub Aafrikas. (Lenntetch B. V., 2016) Levinuim fosforit sisaldav mineraal on apatiit, olles seetõttu peamiseks fosfori maagiks. See esineb pea kõikides tardkivimites ja ka mõnes moonde- ning settekivimis. Apatiidi mineraalid on kristalse läikega ja nende värv võib laialdaselt varieeruda olenevalt mineraalides olevate aineosakeste konsentratsioonist. (Wikipedia, 2013) Teine levinud allikas, mis sisaldab suurel hulgal fosforit on fosforiit. See on kivim, mis on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest. Fosforiit on tähtis maavara, mida kaevandati kunagi Maardus, kuid nüüdseks on tegevus lõpetatud selle ohtlikuse tõttu loodusele ja põhjaveele. (ENE peatoimetus, 1982, lk 243)
hoolikal fosfori uurimisel tema saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Tõenäoliselt tunti fosforit alkeemikute poolt juba varemgi. Nimelt Pariisi Rahvusraamatukogus ladinakeelse manuskripti uurimisel selgus, et 12. sajandil sai araabia alkeemik Albid Behil pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C _ 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C _(1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas.
(Pildiallikas: http://elements.vanderkrogt.net/images/phosphorus.jpg ) Tõenäoliselt tunti fosforit alkeemikute poolt juba varemgi. Nimelt Pariisi Rahvusraamatukogus ladinakeelse manuskripti uurimisel selgus, et 12. sajandil sai araabia alkeemik Albid Behil pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas.
moodustumisel. Antud nähtus on tingitud F- (ioonraadius 1,23-1,36Å) ja OH- (ioonraadius 1,37-1,40Å) väga sarnastest ioonraadiustest. Teatud tüüpi graniitides on fluor kontsentreerunud biotiiti ((Mg, Fe)3[Si3AlO10][OH, F]2) ja küünekivisse. Sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjärkudel apatiiti ja küünekivisse ning hilisemates staadiumides biotiiti ja küünekivisse. Basaldis ja gabros sisaldub kogu fluor apatiidi koosseisus. Teistes moonde- ja tardkivimites (näiteks graniidis) esineb fluor peamiselt vilgu, küünekivi ja fluoriidi osana. Segunenud moondekivimites leiduvad graniitsed ning pegmatiitsed maagisooned on ühed suurimad fluori leiukohad maakoores. Tavaliselt sisaldavad graniidid fluori 0,05-0,14%, teistes tard- ja moondekivimites leidub seda vähem, 0,01-0,05%. Enamasti on moondekivimid kaotanud osa oma F-sisaldusest moondeprotsessi käigus, sest lenduv fluor või fluoriidioonid
o vesinikfosfaadid vees vähelahustuvad o fosfaadid vees vähelahustuvad · leelismetallide lahused on hüdrolüüsi tõttu aluselised · kasutatakse mitmete pesemisvahendite koostises, vee pehmenamisel, toiduaineretööstuses jne · mürgised fosforgaanilised ühendid kuuluvad mitmesuguste taimekaitsevahendite koostisesse · kasutatakse palju väetistena 1. superfosfaat fosforiidi või apatiidi töötlemisel vastava koguse väävel happega, sisaldab ka kaltsiumdivesinikfosfaati ja kaltsiumsulfaati mis tekib kõrvalsaadusena. 2. topeltsuperfosfaat sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati 3. pretsipitaat vees vähelahustuv kaltsiumvesinikfosfaat, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele o üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette,
· Suhteline: millised organismid eksisteerisid varem/hiljem (sügavamad kihid on vanemad). · Absoluutne: kivististe tegelik vanus. Kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope. · Geokronoloogiline skaala saadakse maailma eri piirkondade kivististe järjestamisel ja nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Skeletimineraalid osalevad keemilistes reaktsioonides soodutavad kivististe teket. Surnud organismide koed asenduvad kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga. Makro- ja mikrofossiilid: silmaga/mikroskoobis nähtavad kivistised. Võrdlusmeetodid (feneetilised: hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut). · Võrdlev anatoomia jagab organismid ehituse alusel rühmadeks e süstemaatika taksoniteks (perekond, sugukond). Samas taksonis olevad organismid on sarnasemad. Homoloogid: ehituse poolest sarnased organid.
Teine võimalus - konts. NaCl lahuse elektrolüüs ilma ehk Ca5F(PO4)3, mis on vees täiesti lahustumatu. Läbides vaakuumaurusti ja kristallisaatori, KCl jahtub diafragmata vannis: Fluorapatiite kontsentreeritakse flotatsiooni teel, saades kuni 27°-ni ning langeb kristallidena välja. Kristallid Vees lahustumisel pH (erinevalt kloorist) ei lange, vaid apatiidi kontsentraadi (39-41% P 2O5) ja nefeliini eraldatakse trummelvaakuumfiltril ning pärast kasvab NaOH tekke tõttu: fraktsiooni (kuni 30% of Al 2O3). kuivatamist ja jahutamist õhuga suunatakse lattu. NaOCl + HOH HOCl + NaOH Fosforiit (Ca 3(PO4)2) - see on teine looduslike Protsessi jäägid, põhiliselt NaCl, suunatakse pärast 18. Keraamikatööstus
H2O on neutraalne aine, H2S, H2Se, H2Te ja H2Po on happelised, kusjuures happelisus kasvab H2OH2Po suunas. Kalkogeenid (välja arvatud O) moodustavad kaks oksiidi EO2 ja EO3, mis mõlemad on happelised, ning neile vastavad happed H2EO3 ja H2EO4. FOSFOR---PHOSPHORUS---P 1s22s22p63s23p3 1. Leidumine looduses ja saamine. Fosforit leidub looduses ainult ühenditena fosforiitide ja apatiide näol. Nende peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2. Fosforit saadakse fosforiidi või apatiidi, liiva ja söe segu kuumutamisel elektriahjus: 2Ca3(PO4)2+3SiO2+10C=3Ca2SiO4+P4+10CO 2. Fosfori allotroopia. Tähtsamateks fosfori allotroopseteks teisenditeks on valge, must ja punane fosfor. Valge fosfori molekulivõre sõlmedes paiknevad neljast aatomist koosnevad tetraeedrilised molekulid P4. Ka sulanult, lahustunult või auruna esineb fosfor molekulidena P4 ja alles 1000*C juures molekul lagneb: P4=2P2 Must fosfor on grafiidiga sarnaneva struktuuriga
) Punane f. – tuletikutööstuses (tikukarbi hõõrdepinna põhikomponent) – hõõglampides (gaasisiduja volframniidil) Fosforit kasutatakse ka mõnede sulamite koostises Enamikku kasutatavatest fosforiühenditest ei saada lihtainest neid toodetakse peam. apatiitidest ja fosforiitidest ja kasutatakse põllumaj.-s - sellega kompenseeritakse iga-aastasi fosforikadusid saagikoristamisel Lihtsuperfosfaati saadakse apatiidi või fosforiidi reageerimisel väävelhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 → 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF 14 - 20% P2O5 Topetsuperfosfaati saadakse loodusliku fosfaattoorme reageerimisel fosforhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 14H3PO4 → 10Ca(H2PO4)2 + 2HF 40 - 55% P2O5 Kasutatakse veel mitmeid teisi fosforväetisi (ammofoss jt.) Fosforiväetisi toodetakse ca 40 milj. t/a
annaabi.ee 
